Täna tarbijad, homme tootjad

Energiaühistute põhieesmärk on kogukondade ja lõpptarbijate kulude vähendamine ning elukeskkonna parandamine. Oluline on ka julgustada uusi ettevõtlusvorme looma ja ühisrahastuse abil investeeringuid kaasata. 

Elukeskkonna arengut lähitulevikus üks enim mõjutavaid aspekte on energiamajanduse pikaajalised trendid. Energiatarbimise kasv, tarbimise suunamise vajadus ning võrkude juhtimise ja haldamise süsteemi keerukamaks muutumine, samuti tehnoloogiate areng soodustavad kogukonnapõhise mikroja väiketootmise kasvu ja taastuv energia mahu suurenemist. 

Aastast 2019 peavad kõik uued ehitised olema (ligi)nullenergiahooned, mis üldjuhul Eesti tingimustes tähendab, et hooned peavad ise suutma toota omatarbeks vajamineva energia – senistest tarbijatest saavad nn tootevtarbijad (ingl prosumer). 

Elukeskkonna parandamist on alati võimalik alustada oma kodu ja tööruumi kvaliteedi parendamisest, kuid suurema mõjuga muudatuste ellu kutsumiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks on mõistlik panustada ühistegevusele, kui tulevikus terendava jagamismajanduse ühele võtmesõnale. 

Korteriühistud ja kinnisvaraettevõtted energiat tootma. Elu- ja töökeskkonna kujundamist energiamajanduse vaatenurgast võiks nimetada energiaühistuliseks liikumiseks, milles võimalikeks algatajateks linnalistes asulates oleksid eelkõige korteriühistud, asumiseltsid ning kinnisvaraga tegelevad ettevõtted. Energiaühistuline liikumine on mitmetes teistes riikides üsna levinud, näiteks Saksamaal ja Taanis on üle poole taastuvenergia tootmistest kogukonna omandis. 

Kogukondlikul ühistegevusel põhineva energiaühistu peamine eesmärk on toota, jaotada ning müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks, et vähendada kulusid ja luua parem elukeskkond. 

Näiteks saab kasutusse võtta ja kogukonna huvisid teenima panna seni vä- he kasutuses või kasutusest väljas olnud ruumiosi. Miks mitte täna elamu kasutuna seisnud katusepind täita päikeseressursi erinevate tehnoloogiatega, tootes nii elamule vajaliku sooja vee või elektrienergia soojus- ja ventilatsiooniseadmete töös hoidmiseks. 

Väljaspool soojusvõrke asuvate korter elamute elanikel on soojusenergia kättesaadavuse tagamiseks ja elukeskkonna kvaliteeditõusuks mõistlik soojustootmisseadmed rekonstrueerida. Soojustootmisseadmete ja hoone samaaegsel rekonstrueerimisel võiks seda teha ühisinvesteeringuna ning kohalikule bioressursile (näiteks hakkepuit) orienteerudes jääb ressursi majandamisest saadav tulu piirkonda ning võib suureneda ka tööhõive. 

Ise toodan, ise tarbin. Olulisim on energiaühistute puhul kindlasti rahaline sääst – korteriomanike investeeringud energiatootmisse vähendavad kokkuvõttes kulutusi energiale, sest oma tarbeks toodetud ja kohapeal tarbitud energia on odavaim energia (vähenevad võrgutasud ja -kaod ning omatoodetud energial puuduvad maksud). Samuti aitavad kulutusi planeerida ja kokku hoida ka ühisostud. 

Energiaühistuline tegevus on väga kohaspetsiifiline, lahendades just konkreetse hoone või paikkonna probleeme, mistõttu standardseid lahendusi, mis kõigile ühtmoodi sobivad paraku ei pruugi olla. Iga hoone on erinev – isegi tüüpprojekti järgi ehitatud hooned ei ole üksteisega täielikult sarnased – mängu tulevad nii aja- kui ka inimfaktor. 

Seetõttu on igal konkreetsel juhul oluline paika panna tegevuse eesmärk ning oodatav tulemus. Selleks tuleb kaardistada kogukonna huvid ja vajadused elukeskkonna osas, senised tarbimisharjumused ning investeerimisvõimalused. 

Kui korteriühistus on kokkulepe tegevusstsenaariumi kohta vastu võetud, jääb üle vaid energiatootmisega alustamiseks ja energiaühistuna toimimiseks vastav muudatus korteriühistu põhikirja sisse viia. 

Oluline roll arendajatel. Elu- ja töö- keskkonna loomisel on oluline roll pä- deval arendajal-tellijal, kes teab, missugust lähteülesannet ruumi loovatele ekspertidele anda – selleks, et koostöö tulemusel tagada kauakestvalt säiliv ja inspireeriv keskkond. Kui kaasata arendusprotsessi ka energiateenuste spetsialist ja hoone potentsiaalsed kasutajad, siis moodustub läbimõeldud tegevusmudeliga energiaühistu või -ühing. Kokkuhoid hoone püsikuludelt võib kujuneda märkimisväärseks. 

Hoone kasutajate energiakulud on üldjuhul väiksemad ning see tagab rahulolu, parema investeerimisvõimekuse ning võimaluse tegeleda oma põhitegevusega. 

Pikemaajaliselt prognoositav energia hind ja tarbimise suunamise võimalus lubab ettevõtte tegevusi paremini planeerida, soodustades säästva ja rohelise ettevõtluse viljelemist.

Arengufond algatas energiaühistute programmi

Selleks, et üha enam mittetulunduslikke, avaliku sektori organisatsioone ja ettevõtteid oleksid motiveeritud kogukondliku energiatootmisega alustama, on Eesti Arengufond algatanud energiaühistute programmi. 

Programmi ülesanne on kogukondade ja lõpptarbijate kulude vähendamine ja parema elukeskkonna loomine ning teisest küljest uute ettevõtlusvormide tekkimise motiveerimine ja investeeringute kaasamine energiavaldkonna projektidesse kogukondliku tegevuse kaudu. 

Tegeletakse peamiselt teavituse ja nõustamisega ning toetatakse algatusgruppe, kes on juba julgenud energiaühistu loomise ette võtta. 

On alustatud ka erinevate õigusaktide täpsustamist, et kogukondlikku koostootmist puudutav temaatika mõistlikult ja arusaadavalt reguleeritud saaks ja loodavad ühistud jätkusuutlikult toimida võiksid. 

Pilootprojekt 10 ühistuga. Ühe olulisema tegevusena on energiaühistute programmis käima lükatud kümmet esimest energiaühistu pilootprojekti hõlmav mentorlus, mille eesmärk on aidata esimesed algatused toimivateks energiaühistuteks ja -ühinguteks. 

Kõik energiaühistute algatused on ellu kutsutud Eesti erinevates paikades väga erinevate kogukonnavormide poolt erinevatel kohaspetsiifilistel eesmärkidel. Näiteks Ruhnus algatasid kohalikud elanikud energiaühistu elektrienergia varustuse tagamiseks ja Hiiu vallas on kohaliku omavalitsuse initsiatiivil alustatud soojamajanduse probleemide lahendamisega. Mustamäel asuv korteriühistu on eesmärgiks seadnud päikesest elektrienergia tootmise ja Pakri Teadus- ja Tööstuspargis näevad omanikud lisandväärtusena pargis tegutsema asuvatele ettevõtetele just teaduspargi energiasaarena ja rohelise kompetentsikeskusena toimimist. 

Energiaühistuna toimimise eesmärke ja võimalusi on mitmeid. Algatuste mitmekülgsus annab hea eelduse erinevate toimimismudelite analüüsiks ning otsuste tegemiseks – missugused on Eesti oludes kõige suutlikumad ja tasuvamad (mitte ainult majanduslikult) tootmismudelid. 

Esimesed tulemused septembris. Mentorluse käigus jagavad Eesti tippspetsialistid ja väliseksperdid kümnele osalevale kogukonnale teadmisi ja oskusi energiaühistute loomiseks olulistes valdkondades nagu tehnoloogiad, finantseerimine, kogukonna kaasamine ja õigusküsimused. Samuti aidatakse initsiatiivgrupid etappi, kus ühistu loomiseks kõik vajalikud küsimused on struktuurselt läbi lahendatud. Esimesi tulemusi on oodata käesoleva aasta septembris, mil avalikkus kõigi 10 algatuse arengutest kuuleb. 

Samuti on plaanitud selleks ajaks valmis saada energia- ühistute sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs, et selguks, kus ja missugune on täna kasutamata kogukondliku tootmise potentsiaal ning missugused mõjud võiksid selle rakendamisega Eesti ühiskonnale ja majandusele kaasneda. 

Kuna energiaühistu loomiseks erinevate vajalike ettevalmistustegevuste (äriplaani koostamine, tehnoloogia valimine ja lubade saamine, kogukonna kaasamine, planeeringud jms) elluviimiseks kulub Eesti administratiivkeskkonnas enam kui paar aastat, on vajalik nõustamis- ja toetustegevuse, sh mentorluse jätkuprojektide elluviimine ka järgmistel aastatel. 

KRISTIINA SIPELGAS, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert

Artikkel on ilmunud Äripäeva Kinnisvara lisas