John Mathews "The Greening of Industry"

10. juunil esinesid Eesti Arengufondis traditsioonilise "Happy Hour" formaadis külalised Austraaliast, Sydbey Ülikoolist - poliitteaduste professor Linda Weiss ja strateegia professor John A. Mathews

Neist esimene tutvustas USA teaduse ja innovatsiooni rahastamise skeeme, mis peaasjalikult käivad läbi riikliku turvalisuse vajaduste defineerimise ja on tihedalt seotud vajadusega vastata turvalisust ähvardavateke teadvustatud ohtudele tehnoloogiliselt.

John A. Mathews´i ettekanne puudutas mõnevõrra eksootilisemat ent maalähedasemat teemat - Tööstuse rohestamine: Hiina ja üleilmne tehnoökonoomiline pööre taastuvate energiallikate poole (The greening of industry: China and the global technoeconomic transition to renewables). Keerulise pealikrja taga peitub tegelikult Hiina tee oma grandioosse keskkonnaprobleemi lahendamiseks. Hiina suur tööstuspööre sai alguse sellest kui riik liitus WTO-ga 11.detsembril 2011. Hiina valis tee, mida võiks kirjeldada kui tootmispotentsiaali kiirendatud arendamist. Loomulikult on enamus sellest tootmisest selline, mida me oleme harjunud nimetama alltöövõtuks, kuid nagu näha, on selline tegevus olnud õigustatud, kui tulemust hinnata SKT kasvu järgi. Selleks, et kiiresti arenev tööstus oleks piisavalt elektrienergiaga varustatud, kasutati kõige kiiremat ja sel hetkel odavaimat teed – hakati kiiresti ehitama kivisöega köetavaid soojuslektrijaamu. Tuletan siinkohal meelde, et kivisütt esineb maakeral suhteliselt ühtlaselt ja suuremate riikide puhul on nende kiviöeressurss enam-vähem võrdeline nende pindala suurusega. Arvata võib Hiina pindala juures on neil söemaardlaid piisavalt.

Joonis 1 Peale Hiina liitumist WTO-ga 2001. aastal kasvas järsult nii elektri kui soojusenergia 

genereerimine kivisöe põletamise läbi.Sama joonis näitab ka energiapoliitika muutust alates aastast 2010.

Lisaks kiirele tööstuse arendamisele algas ka kiire saastamine. Sellise kiire kivisöe põletamise tulemused andsid ennast tunda peaaegu kohe – oluliselt halvenes keskkond, saastus õhk ja vesi. Ilmselt on kõik kuulnud kurikuulsatest Pekingi sududest…

Juuresolevalt jooniselt on lisaks Hiina tööstuse kiirele arengule näha ka selle probleemi teadvustamine aastast 2010. Mõneti on see pööre keskkonnaprobleemide poole seotud ka ühe osaga Hiina tööstustootmisest. Nimelt oli selleks hetkeks füüsiline elukeskkond muutunud sedavõrd halvaks, et lihtsalt oli vaja midagi ette võtta. Õnneks oli selleks ajaks kasvanud nõudlus taastuvenergia seadmete järele ja sedamööda laienenud tootmine ja tootearendus muutnud nende hinna võrreldavaks nn. traditsioonilise elektri genereerimise seadmete hinnaga. Eeldatavast jätkub edaspidigi trend, mille kohaselt fossiilse elektri omahind kasvab ja taastuvelektri omahind kahaneb.

Nii ongi Hiinas võetud kurss füüsilise keskkonna seisundi parendamiseks eelisarendada taastuvenergeetikat, mida tähistatakse lühendiga WWS (akronüüm sõnadest Wind, Water, Solar -  tuul, vesi, päike). Arvestades siinjuures, et tööstuse kui tootmisprotsessi äravool „läänest“ „idasse“ jätkub üha kiirenevalt on uute elektrigenereerimisvõimsuste rajamise vajadus Hiinas pidev. Kui veel mõni aasta tagasi räägiti, et Hiinas antakse igal nädalal käiku üks uus kivisütt põletav soojuselektrijaam, siis praegu antakse igal nädalal käiku ühe söeelektrijaama jagu taastuvenergial põhinevat genereerimisvõimsust.

Lisaks keskkonnaprobleemide leevendamisele adresseerib Hiina taastuvenergeetika eelisarendamine veel üht probleemi, nimelt püüet vältida sõltuvust energiakandjate impordist ja seeläbi vähendada haavatavaust geopoliitilise olukorra mittesoovitavatest arengutest.

Joonis 2 Hiina tuule ja tuuma elektri genereerimise võimsuste dünaamika võrdlus. Näha on tuulegeneraatorite rajamise kiirenemine keskkonna probleemide teadvustamisel aastakümnendi vahetusel. Samal ajal seiskus söeelektrijaamde lisandumine (vt. Joonis 1)

 Hiina otsustavust energiapoliitikas tuleb ainult tervitada. Sarnase arengu on läbinud kõik tööstusriigid. Esmalt arendatakse välja piisav tööstus(-tootmis-)potentsiaal ja seejärel hakatakse lahendama sellega kaasnevaid ja sellest tulenevaid probleeme. Vanad tööstusriigid on tootmisega seotud probleemide lahendamiseks suunanud tootmise kolmandtesse riikidesse nagu näiteks Hiinasse. Hiina, olles aavutanud tööstusliku potentsiaali oluliselt lühema aja jooksul kui see juhtus näiteks vanal heal Inglismaal, otsib lahendust om probleemidele energia genereerimises taastuvatest allikatest.

Ent vaadakem asja globaalses mastaabis. 2014. Aastal lisandus kogu maailmas päikesest elektri genereerimise võimsusi 40 000 MW võrra ja tuuleenergia võimsusi 50 000 MW võrra. Arvestades nende tootlikkusteguriks 20%, on „uute“  võimsuste genereeritud energia 157 TWh. Samal aastal kasvas nafta tootmine 3 miljoni barreli võrra päevas, milles sisaldub enegriat 1800 TWh võrra. Maagaasi toodeti eelmise aastaga võrreldes rohkem 5 miljonit tonni, mis sialdab energiat 75 TWh. Sütt kaevandati 2014 aastal eelmise aastaga võrreldes rohkem hinnanguliselt 30 miljonit tonni – 201 TWh. Kui neid numbreid võrrelda, siis selgub, et elektri genereerimise juurdekasv taastuvatest allikatest on küll muljetavaldav – 157 TWh aga jääb siiski täiesti fossilenergia kasutamise juurdekasvu – 2000 TWh, varju. Teisisõnu on veel vara rõõmustada.

Kokkuvõtte tegi Kalle Virkus (Arengufond)

Mida vajab Eesti majandus?

Äripäeva tõdemus, et visioonitus räsib Eesti konkurentsivõimet on õigel kohal. Eesti majanduse väljavaated ei ole kõige roosilisemad ning ettevõtjad ei ole ainsad, kelle arvates puudub Eestil pikaajaline eesmärk, mille suunas liikuda.

Nõustun president Ilvesega, kes tõdes, et tema meelest muutub Eesti täna esimest korda aeglasemalt, kui maailma meie ümber. Seda näitavad väga palju analüüsid ja edetabelid: näiteks tänavuses Lausanne’i juhtimise arendamise instituudi (IMD) edetabelis oleme taandunud koha võrra, 31. positsioonile. Meist on mööda läinud nii Leedu kui ka Tšehhi. Läti teeb maksupoliitikas julgeid samme, millel võib olla mõju meie majandusele. Mitmed välisinvestorid on teatanud töökohtade vähendamisest Eestis ning meie ekspordikasv on jääb mõne protsendi piiresse. Ja asi pole selles, et teised oleks hakanud kiiremini muutuma, vaid põhjus on selles, et meie oleme jäänud iseenda edu imetlema.

Eesti Nokiat ei otsi enam keegi, nüüd on meil kadunud visioon – ükskõik kui abstraktselt see ei kõla. Ettevõtjad kurdavad, et puudub järgmine suur eesmärk, sarnaselt ELi, NATO, euroga liitumisele – teate küll. Selleks on vajalik, et keegi mõtleks kaugemale, kui nelja-aastane valimistsükkel. Ja keegi, kes vaataks Eestit terviklikult, mitte pelgalt oma kitsast valdkonna või poliitilisest huvist lähtuvalt. Keegi, kes analüüsiks, mis on meile kasulik pikemas perspektiivis ning ütleks välja ka asjad, mis meile praegu ei meeldi, kuid pikemas perspektiivis toovad meile siiski ikkagi kasu. Edu ju polegi lühiajaliste naudingute kogum, vaid pikaajalise töö tulemus, kus tähelepanu tuleb pöörata kõikidele detailidele.

Arengufondil on asutamisest alates olnud kaks ülesannet: esiteks olla kaasinvestoriks ettevõtetesse kes julgevad vaadata kaugemale tulevikku ning aidata neid kapitali ja teadmistega ja teiseks analüüsida majanduskeskkonda ning pakkuda lahendusi, mis pikemas perspektiivis me majandusele kasuks tulevad.

Esimese ülesandega on Arengufond suurepäraselt hakkama saanud. Arengufond, olles motiveerinud investoreid koos endaga investeerima ning pakkudes investoritele tuge investeerimisel, on sisuliselt käivitanud Eesti era- ja riskikapitalituru. Oleme aidanud käivitada tõeliselt maailma muutvaid start-up’e nagu näiteks GrabCad ning Modesat. Ka paaril viimasel nädalal oleme koos start-up-kogukonnaga rõõmustanud investeeringute üle idufirmadesse, mis kuuluvad SmartCapi portfelli. Koos eraturuga käivitasime uue ärikiirendi Startup Wise Guys. Lisaks on Arengufond palju toetanud start-up’e ka seadusandlikul tasandil, luues koos Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooniga investeeringuteks vajalikke näidisdokumente ja vedades eest äriseadustiku muudatusi.

Teine ülesanne, pikaajaliste majandusanalüüside tegemine, pole nii suurepäraseid tulemusi andnud. Kvaliteetseid analüüse on Arengufond teinud kogu oma tegutsemise ajal ning teeb ka praegu, kuid neist pole kasu, kui otsustajad ei vii ettepanekuid ellu. Üks suurimaid väljakutseid Arengufondi toimimise juures on täna küsimus, kuidas viia tehtavate analüüside tulemused otsustajateni ehk Riigikoguni. Peame koos Riigikoguga kokku leppima Arengufondi ellukutsuja ning omaniku ehk Riigikogu ootused Arengufondile majandusanalüüside tegemisel, sest vaid nii on neist ka päriselt Eesti majandusele kasu.

Oleme täna olukorras, kus erinevate majandusnäitajate trendid hoiatavad meid, et nii edasi liikudes, oleme varsti olukorras, kus me kindlasti ei taha olla. Seetõttu on täna olulisem kui kunagi varem, et keegi mõtleks selle olukorra peale, kus me tahame 10 või 15 aasta pärast olla. Arengufond on selleks loodud ja on täna ka väga pädev neid tulevikuanalüüse tegema. Lahendada tuleb veel ülesanne, kuidas need analüüsid tegudeks saaksid.

Arutelu majanduse üle peab olema järjepidev ning pikaajalise vaatega. Me ei saa endale lubada, et nii poliitikud kui ettevõtjad teeksid otsuseid lähtudes vaid sellest, mis on kasulik täna. Lõpuks elame me siin riigis ka pärast järgmisi valimisi ja tahame, et siin elaksid ka me lapsed.

Pirko Konsa
Eesti Arengufond

Täna tarbijad, homme tootjad

Energiaühistute põhieesmärk on kogukondade ja lõpptarbijate kulude vähendamine ning elukeskkonna parandamine. Oluline on ka julgustada uusi ettevõtlusvorme looma ja ühisrahastuse abil investeeringuid kaasata. 

Elukeskkonna arengut lähitulevikus üks enim mõjutavaid aspekte on energiamajanduse pikaajalised trendid. Energiatarbimise kasv, tarbimise suunamise vajadus ning võrkude juhtimise ja haldamise süsteemi keerukamaks muutumine, samuti tehnoloogiate areng soodustavad kogukonnapõhise mikroja väiketootmise kasvu ja taastuv energia mahu suurenemist. 

Aastast 2019 peavad kõik uued ehitised olema (ligi)nullenergiahooned, mis üldjuhul Eesti tingimustes tähendab, et hooned peavad ise suutma toota omatarbeks vajamineva energia – senistest tarbijatest saavad nn tootevtarbijad (ingl prosumer). 

Elukeskkonna parandamist on alati võimalik alustada oma kodu ja tööruumi kvaliteedi parendamisest, kuid suurema mõjuga muudatuste ellu kutsumiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks on mõistlik panustada ühistegevusele, kui tulevikus terendava jagamismajanduse ühele võtmesõnale. 

Korteriühistud ja kinnisvaraettevõtted energiat tootma. Elu- ja töökeskkonna kujundamist energiamajanduse vaatenurgast võiks nimetada energiaühistuliseks liikumiseks, milles võimalikeks algatajateks linnalistes asulates oleksid eelkõige korteriühistud, asumiseltsid ning kinnisvaraga tegelevad ettevõtted. Energiaühistuline liikumine on mitmetes teistes riikides üsna levinud, näiteks Saksamaal ja Taanis on üle poole taastuvenergia tootmistest kogukonna omandis. 

Kogukondlikul ühistegevusel põhineva energiaühistu peamine eesmärk on toota, jaotada ning müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks, et vähendada kulusid ja luua parem elukeskkond. 

Näiteks saab kasutusse võtta ja kogukonna huvisid teenima panna seni vä- he kasutuses või kasutusest väljas olnud ruumiosi. Miks mitte täna elamu kasutuna seisnud katusepind täita päikeseressursi erinevate tehnoloogiatega, tootes nii elamule vajaliku sooja vee või elektrienergia soojus- ja ventilatsiooniseadmete töös hoidmiseks. 

Väljaspool soojusvõrke asuvate korter elamute elanikel on soojusenergia kättesaadavuse tagamiseks ja elukeskkonna kvaliteeditõusuks mõistlik soojustootmisseadmed rekonstrueerida. Soojustootmisseadmete ja hoone samaaegsel rekonstrueerimisel võiks seda teha ühisinvesteeringuna ning kohalikule bioressursile (näiteks hakkepuit) orienteerudes jääb ressursi majandamisest saadav tulu piirkonda ning võib suureneda ka tööhõive. 

Ise toodan, ise tarbin. Olulisim on energiaühistute puhul kindlasti rahaline sääst – korteriomanike investeeringud energiatootmisse vähendavad kokkuvõttes kulutusi energiale, sest oma tarbeks toodetud ja kohapeal tarbitud energia on odavaim energia (vähenevad võrgutasud ja -kaod ning omatoodetud energial puuduvad maksud). Samuti aitavad kulutusi planeerida ja kokku hoida ka ühisostud. 

Energiaühistuline tegevus on väga kohaspetsiifiline, lahendades just konkreetse hoone või paikkonna probleeme, mistõttu standardseid lahendusi, mis kõigile ühtmoodi sobivad paraku ei pruugi olla. Iga hoone on erinev – isegi tüüpprojekti järgi ehitatud hooned ei ole üksteisega täielikult sarnased – mängu tulevad nii aja- kui ka inimfaktor. 

Seetõttu on igal konkreetsel juhul oluline paika panna tegevuse eesmärk ning oodatav tulemus. Selleks tuleb kaardistada kogukonna huvid ja vajadused elukeskkonna osas, senised tarbimisharjumused ning investeerimisvõimalused. 

Kui korteriühistus on kokkulepe tegevusstsenaariumi kohta vastu võetud, jääb üle vaid energiatootmisega alustamiseks ja energiaühistuna toimimiseks vastav muudatus korteriühistu põhikirja sisse viia. 

Oluline roll arendajatel. Elu- ja töö- keskkonna loomisel on oluline roll pä- deval arendajal-tellijal, kes teab, missugust lähteülesannet ruumi loovatele ekspertidele anda – selleks, et koostöö tulemusel tagada kauakestvalt säiliv ja inspireeriv keskkond. Kui kaasata arendusprotsessi ka energiateenuste spetsialist ja hoone potentsiaalsed kasutajad, siis moodustub läbimõeldud tegevusmudeliga energiaühistu või -ühing. Kokkuhoid hoone püsikuludelt võib kujuneda märkimisväärseks. 

Hoone kasutajate energiakulud on üldjuhul väiksemad ning see tagab rahulolu, parema investeerimisvõimekuse ning võimaluse tegeleda oma põhitegevusega. 

Pikemaajaliselt prognoositav energia hind ja tarbimise suunamise võimalus lubab ettevõtte tegevusi paremini planeerida, soodustades säästva ja rohelise ettevõtluse viljelemist.

Arengufond algatas energiaühistute programmi

Selleks, et üha enam mittetulunduslikke, avaliku sektori organisatsioone ja ettevõtteid oleksid motiveeritud kogukondliku energiatootmisega alustama, on Eesti Arengufond algatanud energiaühistute programmi. 

Programmi ülesanne on kogukondade ja lõpptarbijate kulude vähendamine ja parema elukeskkonna loomine ning teisest küljest uute ettevõtlusvormide tekkimise motiveerimine ja investeeringute kaasamine energiavaldkonna projektidesse kogukondliku tegevuse kaudu. 

Tegeletakse peamiselt teavituse ja nõustamisega ning toetatakse algatusgruppe, kes on juba julgenud energiaühistu loomise ette võtta. 

On alustatud ka erinevate õigusaktide täpsustamist, et kogukondlikku koostootmist puudutav temaatika mõistlikult ja arusaadavalt reguleeritud saaks ja loodavad ühistud jätkusuutlikult toimida võiksid. 

Pilootprojekt 10 ühistuga. Ühe olulisema tegevusena on energiaühistute programmis käima lükatud kümmet esimest energiaühistu pilootprojekti hõlmav mentorlus, mille eesmärk on aidata esimesed algatused toimivateks energiaühistuteks ja -ühinguteks. 

Kõik energiaühistute algatused on ellu kutsutud Eesti erinevates paikades väga erinevate kogukonnavormide poolt erinevatel kohaspetsiifilistel eesmärkidel. Näiteks Ruhnus algatasid kohalikud elanikud energiaühistu elektrienergia varustuse tagamiseks ja Hiiu vallas on kohaliku omavalitsuse initsiatiivil alustatud soojamajanduse probleemide lahendamisega. Mustamäel asuv korteriühistu on eesmärgiks seadnud päikesest elektrienergia tootmise ja Pakri Teadus- ja Tööstuspargis näevad omanikud lisandväärtusena pargis tegutsema asuvatele ettevõtetele just teaduspargi energiasaarena ja rohelise kompetentsikeskusena toimimist. 

Energiaühistuna toimimise eesmärke ja võimalusi on mitmeid. Algatuste mitmekülgsus annab hea eelduse erinevate toimimismudelite analüüsiks ning otsuste tegemiseks – missugused on Eesti oludes kõige suutlikumad ja tasuvamad (mitte ainult majanduslikult) tootmismudelid. 

Esimesed tulemused septembris. Mentorluse käigus jagavad Eesti tippspetsialistid ja väliseksperdid kümnele osalevale kogukonnale teadmisi ja oskusi energiaühistute loomiseks olulistes valdkondades nagu tehnoloogiad, finantseerimine, kogukonna kaasamine ja õigusküsimused. Samuti aidatakse initsiatiivgrupid etappi, kus ühistu loomiseks kõik vajalikud küsimused on struktuurselt läbi lahendatud. Esimesi tulemusi on oodata käesoleva aasta septembris, mil avalikkus kõigi 10 algatuse arengutest kuuleb. 

Samuti on plaanitud selleks ajaks valmis saada energia- ühistute sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs, et selguks, kus ja missugune on täna kasutamata kogukondliku tootmise potentsiaal ning missugused mõjud võiksid selle rakendamisega Eesti ühiskonnale ja majandusele kaasneda. 

Kuna energiaühistu loomiseks erinevate vajalike ettevalmistustegevuste (äriplaani koostamine, tehnoloogia valimine ja lubade saamine, kogukonna kaasamine, planeeringud jms) elluviimiseks kulub Eesti administratiivkeskkonnas enam kui paar aastat, on vajalik nõustamis- ja toetustegevuse, sh mentorluse jätkuprojektide elluviimine ka järgmistel aastatel. 

KRISTIINA SIPELGAS, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert

Artikkel on ilmunud Äripäeva Kinnisvara lisas