Neljanda tööstusrevolutsiooni käivitamine

Järgnev ei ole utoopia, vaid käegakatsutav reaalsus: köögimööbel kujundatakse koos disaineriga, kes ühel hetkel vajutab arvutis tellimisnuppu ning seejärel teevad kogu töö ära tootmisseaded ilma inimese sekkumiseta.

Arvutid lepivad ise kokku, milliseid materjale kust tellida ning kuidas tööprotsessi kõige paremini korraldada. Disainerilt saab klient teada, millal tellitud köök valmis ning mööblipaigaldaja kalendrisse läheb automaatselt aeg, millal tuleb minna kööki paigaldama.

Intelligentsele tootmisele keskenduv neljanda tööstusrevolutsiooni haare läheb köögist palju kaugemale. Täiesti mõeldav on järgmine stsenaarium: seni on Euroopa ettevõte tootnud Hiinas, sest seal on tööjõud odav, kvaliteet rahuldav ning tootmiskulud talutavad. Kui nüüd astub ettevõte järgmise sammu ja laseb roboti mobiiltelefone või muud elektroonikat kokku panema, siis kas ta investeerib Hiinasse?

Suure tõenäosusega kolib ta tootmise ringi, oma kodule lähemale, odava tööjõu juurest ära sinna, kus inimeste haridustase on kõrgem. Juba on märke, et Aasia kasvavad kulud ning Euroopas pakutav oskusteave on pannud ettevõtteid tootmist Vanale mandrile tagas kolima. Näiteks Norra üks suuremaid mööblimüügikette Skeidar Living Group kavatseb tänavu 70 protsenti tootmisest kolida Hiinast Leetu. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau sõnul võiks Hiinast tootmise tagasikolimisest võita meie rõiva- ja tekstiilitööstus.

Järgmine ülesanne ongi, kuidas oma tootmist robotiseerida nii, et Hiina asemel võiks vabrik asuda hoopis Eestis, kus robotid toodavad meie inimeste välja mõeldud ja kõrge lisandväärtusega kaupu. Arengufondi ülesanne on märgata võimalusi ja olla muutuste käivitaja. Tööstuse automatiseerimine on omamoodi „raputav innovatsioon” (disruptive innovation), mis muudab märkimisväärselt majanduse ja turu toimimise seniseid põhimõtteid. See tähendab, et neljas tööstusrevolutsioon on ettevõtjate jaoks eelkõige mõtteviisi ja juhtimise väljakutse.

Muutuste läbiviimine on pikk ja riskantne projekt ning riik saab siin aidata ettevõtetel maandada riske, olla hea kaasinvestor, usaldusväärne partner. Kogemus näitab, et lihtsalt toetustena raha andmine ei anna soovitud tulemusi. Arengufond on tänaseks juba üle seitsme aasta investeerinud alustavatesse tehnoloogiaettevõtetesse ja näinud, et raha kõrval on kriitilise tähtsusega just paindlikkus, oskus vajadusel kiirelt otsustada, rahvusvahelised investorsuhted ning tugi parimate teadmiste leidmisel maailmast. Riigi toetus peabki keskenduma nendele elementidele ja olema abiks omanikele ja juhtidele, et nad saaksid reformida ettevõtteid vajalikus suunas.

Neljas tööstusrevolutsioon võib küll tähendada meile seni tuntud maailma lõppu, kuid samamoodi on ta ka uue maailma algus. Kas poleks tore, kui eestlased suudaksid selliste muutustega kiiremini kaasa minna kui teised riigid. Hea näide on Tartu õpilasfirma oma puidust korpusega käekellaga Wooch, mis maailmas populaarsust kogub ja on jõudnud Itaalia peaministri randmele.

Pirko Konsa

Arengufondi juhatuse esimees