laupäev, 31. jaanuar 2015


Milline on Eesti majanduse nägu kümne aasta pärast?

1980-ndatel hakati OECD eestvedamisel riikide majandust jagama tehnoloogiate kasutamise järgi kolmeks: kõrgtehnoloogiline majandus on globaalselt konkurentsivõimeline ning kasutab tipptehnoloogiaid, kesktehnnoloogiline osa majandusest kasutab vaid osaliselt tehnoloogialahendusi ning madaltehnoloogiline osa majandusest ei kasuta tehnoloogiaid pea üldse.

Alloleval graafikul on toodud Euroopa majanduse kasv nende kihtide kaupa viimasel kümnendil. Jooniselt näeme, et kõige suurem kasv on tulnud just kõrgtehnoloogilisest sektorist ning kõige väiksem kasv seevastu madaltehnoloogilisest sektorist.


Sarnane on ka olukord Eestis - kõige kiiremini on kasvanud kõrgtehnoloogiline sektor. Kuid see ei moodusta veel majandusest väga suurt osakaalu.


Täna moodustab Eesti majandusest suurima osa madaltehnoloogiline sektor, veidi väiksem on kesktehnoloogiline sektori osakaal ning kõige marginaalsema osa moodustab kõrgtehnoloogiline sektor.

Selle kolmnurga tänasest jaotusest on aga tunduvalt olulisem see, milline saab olema see kolmnurk tulevikus. See sõltub väga palju sellest, milliseid otsuseid teeb Eesti riigina. Milline me tahame, et Eesti majandus oleks kümne aasta pärast? Kas oleme jätkuvalt edukas allhankeriik? Edukas tööstusriik? Või riik, mis rõhub palju targale ja paindlikule majandusele? Tahaksin, et selliseid arutelusidoleks rohkem.

Oletame, et edasise majanduskasvu teekonnaks on kaks võimalust, joonistel on punktiiriga tähistatud majandus kasvuperioodi järel.

Variandi A puhul tuleb kasv just eelkõige madaltehnoloogilisest majandusest, variandi B puhul kõrgtehnoloogilisemast. Kusjuures juurdekasvu maht on sama, ehk tegelikult majanduskasv statistiliselt näitaks sama kasvunumbrit. Kuid teekond selleni peaks olema väga erinev. Variandi A puhul tuleks majanduse kasv kasvuperioodi jooksul vaid sellistest äridest, kes on konkurentsivõimelised kohalikul turul. Kust tuleb meile sel juhul üha suurem hulk kliente, kui müüme oma tooteid vaid üksteisele?

Variandi B puhul tuleks kasv peamiselt kõrg- ja kesktehnoloogilisest majanduse osast. Selle tulemuse saavutamine on Eesti jaoks ka tunduvalt realistlikum. See eeldab küll nii riigi kui ettevõtjate investeeringuid targa majanduse osakaalu suurenendamiseks, kuid just selline saaks minu arvates olla mudel Eesti järgmise kümnendi majanduskasvuks.

See kindlasti ei tähenda seda, et ainult kõrgtehnoloogilised lahendused saaks tähelepanu, väga oluline on ka majanduse kui terviku tasakaal. Näiteks on kindlasti oluline, et tehnoloogiate toel muudetaks Eesti tööstus globaalselt konkurentsivõimelisemaks, olgu siin näiteks tööstuse automatiseerimine (IT abil) või puitmajade ehitamisel uute tehnoloogiate kasutamine. Ja kui me suudame kõrgtehnoloogilist äri Eestisse meelitada või seda siin ise luua, saavad sellest kasu ka madaltehnoloogilised ärid - see, et Skype oma arendusüksust jätkuvalt Eestis hoiab, annab teenistust näiteks juuksuritele kui kohvikutele.

Kuid kuidas peaks riik tegutsema? Variandi A või B saavutamiseks peavad tegevused olema väga erinevad: alates maksupoliitikast kuni selleni, millised on riigi arengukavade rakendused. Kuid kui palju peaks riik valima valdkondade vahel? Seoses nutika spetsialiseerumise projektiga (mille raames on Arengufond välja toonud suurema potentsiaaliga kõrgtehnoloogilised alad), on selle ümber olnud palju diskussiooni.

Olles seda teemat viimastel aastatel väga palju analüüsinud, olen jõudnud veendumuseni, et riik peaks siiski valdkondlikke valikuid tegema kõrgtehnoloogiliste alade puhul, kuid mitte ülejäänud majanduse puhul. Seda just põhjusel, et kõrgtehnoloogilistes valdkondades on sageli konkurents üleilmne ning Eesti liiga väike, et teha kõike tipptasemel. Kogu Eesti teadus- ning arendustöö eelarve võrdub lääneriikide keskmisest väiksema ülikooli omaga. Vajalik on fookus, leidmaks need kohad, kus Eestil on unikaalne eelis.
Kuid ülejäänud majanduse puhul leian, et valdkondlik valik ei ole vajalik. Sellel, kas näiteksIKT kõrgtehnoloogilisi lahendusi, rakendab põllumajandussektori või meditsiinisektori ettevõte, suurt vahet ei olegi.

Seega kokkuvõtvalt saab öelda, et Eesti peaks otsima need kohad, kus kõrgtehnoloogilistes valdkondades saame maailmas olla konkurentsivõimelised. Sellist kõrgtehnoloogiliste alade valikut olemegi Arengufondis nutika spetsialiseerumise analüüsi käigus läbi teinud, pakkudes igas valdkonnas välja ka konkreetsed eesmärgid ja tegevused, mis antud valdkonna eripärast lähtuvalt on vaja edaspidi teostada, et Eesti edu saavutaks.

Kuid tegelikult vajaks iga kiht, nii kõrg-, kesk- kui madaltehnoloogiline osa majandusest, sellist analüüsi - millised on meie tugevused ja nõrkused ning mida oleks kasvuks vaja. Ning nendest kihtidest kokku kujunebki Eesti majanduse tulevane nägu, vaja on meil kõiki kihte.

Vaata lisaks: Nutika spetsialiseerumise valdkondlikud raportid: http://ns.arengufond.ee/


esmaspäev, 26. jaanuar 2015

Founder Institute: Week 7 – Team and Advisors


With start-ups you have to accept this – shit happens. It doesn’t just happen occasionally but ALL the time. That’s why you need a good team – to handle the adversity!

Important questions about the start-up team and advisors
How do you find the right team to launch your company?
How do you identify the right set of advisors?
How do you manage your advisors?
What are responsibilities and compensation for advisors?
How do you identify the right roles to help you launch a product or offering?
Do you expect the roles to change over time?
How can you recruit people to fill roles when you have limited resources?
What metrics do you track when recruiting? Do you need a cofounder?
What are some common pitfalls with cofounder?
Is a team necessary to launch a company?


Our amazing mentors

Kristjan Lepik, previously Head of Brokerage unit of Lõhmus Haavel & Viisemann, TI EfTEN Head of Asset management, currently owner of tarkinvestor.ee and head of Smart Specialisation at the Estonian Development Fund.
Calum Cameron, previously Senior Hosting Systems Analyst and Architect at Fujitsu services, Head of PMO & IT Operations at MYJAR, currently Managing Director at Startup Wise Guys, founder of Trusting Systems.
Eero Tohver, previously IT specialist at Eesti Energia, project manager at SEB Ühispank, currently Chairman of the board at Connect Estonia, visiting lecturer at Tallinn University of Technology, CEO of Uptime OÜ.
Riina Einberg, previously senior project manager at MicroLink Systems AS, HR manager at Skype, COO & Member of Management Board at GuardTime, currently the Director of Operations at Monese.


Pointers from our top guys regarding start-up teams and advisors

If you already have a team that executes then you have the right team. You cannot outsource team roles. You need to have a team with you and active!
Stay small for as long as you can. The larger your team is the harder it is to change direction quickly when needed. Also with a big team you might run out of money very quickly.
So, who are the right people? When in a hurry you need to pick the people you already know because you don’t have the time to build a new relationship. Ideally they also have the skills and tools needed for the job but attitude is at least as important as skills. Usually people get fired for the attitude, not for the skills.
You need to hire people who are smarter than you, otherwise you will kill you company.
What makes the team fall apart? Difference in commitment. You have to define who are your co-founders, who are the people who you cannot move on without. You have to have consensus with them. Maybe in some areas you can decide who is running what, but you have to make important decisions (e.g. who are your team members) together.
You need to fight those fights with your co-founders! But the fights have to have quality, you cannot just get emotional!
You need to have different people in your team. Different people have different ideas and they add to each other’s value. So you need to see what your missing today.
Sometimes start-ups fail because founders don’t know how to let go. You need to have different people in different phases. If your company grows, will the people who started it know how to run it when it has 40 or 100 employees.
All the books you read about start-ups are great but you must keep in mind the context where it is written. Every country has a different location and situation.
When you are hiring a new teammate, consider the context the person coming from. Always ask what was the exact responsibility in their previous job, don’t assume the title says everything.
‘Delivery’ is the magic word in start-ups. When defining you goals, try to express them in deliverables then people know what to expect. You can also go back and see if people actually delivered.
When managing your team, don’t skip one-on-ones.
People joining your team should be brave, smart and have a positive attitude. You don’t have time to hold somebody’s hand all the time.
When looking for advisors, be sure they actually know their stuff. Ask about their experience in specific situations that you are interested in.
How much should you compensate? Successful people have a history of people helping them and they will do it for free because they were helped. But it is always good to ask how I can compensate you for your advice.
Make it easy for your advisors. Be active. Be clear on what you wish for. Keep them involved by telling them how you are doing.
Good advisors don’t have a lot of time. If they do then that raises a question why?

esmaspäev, 19. jaanuar 2015

Founder Institute: Week 6 – Start-up Legal and Intellectual Property (IP)

While contracts, agreements and all the other legal complexities should not be the main thing you focus on, they should always be in the back of your mind.



In this week’s session we learned about what you should look out for in legal terms when starting and a few pointers what investors look at when they are interested in investing in your start-up.

What does a founder need to know about law to launch a successful start-up? 

How do you pick a law firm to work with?
What is the process of setting up a company?
How much do you need to know about law?
What agreements do you need to run a company?
What are common legal mistakes?
How do you handle intellectual property, including confidentiality, copyrights, trademarks and patents?
How much does the law actually matter?

Our mentors this week

- Antti Perli, a former senior aasociate at Raidla, Lejins & Norcous and currently legal counsel at the Estonian Development Fund and member of the managment board at AS SmartCap;
- Mihkel Miidla and Paul Künnap, senior associates at Law firm Sorainen.




Practical tips about the legal side of a start-up and IP

Although every situation has its unique actions plan, here are a few practical pointers that our mentors shared with us:
One of the biggest values of your start-up is the team. It is also one of the biggest sources of problems. When founding your business it is important that all the contracts and documents are correctly done between the co-founders. If not, it can be very hard to decide later who was right.
If you do end up in court with your co-founder you also have to consider the resources that this is going to take. By the time you have settled your dispute your competitors could already have a huge advantage.
It is not possible to protect an idea!
When it comes down to copyright you have to make sure that your start-up owns the proprietary rights.
When you make a confidentiality agreement with someone you have to make sure that all the people involved in the deal are somehow connected with the contract otherwise they are not legally bound to stick to it. Also make sure you are very accurate when describing the confidential information in the contract.
When you are protecting your intellectual property you should make a registry so you mark down who made what when and which contracts have been signed with whom. So, when trying to strike a deal with investors they will have a complete overview of what contracts have been signed etc.
When you’re trying to get foreign investments then you should probably move your business to the UK or US because usually the investors can’t be bothered to research the Estonian business laws.
Potential investors will be more positive about your start-up if they see that you have used the help of a lawyer.
When it comes to start-ups investors don’t want to see a passive founder who still owns a piece of the business. They prefer start-ups where all the owners are actively developing the business.
Investors also look at things like unusual contracts between third parties, e.g. a contract with someone saying you can exclusively work together with them.
When looking for legal advice for your start-up you have to take into consideration that in Estonia the start-up field is quite unique and not everyone knows how to handle it. You should do a bit of research before you sign anyone on. Just because the person has signed big deals before doesn’t mean that they know how to advise start-ups.
If someone is offering you pro bono or a very cheap deal think twice. This might be an indication that the person involved doesn’t actually know what’s involved in working with start-ups. It can also be that since there isn’t that much money involved your case might be at the end of the list of their priorities.
If you lawyer is trying too hard to protect you from everything this might lead you to not striking a good deal. Also if your lawyer is too conservative and says some things can’t be done in Estonia, he probably doesn’t know how to do it. Remember, start-ups are a fairly new thing here!
Talk to other start-ups and investors and see whose help they have used when it comes to legal matters.

Reading suggestion from the SmartCap team:
Venture Deals by Brad Feld and Jason Mendelson

reede, 16. jaanuar 2015

E-residentsuse tee eduka “tooteni”

Noor Aasia ettevõtja, 30-aastane mees tärkava startup-maastikuga Birmast. Räägib hästi inglise keelt, valdab tehnoloogiat, on avara maailmavaatega ning kavandab globaalsele turule suunatud ettevõtet. Kahjuks ei ole ükski globaalseid makseid vahendav teenusepakkuja Birma turust huvitatud. PayPal või Stripe pole piirkonda veel jõudnud, ja lähiajal pole ka lootust. Olgugi, et ta leiaks oma tootele e-keskkonnas ostjaid, ei jõua raha toodete eest temani. Mida teha? Kolida Euroopasse? USAsse?
See on üks konkreetne näide inimesest, kellele Eesti e-residentsus täna väga korda läheb. Oleme saanud väga palju päringuid riikidest, kus digitaalne isikutuvastus on olematu ning seepärast on ka digitaalsetele teenustele juurdepääs piiratud. Ettevõtete loomine ja juhtimine, pangatoimingud ja maksude maksmine, veebipoe liidestamine maksesüsteemidega – kõik need toimingud, mille lihtsus on eestlaste jaoks iseenesestmõistetav ja millest suuremat osa oleme harjunud online’is korda ajama, on nende jaoks kättesaamatud või bürokraatia tõttu üle mõistuse keerulised. Just sellepärast otsivad need ettevõtlikud inimesed Eesti e-residentsuse kaudu akent kaasaegsesse digitaalsesse ühiskonda.
Teise nurga alt vaadates – paljude teenusepakkujate jaoks käib üle jõu olla kohal igas maailma riigis kõigi oma regulatsioonide ja eripäradega. E-residentsus avab nende teenusepakkujate jaoks uued turud, ilma et nad peaksid sõlmima individuaalseid kokkuleppeid kohalike pankade või maksete vahendajatega. Piisab sellest, kui nad tunnustavad Eesti e-residentsust ning löövad käed mõne siinse pangaga.
Samas on selge, et tänased huvilised peavad veel mõnda aega ootama, et globaalset ettevõtluse jaoks vajalikud teenused e-residentsuse abiga nii kättesaadavaks muutuksid, nagu visioon ette näeb. Teeme hetkel samme selles suunas ning oleme alustanud põhjaliku riskianalüüsiga nii valitsuse kui finantssektori tasemel. Vaid kõiki riske kaalununa saame asuda järgmiste sammude juurde.
E-residentsuse meeskonna ees seisab veel teisigi väljakutseid. Hetkel tegeleme meeskonna ülesehitamisega, et start-up’ina tegutsevale ettevõtmisele jõudu juurde anda. Hoolikat häälestamist vajab taotlusprotseduur – täna on see vaevarikas ja puudub näiteks võimalus taotleda e-residentsust välisesindustest. Peame tegelema seadusandlusega, et luua globaalseks äriks vajaliku piiriülese digitaalse asjaajamise jaoks vajalik keskkond. Peame tegelema teenustega, lihvides vanu ning lisades uusi. Peame leidma rahvusvahelisi partnereid, et e-residentsuse ökosüsteemis lünki täita. Teisisõnu – selleks, et e-residentsusest saaks tõepoolest edukas “toode”, on vaja veel palju ära teha.

E-residentsus aitab meil ühendada maailma – USA maksevahendaja, Aasia ettevõtja, Euroopa panga, Eesti teenusepakkuja. Kriitikud leiavad, et Eesti ei võida sellest kuigi palju, kuid seda kasu peaks vaatama pikaajaliselt. Kui riigile on kasulik see, et tal on fännide kogukond üle maailma, siis on e-residentsus meie jaoks ühe lahingu juba võitnud. Kui suudame meile pandud kõrgeid ootusi täita, on Eesti riigil ja ettevõtetel head väljavaated teenida juba otsest kasu meie kesksest rollist rahvusvahelise teenusmajanduse ökosüsteemis.

Kaspar Korjus
e-residentsuse projektijuht

esmaspäev, 12. jaanuar 2015

Pirko Konsa: Ehitame Eestisse puidust pilvelõhkuja!


Võib kõlada uskumatuna, kuid puidust pilvelõhkujat üks Eesti ehitusettevõte Tartus ehitab: maailma kõrgeimat, 14-korruselist puitmaja. Uhke, kas pole?

Jah, oskame Eestis ehitada nii innovatiivseid elamuid, mis on seejuures tehtud ainsast taastuvast ehitusmaterjalist ehk puidust. Võime olla uhked enda üle. Ja uhked ka selle üle, et oleme Euroopa Liidu suurimad puitmajade eksportijad. Uhkust ei saa aga tunda selle üle, et ka see maailma kõrgeim puitmaja on ekspordiartikkel. See Tartus valmis tehtud maja püstitatakse hoopis Norras, Bergenis. Lihtsalt seepärast, et Eestis pole nii innovatiivsed lahendused lubatud.

David Cotter (2001) kasutas meeste ja naiste ning vähemuste ebavõrdsusest ühiskonnas rääkides klaaslae (glass ceiling) mõistet. Klaaslae all mõistetakse nähtamatuid barjääre, mis ei lase naistel ja vähemustel jõuda tööturul kõrgematele positsioonidele, olenemata nende kvalifikatsioonist. Oleme Eestiga täna globaliseeruvas maailmas innovatiivsuse klaaslae alla lõksu jäänud: olenemata me kvalifikatsioonist, ei ole meil võimalus teatud tehnoloogiaid Eestis kasutusele võtta. Ainus, mida teha saame, et neid teadmisi ja oskusi ära kasutada, on need Eestist välja eksportida. Üsna nukker ju.

Oleme olukorras, kus unistame suurtest asjadest, mis muudaks inimeste igapäeva elu kvalitatiivselt paremaks: olgu selleks läbimurre nanotehnoloogias, geeniteadustes või milleski kolmandas. Aga tegelikult on meil täna juba olemas teadmised ja oskused, et see kvaliteedihüpe mingis teises valdkonnas ära teha. Probleem on vaid selles klaaslaes, millest tuleb läbi murda. Puitpilvelõhkujate puhul on klaaslaeks hall ala seadusandluses, mis tuleneb me teadmatusest nende majade kvaliteedi ja turvalisuse osas. Praktilised oskused on meil ettevõtete näol küll olemas, kuid puudu on näiteks teadmised materjalide kvaliteedist ning tuleohutusest.

Neist lünkadest piisab, et me ei saaks ehitada kõrgemaid, kui kahekorruselisi puidust maju. Aga tegelikult on see kõik täiesti tehtav. Nende lünkade täitmine peab sündima erinevate osapoolte ühistööna: ülikoolid peavad tegelema materjalide katsetamisega, päästeamet omakorda testima ning kinnitama nende ohutuse, riik aga peaks olema kogu selle protsessi algataja ja eestvedaja. Lisaks sellele, et saaksime ehitada nõnda suuremas koguses maju me oma taastuvast loodusvarast, viiksime ka oma puidutööstuse uuele tasemel tänu siseturul avanenud võimalustele.

Seda julget pealehakkamist ja ärategemist peaksime kasutama ka teistes valdkondades. Näiteks on meil täna olemas kõik võimalused, et muuta tervishoiusüsteem tunduvalt efektiivsemaks ning kasutajasõbralikumaks. Meil on maailmas erakordne e-tervise süsteem, tänu millele kogutakse kogu me tervist puudutav info ühte andmebaasi, kust patsientidena sellele ligi pääseme, arstidest rääkimata. Teisalt on meil olemas palju IT-ettevõtteid, kes loovad nutikaid programme ja lahendusi oma tervise eest hoolitsemiseks. Mida meil aga pole, on lüli nende kahe vahel.

Kui saaksime need kaks olemasolevat võimalust ühildada, viiksime oma tervishoiusüsteem täiesti uuele tasemele ja saaksime indiviidena oma tervise eest palju paremini hoolt kanda. Võiksime vabalt ennetada paljusid haigusi, mille ravile täna raha kulutame. Võidaksid nii inimesed, kui riik. Ka selles vallas oleme klaaslae all vangis. Nende ettevõtete ainus lahendus praegu on sarnaselt me geniaalsetele puitmajade ehitajatele, oma teadmiste ja toodete Eestist välja eksportimine. E-tervise süsteemi avamine äriettevõtetele nõuab ärisektori ja avaliku sektori koostööd ja paljude detailide  läbi arutamist, kuid võimalus kui selline on meil tänaste oskuste ja teadmiste juures täiesti olemas. Teeme lihtsalt ära!

Kaugele vaatamine ja suurelt unistamine on väga hea ja seda peabki tegema, kuid innovatsioon ei tähenda ainult seda. Suurte mõtete kõrval peame nägema ka asju, mis me oma nina all üles korjamist ja ära tegemist ootavad. Pole ühtegi põhjust, miks me ei võiks ehitada Eestisse puidust pilvelõhkujat. Pealegi, kui ma eksin, on meil üks kehvasti ehitatud puitmaja, aga väga suur õppetund, et edasi minna.

Pirko Konsa
Eesti Arengufondi juhatuse esimees

teisipäev, 6. jaanuar 2015

Heateo Sihtasutus: ühiskondliku mõju osakute mudeli käivitamine on täies hoos

Tänaseks on selge, et Eestis eksisteerivad ühiskondlikud probleemid ei kao iseenesest. Rahvatervis, haridus, sotsiaalne toimetulek, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis meie ühiskonna heaolu ja majanduse arengut tagasi hoiavad. Igale probleemile lahenduse leidmine nõuab aga ressursse.
Heateo Sihtasutus on juba üle kümne aasta tegelenud teravaid ühiskondlikke probleeme lahendavate, suure mõjuga algatuste käivitamise ja kasvatamisega. Soovime juba 2015. aastal tuua Eestisse ühiskondliku mõju osakud, mille eesmärk on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemuslikkust. Ühiskondliku mõju osakute (social impact bonds ehk SIB) näol on tegemist kolme sektori vahelise tööriistaga, mille abil saab riik kasutusele võtta uusi tõhusaid ennetus- ja teenusemudeleid, kaasates esialgse ressursina erasektori kapitali ning vabasektori mõjukamate organisatsioonide innovaatilisi tegevusmudeleid.
Ühiskondliku mõju osakute protsessi ettevalmistust toetab Eesti Arengufond konkursi Arenguidee 2014 raames mitmekülgselt – nii igakuise stipendiumi kui ka nõu ja jõuga. Mis on esimese poolaasta jooksul juhtunud ja kuidas osakute „eestistamine“ edeneb?
Esimese poolaasta fookus – kes on „paadis“ ja kuhupoole see tüürib?
Eduka SIBi tulemuseks lisaks õnnelikele investoritele on selle kaudu katsetatav uus ja parem avalik teenus—tulemuslikum ehk suurem arv abi saanud sihtgrupi liikmed ning kuluefektiivsem ehk eduka ennetuse abil kokku hoitud maksuraha. Positiivsed kõrvalmõjud hõlmavad näiteks nüüd tulemuspõhiselt organiseeritud kulurida riigieelarves ning võimekamat vabaühendust.
Sellise mõju saavutamise eelduseks on see, et on olemas motiveeritud osapooled ja meeskond, kes SIB ettevalmistust veavad.
2014. aasta III kvartal - poolaasta esimene pool oli pühendatud jõulisele „müügitegevusele“ – st. kohtumistele nii avaliku sektori esindajate, valdkonna ekspertide, vabatahtlike kui ka võimalike investoritega. Huvi SIB mudeli käivitamise vastu ületas kõrgelt meie ootusi. Seega – valmisolek on olemas! Otsustavaks saab aga asjaolu, kas SIB mudeliks vajaminevad eeldused on täidetud st. kas leiame sobiliku teemavaldkonna, parima teenusepakkuja ja kas/kuidas sobitub mudel olemasolevasse juriidilisse raamistikku.
2014. aasta IV kvartaleesmärgiks on valida välja sobiv SIBi valdkond, mis kõnetab riiki ja investored ning kus on olemas kõik eeldused heade tulemuste saavutamiseks. SIBi keskmes olev valdkond või ühiskondlik probleem peab  vastama järgmistele tunnustele:
  • Selge ja eristuva sihtgrupiga (eristatav kontrollgrupi olemasolu)
  • Valdkonnas on objektiivsed tulemusindikaatorid (edukuse mõõtmiseks)
  • Valdkonda juba rahastatakse (kuidas muidu tekiks kokkuhoid?)
  • Valdkonnas mõõdetakse teenuse tulemuslikkust (kuidas muidu tuluprognoose seada?)
  • Eduka sekkumise puhul tekib lähitulevikus suur kokkuhoid (teiste teenuste tarbimine, toetuste maksmine jne)
  • Juba praegu potentsiaalselt parema sekkumise olemasolu
  • Sellist või sarnast teenust osutavad mitmed võimekad vabaühendused

SIBi valdkonna välja valimiseks töötasime koos ministeeriumite jt riigiasutustega, et kaardistada prioriteetsed valdkonnad ja katsetamist vajavad teenused, mille kokku sobivust osakutega uurib valitsuse töö ja tulemustega hästi kursis olev Poliitikauuringute Keskus Praxis. Oleme nüüdseks välja valinud 3 esmapilgul sobivat  suuremat valdkonda, mida esialgu uurime:
  • (Noorte) kuritegevus ja rehabiliteerimisteenused
  • Haavatavate gruppide tööhõive ja tööturuteenused
  • Riskiperedega seotud programmid laiemalt
Pärast valdkondade sobivuse uuringut aitab selliseid teenuseid osutavaid vabaühendusi ja nende võimekust kaardistada Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. See saab olema meie 2015.aasta I kvartali põhifookuses. Lõppude lõpuks pole ju hästi sobivast probleemist kasu, kui seda keegi lahendamas pole.

Uute uudisteni SIB-rindel!

Maris Ojamuru
Heateo SA
www.heategu.ee

esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Eesti kui Hackerspace

2013. aasta 1. aprillil, kui Heigo Mõlderi tehnikablogiga olid juba liitunud Heigo hea sõber IT‑äss Tanel Kerstna ja TTÜ üliõpilane Aleksandr Koltsov, sai sellest alguse uus ajaveeb Skeemipesa. Skeemipesa (http://www.skeemipesa.ee/) on blogi, mis tutvustab Eestis ja mujal maailmas tehtud elektrotehnilisi projekte ja huvitavaid ideid. Ühtlasi on Skeemipesa ka Eesti "hackerspace", kus korraldatakse töötube, remondikohvikuid ja muid interaktiivseid kokkusaamisi elektri, elektroonika, robootika jm teemadel. 
Skeemipesa korraldatud töötubades on ehitatud mitmesuguseid aparaate alates audiovõimenditest ja õunasüntesaatoritest kuni staatilise elektrivälja mõõtjani. Peale selle on blogis tehtud juttu peamiselt omavalmistatud aparaatidest. Näiteks on dr. Veljo Sinivee ehitanud odava, ühe piksli kaupa temperatuuri mõõtva termokaamera, mis töötab tavaarvuti toel. Veel on blogis juttu näiteks Aleksandr Ruljovi ja Jaan Radiku läbinisti omavalmistatud CNC freespingist, millele kulus peaaegu kaks aastat pidevat arendustööd – ehitati valmis lausa 7 prototüüpi. Nii mehaanilise osa kui ka automaatika ja juhtprogrammid koostasid nad ise. Skeemipesa üks aktiivsemaid liikmeid dr. Martin Jaanus ehitas aga oma vanale rikkis lintmakile Olimp 005 täiesti uue juhtelektroonika. Maki mugavamaks kasutamiseks lisas ta lindiloendurile "mälu", mis võimaldab meelde jätta suvalise koha lindil. Umbes sellistest aparaatidest on Skeemipesas kokku ca 100 erinevat innustavat blogilugu.
Lisaks töötubadele ja blogilugude avaldamisele on Skeemipesa algatusel toimunud muudki. Üheks popu­laarsemaks ürituseks on kujunenud koostöös Mustamäe kohvikuga Pööning ja TTÜ tarkvaraklubiga Lapikutega koos korraldatav "Remondikohvik". Idee järgi on Remondikohvik sotsiaalne "hackerspace", kuhu igaüks võib tulla oma rikki läinud koduelektroonikaga, et see ise töökorda seada. Iseremontimist juhendavad nõu ja jõuga oma ala asjatundjad – elektrikud, elektroonikud, IT‑spetsialistid jne. Aidatakse nii seadmete töö­põhimõttest arusaamisega kui ka rikete otsimise ja parandamisega. Varutud on reeglina mitu kastitäit vanu aparaate, kus detaile saab maha monteerida. Kuna esimene üritus leidis eelkajastust mitmes meediakanalis, ületas saabuv rahvahulk igas mõttes kõiki ootusi. Päeva jooksul käis kohvikust läbi ca 70 huvilist. Sama on kordunud kõigi teiste seni toimunud remondikohvikutega. Remontimiseks on toodud  raadioid, makke, köögi­kombaine, sülearvuteid, TV-mänge, toiteplokke ja isegi tõeliselt rariteetset lamptehnikat. Tänaseks on nelja ürituse raames korda saanud ca 90 seadet, mis oleksid muidu ilmselt prügimäele jõudnud. Parandamiskõlbmatuks on  osutunud suhteliselt vähe. Kõigil soovijail on olnud võimalus remontimisprotsessis ise kaasa lüüa või niisama teiste tehnika­huvilistega juttu ajada. Linnarahva suure huvi tõttu on soov üritustesarjaga jätkata.
Ülevaade toimunud remondikohviku üritustest on leitav siit:
Teine ürituste sari mida Skeemipesa on korraldanud on TehnoHack. TehnoHack koondab kokku erinevate oskustega inimesi - insenere, hobielektroonikuid, disainereid, nokitsejaid, ettevõtjaid ja muidu tehnikahuvilisi. Eesmärk on olnud omavahel sotsiaalset suhtlust arendada, kogemusi vahetada ja koostöös mõningaid lahedaid projekte ellu viia. Esimene TehnoHack üritus oli seminari stiilis. Arutleti mitmetel tehnilistel teemadel, näiteks kuidas elektriautod mõjutavad elektrivõrku, kuidas elektroonikakomponentidele jahutust arvutada, multidroonidega kirikuaknaid skaneerida jne. Jututoast Tehnohack võttis osa ca 70 inimest. Link: http://www.skeemipesa.ee/meenutusi-jututoast-tehnohack/
Viimane TehnoHack üritus oli aga oma mastaabilt Skeemipesa senine suurim üritus. Üritus toimus 24. – 26. oktoobril TTÜ Mektory majas. Tegemist oli riistvara hackathon’iga, kus said kokku innovaatiliste ideede autorid ning riistvara- ja tarkvarainsenerid. Eesmärgiks oli nädalavahetuse jooksul ideest luua reaalne füüsiline toimiv seade – oli selleks siis iseliikuv õllekast, nutilinnumaja või midagi muud. Iga esitatud idee ümber loodi viie- kuni kümneliikmeline meeskond, kelle ülesandeks oli idee realiseerida esimeseks prototüübiks. Üritusele laekus üle 50 idee, millest ehitamisele läks 21 ideed. Üritusest võttis osa üle 150 inimese 7 erinevast riigist. Ürituse koduleht on siin: http://skeemipesa.ee/tehnohack ja kokkuvõtteid saab lugeda siit: http://www.skeemipesa.ee/tehnohackil-said-paljud-ideed-reaalsuseks/TehnoHackil alguse saanud projektidest on kuus tükki jõudnud Ajujahi võistluse top 40-ne hulka. Nii et tegevus nende projektidega läheb edasi.
Lisaks tavapärastele töötubadele ja üritustele viis Skeemipesa läbi 12. oktoobrist kuni 15. novembrini TTÜ Mektory majas praktilise elektroonikakursuse algajatele. Kursuse raames tehti kiire sissejuhatus elektroonika algtõdedesse, anti lühike ülevaade elektroonikatöödeks vajalike seadmete kasutamiseks ja seejärel mindi väga lihtsate elektroonikaskeemidega alustades järjest keerulisemate ülesannete juurde. Kursuse raames ehitati valmis näiteks väikesed audiovõimendid, nutikad lillepotid ja VU meetrid ehk värvimuusika indikaatorid. Väike ülevaade töötubadest on nähtav siin: http://www.skeemipesa.ee/kokkuvotte-praktilisest-elektroonikakursusest-algajatele/
Ka uueks aastaks on Skeemipesa püstitanud endale rea eesmärke: soov on jätkata sotsiaalset mõõdet omavate insenertehniliste ürituste korraldamisega, proovides oma tegevustesse haarata võimalikult laia elanikkonda. Üritustesarjadega nagu „Remondikohvik“ ja „TehnoHack“ on plaan jätkata. Samuti on plaan edasi arendada insener-tehnilist blogi ja suhtluskeskkonda. Eesmärk on oma senist tegevust muuta rahvusvahelisemaks. Üks suuremaid eesmärke on süvendada koostööd start-up-kiirendite ja toetajatega, pakkudes insenertehnilist abi nii riist- kui ka tarkvararakenduste loomisel. Uute liikmete värbamine ja osalemine üritustel nagu Robotex, Mini Maker Fare, Teadlaste öö mahuvad kindlasti järgmise aasta programmi. Üheks põhimureks jääb aga endiselt rahastusallikate leidmine nii töötubade korraldamiseks, start-up’ide prototüüpide loomiseks kui ka seadmepargi arendamiseks.  Kui vähegi õnnestub, plaanib Skeemipesa järgmise aasta raames oma tegevust laiendada Tartusse. Selles osas on sõlmitud kokkulepped Eesti Maaülikooliga. Planeeritud tegevustele proovitakse finantsvahendeid leida.
Ilmselgelt saab Eesti riigi majandusedu baseeruma suures osas nutikatel Eesti noortel. Ainult tugev majandus (ehk kõrge lisandväärtusega toodete loomine) tagab pikas perspektiivis noorte jäämise Eestisse, hea palgataseme ja sotsiaalse kindlustatuse. Muret tekitab aga asjaolu, et Eestis tehtava tarkvaraarenduse taustal on riistvaraarendus jäetud tugevasse vaeslapse rolli, et mitte öelda, hakkab vaikselt välja surema. Selleks, et tagada pikas perspektiivis Eesti edu globaalmajanduslikus mõttes, on vaja kasvatada Eestis tugeva inseneri teadmiste ja tasutaga noor põlvkond. Skeemipesa on võtnud selles osas endale selged eemärgid. Skeemipesa loominguline uusi väärtusi loov insener-tehniline lähenemine on leidnud positiivset tagasisidet. Skeemipesa kõige laiem ja üldisem eesmärk on teha Eestis elu paremaks.

Heigo Mõlder
Skeemipesa
Tel: +3725264992
info@skeemipesa.ee
www.skeemipesa.ee