Energiaühistute
põhieesmärk on
kogukondade ja
lõpptarbijate kulude
vähendamine ning
elukeskkonna
parandamine. Oluline
on ka julgustada uusi
ettevõtlusvorme looma
ja ühisrahastuse abil
investeeringuid kaasata.
Elukeskkonna arengut lähitulevikus
üks enim mõjutavaid aspekte on energiamajanduse
pikaajalised trendid.
Energiatarbimise kasv, tarbimise suunamise
vajadus ning võrkude juhtimise ja
haldamise süsteemi keerukamaks muutumine,
samuti tehnoloogiate areng
soodustavad kogukonnapõhise mikroja
väiketootmise kasvu ja taastuv energia
mahu suurenemist.
Aastast 2019 peavad kõik uued ehitised
olema (ligi)nullenergiahooned,
mis üldjuhul Eesti tingimustes tähendab,
et hooned peavad ise suutma toota
omatarbeks vajamineva energia – senistest
tarbijatest saavad nn tootevtarbijad
(ingl prosumer).
Elukeskkonna parandamist on alati
võimalik alustada oma kodu ja tööruumi
kvaliteedi parendamisest, kuid suurema
mõjuga muudatuste ellu kutsumiseks
ning ressursside paremaks kasutamiseks
on mõistlik panustada ühistegevusele,
kui tulevikus terendava jagamismajanduse
ühele võtmesõnale.
Korteriühistud ja kinnisvaraettevõtted
energiat tootma. Elu- ja töökeskkonna
kujundamist energiamajanduse
vaatenurgast võiks nimetada energiaühistuliseks liikumiseks, milles võimalikeks
algatajateks linnalistes asulates
oleksid eelkõige korteriühistud, asumiseltsid
ning kinnisvaraga tegelevad ettevõtted.
Energiaühistuline liikumine on
mitmetes teistes riikides üsna levinud,
näiteks Saksamaal ja Taanis on üle poole
taastuvenergia tootmistest kogukonna
omandis.
Kogukondlikul ühistegevusel põhineva
energiaühistu peamine eesmärk
on toota, jaotada ning müüa oma seadmete
kaudu oma liikmetele elektrienergiat
ja soojust omatarbe katmiseks, et
vähendada kulusid ja luua parem elukeskkond.
Näiteks saab kasutusse võtta ja kogukonna
huvisid teenima panna seni vä-
he kasutuses või kasutusest väljas olnud
ruumiosi. Miks mitte täna elamu kasutuna
seisnud katusepind täita päikeseressursi
erinevate tehnoloogiatega, tootes
nii elamule vajaliku sooja vee või
elektrienergia soojus- ja ventilatsiooniseadmete
töös hoidmiseks.
Väljaspool soojusvõrke asuvate
korter elamute elanikel on soojusenergia
kättesaadavuse tagamiseks ja elukeskkonna kvaliteeditõusuks mõistlik soojustootmisseadmed
rekonstrueerida.
Soojustootmisseadmete ja hoone samaaegsel
rekonstrueerimisel võiks seda teha
ühisinvesteeringuna ning kohalikule
bioressursile (näiteks hakkepuit) orienteerudes
jääb ressursi majandamisest
saadav tulu piirkonda ning võib suureneda
ka tööhõive.
Ise toodan, ise tarbin. Olulisim on energiaühistute
puhul kindlasti rahaline
sääst – korteriomanike investeeringud
energiatootmisse vähendavad kokkuvõttes
kulutusi energiale, sest oma
tarbeks toodetud ja kohapeal tarbitud
energia on odavaim energia (vähenevad
võrgutasud ja -kaod ning omatoodetud
energial puuduvad maksud). Samuti aitavad
kulutusi planeerida ja kokku hoida
ka ühisostud.
Energiaühistuline tegevus on väga
kohaspetsiifiline, lahendades just konkreetse
hoone või paikkonna probleeme,
mistõttu standardseid lahendusi,
mis kõigile ühtmoodi sobivad paraku
ei pruugi olla. Iga hoone on erinev – isegi
tüüpprojekti järgi ehitatud hooned ei ole üksteisega täielikult sarnased – mängu
tulevad nii aja- kui ka inimfaktor.
Seetõttu on igal konkreetsel juhul
oluline paika panna tegevuse eesmärk
ning oodatav tulemus. Selleks tuleb
kaardistada kogukonna huvid ja vajadused
elukeskkonna osas, senised tarbimisharjumused
ning investeerimisvõimalused.
Kui korteriühistus on kokkulepe tegevusstsenaariumi
kohta vastu võetud,
jääb üle vaid energiatootmisega alustamiseks
ja energiaühistuna toimimiseks
vastav muudatus korteriühistu põhikirja
sisse viia.
Oluline roll arendajatel. Elu- ja töö-
keskkonna loomisel on oluline roll pä-
deval arendajal-tellijal, kes teab, missugust
lähteülesannet ruumi loovatele ekspertidele
anda – selleks, et koostöö tulemusel
tagada kauakestvalt säiliv ja inspireeriv
keskkond. Kui kaasata arendusprotsessi
ka energiateenuste spetsialist
ja hoone potentsiaalsed kasutajad, siis
moodustub läbimõeldud tegevusmudeliga
energiaühistu või -ühing. Kokkuhoid
hoone püsikuludelt võib kujuneda
märkimisväärseks.
Hoone kasutajate energiakulud on
üldjuhul väiksemad ning see tagab rahulolu,
parema investeerimisvõimekuse
ning võimaluse tegeleda oma põhitegevusega.
Pikemaajaliselt prognoositav energia
hind ja tarbimise suunamise võimalus
lubab ettevõtte tegevusi paremini
planeerida, soodustades säästva ja
rohelise ettevõtluse viljelemist.
Arengufond algatas energiaühistute programmi
Selleks, et üha enam mittetulunduslikke,
avaliku sektori
organisatsioone ja ettevõtteid
oleksid motiveeritud kogukondliku
energiatootmisega
alustama, on Eesti Arengufond
algatanud energiaühistute
programmi.
Programmi ülesanne on
kogukondade ja lõpptarbijate
kulude vähendamine ja parema
elukeskkonna loomine
ning teisest küljest uute ettevõtlusvormide
tekkimise motiveerimine
ja investeeringute
kaasamine energiavaldkonna
projektidesse kogukondliku
tegevuse kaudu.
Tegeletakse peamiselt teavituse
ja nõustamisega ning
toetatakse algatusgruppe, kes
on juba julgenud energiaühistu
loomise ette võtta.
On alustatud ka erinevate
õigusaktide täpsustamist, et
kogukondlikku koostootmist
puudutav temaatika mõistlikult
ja arusaadavalt reguleeritud
saaks ja loodavad ühistud
jätkusuutlikult toimida
võiksid.
Pilootprojekt 10 ühistuga.
Ühe olulisema tegevusena on
energiaühistute programmis
käima lükatud kümmet esimest
energiaühistu pilootprojekti
hõlmav mentorlus, mille
eesmärk on aidata esimesed
algatused toimivateks energiaühistuteks
ja -ühinguteks.
Kõik energiaühistute algatused
on ellu kutsutud Eesti
erinevates paikades väga
erinevate kogukonnavormide
poolt erinevatel kohaspetsiifilistel
eesmärkidel. Näiteks
Ruhnus algatasid kohalikud
elanikud energiaühistu
elektrienergia varustuse tagamiseks
ja Hiiu vallas on kohaliku
omavalitsuse initsiatiivil
alustatud soojamajanduse
probleemide lahendamisega.
Mustamäel asuv korteriühistu
on eesmärgiks seadnud päikesest
elektrienergia tootmise
ja Pakri Teadus- ja Tööstuspargis
näevad omanikud lisandväärtusena
pargis tegutsema
asuvatele ettevõtetele just teaduspargi
energiasaarena ja rohelise
kompetentsikeskusena
toimimist.
Energiaühistuna toimimise
eesmärke ja võimalusi on
mitmeid. Algatuste mitmekülgsus
annab hea eelduse
erinevate toimimismudelite
analüüsiks ning otsuste tegemiseks
– missugused on Eesti
oludes kõige suutlikumad ja
tasuvamad (mitte ainult majanduslikult)
tootmismudelid.
Esimesed tulemused septembris.
Mentorluse käigus jagavad
Eesti tippspetsialistid ja
väliseksperdid kümnele osalevale
kogukonnale teadmisi
ja oskusi energiaühistute loomiseks
olulistes valdkondades
nagu tehnoloogiad, finantseerimine,
kogukonna kaasamine
ja õigusküsimused. Samuti
aidatakse initsiatiivgrupid
etappi, kus ühistu loomiseks
kõik vajalikud küsimused on
struktuurselt läbi lahendatud.
Esimesi tulemusi on oodata
käesoleva aasta septembris,
mil avalikkus kõigi 10 algatuse
arengutest kuuleb.
Samuti on plaanitud selleks
ajaks valmis saada energia-
ühistute sotsiaalmajanduslike
mõjude analüüs, et selguks,
kus ja missugune on täna kasutamata
kogukondliku tootmise
potentsiaal ning missugused
mõjud võiksid selle rakendamisega
Eesti ühiskonnale
ja majandusele kaasneda.
Kuna energiaühistu loomiseks
erinevate vajalike ettevalmistustegevuste
(äriplaani
koostamine, tehnoloogia valimine
ja lubade saamine, kogukonna
kaasamine, planeeringud
jms) elluviimiseks kulub
Eesti administratiivkeskkonnas
enam kui paar aastat, on
vajalik nõustamis- ja toetustegevuse,
sh mentorluse jätkuprojektide
elluviimine ka
järgmistel aastatel.
KRISTIINA SIPELGAS, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert
Artikkel on ilmunud Äripäeva Kinnisvara lisas
1 kommentaari :
These gaming authorities or commissions baccarat make sure the casino is legit and above board before they give them their license. Then they continue to check on them over the coming months and years to ensure they still deserve it.
Postita kommentaar