esmaspäev, 11. mai 2015

Nutikas tulevik – kogu tarkus keskpõrandale kokku

Autor: Tea Taruste

Euroopa on võtnud suuna nutikale spetsialiseerumisele, et tugevdada oma positsiooni globaalses majanduses. Eesti ettevõtlus- ja teaduspotentsiaal tuleb vormistada täpseks tegevuskavaks, et 2015. aastal saabuvat toetusraha parimal moel ära kasutada. Tehnoloogia ja tarkuse liit loob ka väikeriigile head võimalused maailmas suuri asju korda saata.
**
Nutikas spetsialiseerumine on uus osa Euroopa struktuurfondide 2014.–2020. aastate rahastusperioodil, mille eesmärk on välja selgitada keskmisest suurema kasvupotentsiaali ja lisandväärtusega ettevõtlusvaldkonnad. See on võimalus saavutada konkurentsieelis investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse.

Eesti Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik, kes veab eest nutika spetsialiseerumise protsessi Eestis, selgitab, et uus lähenemine – smart specialisation – eeldab, et euroala riigid ja regioonid tegutsevad samal ajal ühesuguste põhimõtete järgi. „Euroopa jaoks tervikuna on see väga oluline programm. Vanal Euroopal on tõsiseid probleeme konkurentsis püsimisega. Kui vaadata majanduslikku üldpilti, siis näeme, et Euroopas on küll tugev teadus, ent ärilisteks ettevõtmisteks pööratakse seda tunduvalt vähem kui innovaatilises Ameerikas või aktiivses Aasias,“ arutleb ta.

Mida pakud maailmale, Eesti?

Võtmeküsimused on sellised: mida on Euroopal maailmale pakkuda; kuidas saaks Euroopa targemat äri teha; kuidas teaduspotentsiaal ettevõtluseks pöörata ja luua praktilisi lahendusi? Vastuste leidmiseks tuleb regioonidel eelkõige leida suurema potentsiaaliga valdkonnad ning kindlaks teha kitsaskohad. Lepik rõhutab ettevõtliku avastusprotsessi tähtsust. „See tähendab, et algatused peaksid tulema ettevõtjatelt, mitte ministeeriumi suunistena. Keskkonnas, kus maailma majandus muutub kiiresti ja tehnoloogiad arenevad tormiliselt, ei ole hea mõte riiklike otsustena midagi lõplikult fikseerida,“ räägib Lepik ja lisab, et hoopis tähtsam on luua kvaliteetne pinnas ettevõtete võrsumiseks ja innovatsiooni edenemiseks.

Euroopa jaguneb programmi kohaselt 220 regiooniks, Eesti moodustab väikeriigina ühe neist. Lepiku sõnul võib programm eri arengutasemega piirkondades ise rolli mängida: „Eesti jaoks on see näiteks märksa tähtsam kui Euroopale keskmiselt. Soome ja Rootsi juba on innovaatiliselt tugevad ning nende võit ei pruugi olla nii suur kui meie oma.“

Analüütiline töö eelisarendatavate valdkondade leidmiseks ja kitsaskohtade teadvustamiseks on Eestil tehtud. Algselt kaheksast kasvualast on sõelale jäänud kolm: infotehnoloogia ja telekommunikatsioon, tervishoiutehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivne kasutamine, mis sisaldab nii materjaliteadust, tervist toetavat toitu, keemiat kui tarka maja. „Kuigi praegu peame eelkõige silmas nende kolme valdkonna ettevõtteid, ei saa me täpselt öelda, millised on kõige suurema ärilise potentsiaaliga valdkonnad aastal 2020. Seetõttu tegeleb arengufond seirega kogu programmi kestel. Süsteem peab olema paindlik ja ettevõtlussektor kogu aeg kaasatud,“ ütleb Lepik.

Millist majandust soovime kümne aasta pärast?

Selle aasta võtmeteemaks on see, kuidas programm ellu viia ja innovatsiooni toetada. Lepiku sõnul on edasisi plaane tehes ülioluline arvesse võtta, et muutunud majanduskeskkonnas ei ole mõistlik piiritleda tegevusi riigipiiridega või vaadata äritegevust vaid ühe valdkonna põhiselt. Globaalne ärikeskkond on läinud üha keerulisemaks: enam pole tähtis, millise riigi ettevõttega on tegu, vaid millisel turul ta tegutseb. Lepik toob näiteks eesti poiste loodud TransferWise’i, rahvusvahelise rahaülekannete ja valuutavahetussüsteemi, mis kuulutati mullu parimaks e-teenuseks ning mis pälvis Euroopa tehnoloogiaauhinna. Teenust saab kasutada 40 riigis, TransferWise’i kontorid asuvad Tallinnas, Londonis, Valgevenes ja Ukrainas. „Võime küsida, millise riigi ettevõttega on tegu? Aga minu arvates see polegi tähtis, kuniks nad Eestit nii palju väärtustavad, et üht oma kontorit siin peavad,“ märgib Lepik. Valdkonnad ei saa samuti olla tänapäeval kitsalt piiritletud. „Veel kümne aasta ees vaadati IKT sektorit kui üht valdkonda, ent nüüd on tegemist nn horisontaalse alaga, mis läbib kõiki teisi. Seega pole ka mõeldav, et innovatsiooni eest IKTs kannaks vastutust vaid üks ministeerium – nutikas spetsialiseerumine pole sel moel võimalik,“ kinnitab majandusekspert. 

Globaalse konteksti muutusi pole Lepiku arvates Eesti majandust kui tervikut hinnates sageli piisavalt arvesse võetud. „Meie majandust kiputakse võtma kui midagi fikseeritut. 2008.-2009. aasta kriis lõi kaardilaua segi ja sundis ettevõtjaid kiratseva sisetarbimise mõjul otsima uusi eksportturge. Meil arutletakse liiga vähe Eestis majanduse struktuuri üle. Me räägime, kui suur võiks olla SKT ja räägime lühiajalistest väljavaadetest, aga millist majanduse struktuuri me tahame saavutada 10 aasta pärast, sellest me ei räägi,“ mõtiskleb ta. Eesti ettevõtete kohanemiskiirus ja ümberorienteerumine pärast kriisi on kiiduväärt, ent nüüd tuleb üldrahvalikku ettevõtlusalast õpiprotsessi jätkata.

Lepik tunnistab, et jälgib Eesti majanduses ja meedias toimuvat sageli väljaspool olija pilguga. Ta leiab, et me tähtsustame oma rolli kohati üle – me ei peaks unustama, et Eesti on väikeriik ääremaal. „Mulle meeldib ütlus, et maailm ei ole sulle midagi võlgu. Nii nagu ta ei ole võlgu ka ühelegi ettevõttele või riigile. Meil läheb just nii hästi, kui targalt me tegutseme ja kui palju meil on maailmale anda,“ lisab ta.

Tehnoloogia võimendab tarkust

Eesti väiksus, mis võimaldab kiiret ja paindlikku tegutsemist, on Lepiku sõnul riigi konkurentsivõimele vaid kasuks: „Me võiksime olla tuntud kui Testbed Estonia, kus uusi innovaatilisi ideid saab hõlpsalt katsetada. Kui me kasutaksime ära Skandinaavia pädevust ja Eesti paindlikkust ja viiksime siin enne suurematele turgudele sisenemist testimisi läbi, siis  võidaksid kõik.“ Üheks suure potentsiaaliga alaks, kus Eesti võiks olla suunanäitaja, on IT-lahendusi ja meditsiiniteenuseid ühendav e-tervis. „Meditsiin on staatiline süsteem, kus muutused alles algavad. Haiguste ravist olulisemaks saab ennetustöö ja selle juures võiks tehnoloogilistel lahendustel väga tähtis roll olla. On üsna tõenäoline, et kümne aasta pärast saame oma tervisenäitajaid juba mobiiliga mõõta ning need on kohe näha perearsti süsteemis,“ toob Lepik näite.

Eesti kui IT-riigi maine on hea, ent häda on selles, et maailmas pole me võimekate tegijatena eriti tuntud. „Eesti IT-valdkonnas on kokku vaid 17 000 töötajat – see on olematu maht. Samas tasub meenutada, et Facebook ostis miljardi dollariga Instagrami, kus töötas vaid 13 inimest. Seega ei tasu meil ennast ka alahinnata. Kui me suudame targa äri jaoks luua hea platvormi, võib käputäis inimesi teha ülisuuri projekte – tehnoloogia võimendab tohutult ühe inimese tarkust,“ räägib Lepik.

Nutika spetsialiseerumise eestvedaja leiab, et Eesti on paarikümne aasta jooksul oma majandusega väga hästi hakkama saanud. „Aga me ei küsi, miks? Kust ja mille arvelt see edu on tulnud? Vastus on tegelikult lihtne: me oleme olnud hea, see tähendab praktiline, töökas ja odav allhankepartner Lääne-Euroopale. Paraku ei saa see eelis olla Eesti kasvumudel järgmiseks 15 aastaks, sest palgad üha kasvavad ja meie konkurentsivõime selles osas kahaneb,“ tõdeb Lepik ja lisab, et kui meie odavuse eelis haihtub, on ainus võimalus suurendada targema äri osakaalu. Eesti ärisektoril on vaja õppida ennast ka paremini müüma. „Nii mõneski sektoris oleme tugevad tootjad, kuid brändi luua ei oska. Alahindame kommunikatsiooni ja müügioskuse tähtsust ja ei mõista, et intellektuaalne omand annab suure lisaväärtuse – palju raha jääb just sellele, kes teeb brändingu. Eesti puitmajade tootjad on Euroopas esirinnas, aga välismaal müüvad nende tooteid kohalikud ettevõtjad, kes riisuvad koore,“ toob ta näite. 

Välismaa foobiast on vaja üle saada
           
Eestil tuleks konkurentsivõime suurendamiseks tihendada sidemeid välismaa ja välismaalastega. Mõnikümmend aastat tagasi olid nii ettevõtluse regulatsioonid, kliendid kui töötajad lokaalsed, ent nüüd võib ka tööjõud asuda eri piirkondades. „Läheb väga raskeks, kui klient asub ainult Eestis. Samuti vajame mitmetes sektorites tööjõudu väljastpoolt. Euroopas on sisserändajate probleem tõsine, aga tuleb arvesse võtta, et sealsed immigrandid on peamiselt lihtsama töö tegijad. Eestil tuleks panustada tarkadele inimestele, kes siia kultuuriliselt kõige paremini sobituks,“ arvas Lepik.

Küsimus on ka selles, kuidas luua viljakas platvorm, et targa äri ettevõtted tahaksid just Eestis tegevust alustada. Milline on Eesti uus majandusmudel ja sellele vastav maksusüsteem? Ettevõtjad arvutavad väga põhjalikult, kas neil tasub luua firma Londonis, Berliinis, Tallinnas või Riias. „Eestis on küll lihtne ettevõtet alustada, aga meie maksumudel jääb ajale jalgu. Läti näiteks lahendas sotsiaalmaksu teema ära ja kehtestas tööjõukuludele ülemise maksupiiri. Eesti tööjõumaksud on aga alustavale ettevõtjale, kes alginvesteeringuid tehes nagunii riski võtab, ebasoodsad,“ räägib Lepik. Investeeringute tulumaksuvabastus on Eestisse meelitanud paljusid ettevõtteid, kuid pigem on need nn vana majanduse ettevõtted, kes avavad siin mõne oma tootmisüksuse. Alustavat ettevõtet tulumaksuvabastus eriti ei aita, pigem on tähtis tööjõumaksude teema. Samuti vajaksid Lepiku sõnul muutmist mõned optsioonide maksustamise aspektid.




Nutikas Eesti kui Põhjamaa Singapur

Nutikas spetsialiseerumine on hädavajalik ka kasvava tööpuuduse valguses. „Kui mullu oli maailmas üle 200 miljoni töötu, siis kümne aasta pärast on see arv kahekordistunud.  Tehnoloogiate arenedes on inimtööjõudu üha vähem vaja. Riigid, kes rõhuvad lihtsamale tööle nagu Hiina, on varsti väga keerulises olukorras,“ hoiatab Lepik. Lahendusena näeb ta nn tarkade töökohtade loomist, mida töö automatiseerimine ei mõjuta. Ja siinkohal on asjatu karta, et välismaalaste tulek tõstab eestlaste tööpuudust. Eesmärk pole olemasolevaid väärtusi ümber jagada, vaid neid kasvatada: „Targad välisfirmad ei võta meie töökohti ära, vaid pigem loovad neid juurde, kasutades lisaks ka kohalikke reklaamitootjaid, juriste, meenete tootjaid, restorane, kohvikuid, hotelle...“ 

Kui Eesti tahab olla edukas ja tark, tuleb just praegu julgelt mõelda ja tegutseda nii ärilises kui riigijuhtimise plaanis uut moodi. Lepiku sõnul on seni alahinnatud Euroopa Liidu rahade mõju Eesti majandusele: me oleme SKTd vaadates rahul, aga ei küsi, kui suure osa sellest tõi Euroopa raha. „Periood 2014–2020 on väga kriitiline, et nutikaks spetsialiseerumiseks suunatud toetussummad looksid tugeva baasi edasiseks kasvuks. Me ei saa enam jääda lootma abirahadele,“ rääkis Lepik. Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning haridusministeeriumile eraldatud kogu perioodi peale 150 miljonit eurot struktuurfondide raha. Lepik usub, et kui seda summat suudetakse hästi kasutada, on mõju riigi majandusele märkimisväärne. Lisaks jagatakse Kredexi kaudu 57 miljonit eurot investeeringuteks. „Reaalselt hakkavad rahad liikuma 2015. aastal. Sel aastal on eesmärk luua struktuur, mille juures tegutsevad kolme võtmevaldkonna fookusgrupid, kuhu on kaasatud targemalt tegutseda soovivad ettevõtjad,“ selgitas Lepik, kes usub, et kui Eestis suudetakse nutikaks saamisel saavutada koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel ning ühitada riigi ja kodanike huve, võiks tulevikus rääkida Eestist kui Põhjamaa Singapurist.


KOMMENTAAR 1
Erki Mölder, Teenusmajanduse Koja juhatuse liige

Olen näinud kaht tsüklit, mil EL struktuurfondide rahasid on laiali jaotatud. Esimene neist oli väga naiivne, teine pisut asjalikum ja ma usun, et see, mis nüüd algab, on neist kolmest kõige elulähedasem, arvestades rohkem ka ettevõtjate häält. Esimese kahe tsükli kõige suuremaks probleemiks on olnud meetmete jäikus ning see, et ajal, mil ministeeriumide vahel oli summa juba kokku lepitud, lõppes koostöö ja igaüks hakkas oma liivakastis mängima. Ka sel korral on samasuguseid tendentse näha, kuid näiteks nutika spetsialiseerumise meede on ministeeriumideülene ning arengufondi hallata.

Ettevõtjate valmisolek tarka äri ajada on kahtlemata aasta-aastalt paranenud. Osalt tänu sellele, et teadus-arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud teemad on ühiskonnas pidevalt fookuses, aga kindlasti ka seetõttu, et firmade tooted-teenused on muutunud keerulisemaks ning uuenduste vältijad tõrjutakse konkurentsist välja. Tahaksin siin kiita ka riiki, kes on hoolimata võtmevaldkondade esmapilgul aeglasest arengust uue tsükli käivitamisel arvestanud tööstusharude suhteliselt pika arengutsükliga. IT valdkonna õitseng ei ole ju saabunud mõne aasta, vaid aastakümnetega. Mulle meeldib, et kestvalt on fookuses üks valdkond ja ei püüta paari-kolme aasta tagant eelisarendatavaid valdkondi vahetada. IT ja tervise valdkonnad on peamised, kust tuleks kasvu otsida.

Arengufondi üks moto nutika spetsialiseerumise programmi käivitamisel on olnud see, et kõike ei reglementeerita väga jäigalt ning jälgitakse pidevalt, kuhu on vaja ressursse suunata. Loodetavasti suudavad nad sama liini ka jätkata. Kui nutika spetsialiseerumise meetmeks eraldatav raha aastate peale ära jagada, siis kindlasti ei jätku sellest summast, et tööstusharusid n-ö ümber pöörata. Programm täidab oma eesmärgi ka siis, kui suudab tekitada innovaatilisi sähvatusi ja toetada edulugusid, mis hiljem edasi areneksid ning oleksid uutele tulijatele eeskujuks.

KOMMENTAAR 2
Urmas Varblane, Tartu Ülikooli majandusteadlane

Nutika spetsialiseerumise puhul on kindlatest valdkondadest rääkimise asemel olulisem esitada küsimus, millised on need tegevused, mis ülikoolide, tehnoloogiate ja ettevõtluse kokkupuutekohti tugevdavad ja arendavad. Keskne eesmärk on ju uute tehnoloogiate ja lahenduste rakendamise kaudu tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet. Väga tähtis on siin ettevõtjate roll – nemad näevad kõige paremini oma alal peituvaid võimalusi. Need planeeritavad tegevused ei ole universaalsed: kas räägime infotehnoloogiast, terviseteenustest või innovaatilisest majast – tegevuste eripära väljatoomine vajab valdkonnaspetsiifilist teadmist, mis ei saa olla ühe inimese peas.

Meil on vaja on inimesi (olgu nad kas arengufondis, EASis või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis), kellel on vastava valdkonna teadmised ning kes on võimelised rääkima ettevõtjate ja teadlastega. Arutletakse ka selle üle, milline on eelmisel toetusperioodil loodud juhtimismeetmete roll edaspidi. Mis saab tehnoloogia arenduskeskustest, klastriprogrammist ja teistest riiklikest programmidest? Väga täpselt on vaja läbi mõelda, kuidas Eesti riik oma juhtimisstruktuuridega nutikat spetsialiseerumist toetab ja milline peaks olema koostöö ministeeriumide vahel. Nutikal spetsialiseerumisel on ka regionaalne aspekt. Eesti on Euroopas algselt määratletud küll ühe regioonina, ent programmis nõutakse nüüd ka riigisisese regionaalse arengu visiooni.

Euroopa toetussõltuvusest oleme üsna kindlalt priid juba järgmisel perioodil, alates 2021. aastast. Just seetõttu on väga tähtis nutika spetsialiseerumisega võimalikult hästi hakkama saada, kasutada toetusmeetmete raha efektiivselt ja sihipäraselt ning valdkondade vajadusi-võimalusi silmas pidades. Näiteks IT puhul võib nutikas spetsialiseerumine tähendada tehnoloogiliste lahenduste rakendamist eri valdkondades, tööstustes, teenustes; põlevkivitööstuse puhul aga oleks nutika spetsialiseerumise eesmärk töötada välja uus tehnoloogia, mida Eesti saaks maailmale müüa. Või võtame vajaduste poole: kurdetakse, et Eestis on vähe IT spetsialiste ja neid tuleks siia kohale meelitada, aga milliseid spetsialiste meil täpsemalt vaja on? Meil on ühelt poolt valdkonnad, kus teadussaavutused on märkimisväärsed, aga ettevõtlus kesine, näiteks küberjulgeolek; teisalt aga need, kus ettevõtlussektor on teadustegevusest tugevam, näiteks innovaatiline majaehitus.

Arvestades, et järgmisel aastal jõuavad toetusrahad kasutusse, on ettevõtjail praegu viimane aeg oma hääl kuuldavaks teha: tuua välja tegevused, mis nende arvates aitaksid paremini kaasata Eesti ja muu maailma uusi tehnoloogiaid ning lahendusi, et tõsta oma konkurentsivõimet.

Artikkel ilmus esmakordselt Mandatum Life ajakirjas Life 2014. 

0 kommentaari :

Postita kommentaar