esmaspäev, 16. november 2015

Arenguidee eripreemia Kalamaja Avatud Kool

Helen Sabrak on „Noored kooli” programmi vilistlane ning osaline „Edu­ca­tion 4 Future” prog­rammis ja haridus- ja teadusministeeriumi koolijuhtide järelkasvuprogrammis. Praegu töötab Helen „Noored kooli” meeskonnas ning kuulub Kalamaja Avatud Kooli algatusmeeskonda. Uue kooli ettevalmistustöid tehakse vabatahtliku tööna ja usust idee vajalikkusesse.

Helen Sabrak, miks tekkis mõte luua Kalamaja avatud kool?
Algatusgrupis on kahesuguse taustaga inimesi. Ühelt poolt haridusinimesed: õpetajad, „Noored kooli” vilistlased, eri organisatsioonide käimatõmbajad Eestis, kes näevad haridusuuenduse vajadust seestpoolt ja tahaksid sellele kaasa aidata. Teisalt lapsevanemad, kes oskavad kas varasema kogemuse või ootuste põhjal öelda, millisesse kooli nad oma lapse panna soovivad. Mõte luua see kool Kalamajja tekkis põhjusel, et oleme ise tallinlased ja näeme, et sealne elanikkond kasvab, kool aga on väike ega mahuta kõiki lapsi. Teised lähimad koolid on kesklinnas, sinna võetakse vastu konkursi alusel. Leiame, et Kalamajas on ruumi veel ühele koolile.
Esitasite selle idee ka arenguideede konkursile, kuidas läks?
Pälvisime 5000 euro suuruse eripreemia, mida kasutame arendustööks. Lisaks kaasnes konkursil osalemisega palju tähelepanu. Huvi kooli vastu on juba eos väga suur, meile helistatakse ja küsitakse, millal saab lapse kirja panna.
Mis on selle kooli eripära?
Usume, et Eestisse on vaja kooli, mis viib terviklikult ellu muutunud õpikäsitust, toetades 21. sajandi oskuste arengut sügavate aineteadmiste ja laia silmaringiga. Kooli loojate unistus on, et seal käiksid koos eesti, vene ja muudest rahvustest lapsed. See on meie visiooni väga oluline osa. Tahame aidata kaasa avatud ühiskonna tekkele Eestis ning luua tingimused, et sellest koolist saaksid õpilased heal tasemel eesti, vene ja inglise keele oskuse.
Me ei plaani luua kindla pedagoogilise maailmavaatega kooli, vaid heas mõttes 21. sajandi peavoolu kooli, teisisõnu väga hea tavakooli. Meil on mõned eeskujud Londoni koolide seas, kus on osatud osavalt kombineerida aineõpetust ja projektiõpet. Eesmärk on kasutada võimalikult palju tõenduspõhiseid nüüdisaegseid õppimisviise ja õppekava ülesehitamise põhimõtteid. Töötame läbi haridusuuringuid Eestis ja maailmas, teeme koostööd ülikoolidega ning teiste partneritega Eestist ja rahvusvaheliselt, et rakendada neid õppimisviise, mis on end tõestanud. Näiteks keelekümblust, mille järgmine aste ongi kahesuunaline keelekümblus, mida Kanadas ja Šveitsis tulemuslikult rakendatakse. Kahesuunaline keelekümblus eeldab, et aineid õpitakse eri keeltes, järelikult õpiksid ka eesti lapsed mõnd ainet vene keeles. Loodame, et meil on piisavalt eesti ja vene perede lapsi, kes soovivad nii õppida, ning et suudame koolitada vajaliku hulga õpetajaid, kes suudavad seda väga heal tasemel ellu viia. Kindlasti tahame teha koostööd Tallinna ülikooli õpetajakoolituse tudengitega. Kalamaja kool võiks olla praktikakeskkond, mis inspireeriks noori õpetajaid sinna tööle tulema. Esialgu tahame alustada esimese kooliastmega ja järk-järgult kasvada.
Kas see tuleb era- või munitsipaalkool?
Oleme arutanud, et see kool võiks olla kättesaadav erinevate võimalustega peredele. Nii hakkas arenema idee, et kui omavalitsus on sellise kooli avamisest huvitatud ja näeb, et see aitaks linna koolivõrku mitmekesistada, oleks mõistlikum luua munitsipaalkool. Oleme juba kohtunud ning kohtume sel teemal veel Tallinna linnavalitsuse ja haridusametiga. Linnaametnikud on tunnistanud, et selles piirkonnas on lähiaastatel koolikohti juurde vaja, kuid see protsess võtab aega. Meie ideed nad tunnustavad, peavad seda väga julgeks ja väljakutseid pakkuvaks.
Samas usume, et kõike, mida me teha tahame, on võimalik ellu viia ka olemasolevates koolides. Uues koolis aga on võimalik kiiremini näidata, mis juhtub, kui koolipäev tavalisest erinevalt üles ehitada: panna õpilased rohkem grupitööd tegema ning jagada ainete õpiväljundid projektide vahel ära, et väheneks tunnitöö töövihiku ja õpikuga ning õpilased õpiksidki praktiliste projektide käigus. Tänu teistmoodi koolikorraldusele saab kogu õppe viia uutele alustele.
Idee ongi, et õpetajatel on klassi kohta kollektiivne tööplaan, mida nad ühiselt loovad ning teoks teevad. Algklasside puhul on see mõistagi lihtsam, suurem väljakutse on, kuidas korraldada seda põhikooli teises ja kolmandas astmes. Samas on hea näide 21. kool Londonis, kelle puhul on näha, kuidas nad tegelevad aineteüleste projektidega, mis kestavad terve õppeperioodi ning kus mitme aine õpetajad on hõivatud. Kalamaja avatud kool võikski olla esimene pilootkool, kust teised koolid saaksid elemente üle võtta ning käia vaatamas-õppimas.
Millal see kool alustab?
Me ei ole veel ühtki tähtaega paika pannud. Novembris on taas üks kohtumine Tallinna linnaga, nii et aasta lõpus oskame juba midagi täpsemalt öelda. Praegu tegeleb meie võtmetuumik – Artur Taevere, Kristi Rahn, Iiris Oosalu, Kadi-Maria Vooglaid ja mina ise – sellega, et õppekava järjest konkreetsemaks muuta ning jõuda ainekavade ning koolipäeva ja tunnijaotusplaani detailse lahtikirjutamiseni. Oleme huvitatud aktiivsete inimeste kaasamisest, kes sooviksid panustada kas uue kooli loomise ettevalmistusse või hiljem siin koolis töötades. Kõik, kes soovivad meiega ühendust võtta, on teretulnud.
Tiina Vapper 
Intervjuu on ilmunud Õpetajate Lehes (http://opleht.ee/26378-uute-koolide-tekkimine-on-seotud-vanemate-ootustega/)

0 kommentaari :

Postita kommentaar