Autor: Tea Taruste
Euroopa
on võtnud suuna nutikale spetsialiseerumisele, et tugevdada oma positsiooni
globaalses majanduses. Eesti ettevõtlus- ja teaduspotentsiaal tuleb vormistada täpseks
tegevuskavaks, et 2015. aastal saabuvat toetusraha parimal moel ära kasutada.
Tehnoloogia ja tarkuse liit loob ka väikeriigile head võimalused maailmas suuri
asju korda saata.
**
Nutikas
spetsialiseerumine on uus osa Euroopa struktuurfondide 2014.–2020. aastate
rahastusperioodil, mille eesmärk on välja selgitada keskmisest suurema
kasvupotentsiaali ja lisandväärtusega ettevõtlusvaldkonnad. See on võimalus
saavutada konkurentsieelis investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse.
Eesti
Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik, kes veab eest nutika
spetsialiseerumise protsessi Eestis, selgitab, et uus lähenemine – smart
specialisation – eeldab, et euroala riigid ja regioonid tegutsevad samal
ajal ühesuguste põhimõtete järgi. „Euroopa jaoks tervikuna on see väga oluline
programm. Vanal Euroopal on tõsiseid probleeme konkurentsis püsimisega. Kui
vaadata majanduslikku üldpilti, siis näeme, et Euroopas on küll tugev teadus,
ent ärilisteks ettevõtmisteks pööratakse seda tunduvalt vähem kui innovaatilises
Ameerikas või aktiivses Aasias,“ arutleb ta.
Mida
pakud maailmale, Eesti?
Võtmeküsimused
on sellised: mida on Euroopal maailmale pakkuda; kuidas saaks Euroopa targemat
äri teha; kuidas teaduspotentsiaal ettevõtluseks pöörata ja luua praktilisi lahendusi?
Vastuste leidmiseks tuleb regioonidel eelkõige leida suurema potentsiaaliga
valdkonnad ning kindlaks teha kitsaskohad. Lepik rõhutab ettevõtliku
avastusprotsessi tähtsust. „See tähendab, et algatused peaksid tulema
ettevõtjatelt, mitte ministeeriumi suunistena. Keskkonnas, kus maailma majandus
muutub kiiresti ja tehnoloogiad arenevad tormiliselt, ei ole hea mõte riiklike
otsustena midagi lõplikult fikseerida,“ räägib Lepik ja lisab, et hoopis
tähtsam on luua kvaliteetne pinnas ettevõtete võrsumiseks ja innovatsiooni
edenemiseks.
Euroopa
jaguneb programmi kohaselt 220 regiooniks, Eesti moodustab väikeriigina ühe
neist. Lepiku sõnul võib programm eri arengutasemega piirkondades ise rolli
mängida: „Eesti jaoks on see näiteks märksa tähtsam kui Euroopale keskmiselt.
Soome ja Rootsi juba on innovaatiliselt tugevad ning nende võit ei pruugi olla
nii suur kui meie oma.“
Analüütiline
töö eelisarendatavate valdkondade leidmiseks ja kitsaskohtade teadvustamiseks
on Eestil tehtud. Algselt kaheksast kasvualast on sõelale jäänud kolm:
infotehnoloogia ja telekommunikatsioon, tervishoiutehnoloogia ja -teenused ning
ressursside efektiivne kasutamine, mis sisaldab nii materjaliteadust, tervist
toetavat toitu, keemiat kui tarka maja. „Kuigi praegu peame eelkõige silmas
nende kolme valdkonna ettevõtteid, ei saa me täpselt öelda, millised on kõige
suurema ärilise potentsiaaliga valdkonnad aastal 2020. Seetõttu tegeleb
arengufond seirega kogu programmi kestel. Süsteem peab olema paindlik ja
ettevõtlussektor kogu aeg kaasatud,“ ütleb Lepik.
Millist
majandust soovime kümne aasta pärast?
Selle
aasta võtmeteemaks on see, kuidas programm ellu viia ja innovatsiooni toetada.
Lepiku sõnul on edasisi plaane tehes ülioluline arvesse võtta, et muutunud
majanduskeskkonnas ei ole mõistlik piiritleda tegevusi riigipiiridega või
vaadata äritegevust vaid ühe valdkonna põhiselt. Globaalne ärikeskkond on
läinud üha keerulisemaks: enam pole tähtis, millise riigi ettevõttega on tegu,
vaid millisel turul ta tegutseb. Lepik toob näiteks eesti poiste loodud
TransferWise’i, rahvusvahelise rahaülekannete ja
valuutavahetussüsteemi, mis kuulutati mullu parimaks e-teenuseks ning
mis pälvis Euroopa tehnoloogiaauhinna. Teenust saab kasutada 40 riigis,
TransferWise’i kontorid asuvad Tallinnas, Londonis, Valgevenes ja Ukrainas.
„Võime küsida, millise riigi ettevõttega on tegu? Aga minu arvates see polegi
tähtis, kuniks nad Eestit nii palju väärtustavad, et üht oma kontorit siin
peavad,“ märgib Lepik. Valdkonnad ei saa samuti olla tänapäeval kitsalt
piiritletud. „Veel kümne aasta ees vaadati IKT sektorit kui üht valdkonda, ent
nüüd on tegemist nn horisontaalse alaga, mis läbib kõiki teisi. Seega pole ka
mõeldav, et innovatsiooni eest IKTs kannaks vastutust vaid üks ministeerium –
nutikas spetsialiseerumine pole sel moel võimalik,“ kinnitab
majandusekspert.
Globaalse
konteksti muutusi pole Lepiku arvates Eesti majandust kui tervikut hinnates
sageli piisavalt arvesse võetud. „Meie majandust kiputakse võtma kui midagi
fikseeritut. 2008.-2009. aasta kriis lõi kaardilaua segi ja sundis ettevõtjaid
kiratseva sisetarbimise mõjul otsima uusi eksportturge. Meil arutletakse liiga
vähe Eestis majanduse struktuuri üle. Me räägime, kui suur võiks olla SKT ja
räägime lühiajalistest väljavaadetest, aga millist majanduse struktuuri me
tahame saavutada 10 aasta pärast, sellest me ei räägi,“ mõtiskleb ta. Eesti
ettevõtete kohanemiskiirus ja ümberorienteerumine pärast kriisi on kiiduväärt,
ent nüüd tuleb üldrahvalikku ettevõtlusalast õpiprotsessi jätkata.
Lepik
tunnistab, et jälgib Eesti majanduses ja meedias toimuvat sageli väljaspool
olija pilguga. Ta leiab, et me tähtsustame oma rolli kohati üle – me ei peaks
unustama, et Eesti on väikeriik ääremaal. „Mulle meeldib ütlus, et maailm ei
ole sulle midagi võlgu. Nii nagu ta ei ole võlgu ka ühelegi ettevõttele või
riigile. Meil läheb just nii hästi, kui targalt me tegutseme ja kui palju meil
on maailmale anda,“ lisab ta.
Tehnoloogia
võimendab tarkust
Eesti
väiksus, mis võimaldab kiiret ja paindlikku tegutsemist, on Lepiku sõnul riigi
konkurentsivõimele vaid kasuks: „Me võiksime olla tuntud kui Testbed Estonia,
kus uusi innovaatilisi ideid saab hõlpsalt katsetada. Kui me kasutaksime ära
Skandinaavia pädevust ja Eesti paindlikkust ja viiksime siin enne suurematele
turgudele sisenemist testimisi läbi, siis
võidaksid kõik.“ Üheks suure potentsiaaliga alaks, kus Eesti võiks olla
suunanäitaja, on IT-lahendusi ja meditsiiniteenuseid ühendav e-tervis.
„Meditsiin on staatiline süsteem, kus muutused alles algavad. Haiguste ravist
olulisemaks saab ennetustöö ja selle juures võiks tehnoloogilistel lahendustel
väga tähtis roll olla. On üsna tõenäoline, et kümne aasta pärast saame oma
tervisenäitajaid juba mobiiliga mõõta ning need on kohe näha perearsti
süsteemis,“ toob Lepik näite.
Eesti
kui IT-riigi maine on hea, ent häda on selles, et maailmas pole me võimekate
tegijatena eriti tuntud. „Eesti IT-valdkonnas on kokku vaid 17 000
töötajat – see on olematu maht. Samas tasub meenutada, et Facebook ostis miljardi
dollariga Instagrami, kus töötas vaid 13 inimest. Seega ei tasu meil ennast ka
alahinnata. Kui me suudame targa äri jaoks luua hea platvormi, võib käputäis
inimesi teha ülisuuri projekte – tehnoloogia võimendab tohutult ühe inimese
tarkust,“ räägib Lepik.
Nutika
spetsialiseerumise eestvedaja leiab, et Eesti on paarikümne aasta jooksul oma
majandusega väga hästi hakkama saanud. „Aga me ei küsi, miks? Kust ja mille
arvelt see edu on tulnud? Vastus on tegelikult lihtne: me oleme olnud hea, see
tähendab praktiline, töökas ja odav allhankepartner Lääne-Euroopale. Paraku ei
saa see eelis olla Eesti kasvumudel järgmiseks 15 aastaks, sest palgad üha
kasvavad ja meie konkurentsivõime selles osas kahaneb,“ tõdeb Lepik ja lisab,
et kui meie odavuse eelis haihtub, on ainus võimalus suurendada targema äri
osakaalu. Eesti ärisektoril on vaja õppida ennast ka paremini müüma. „Nii
mõneski sektoris oleme tugevad tootjad, kuid brändi luua ei oska. Alahindame
kommunikatsiooni ja müügioskuse tähtsust ja ei mõista, et intellektuaalne omand
annab suure lisaväärtuse – palju raha jääb just sellele, kes teeb brändingu.
Eesti puitmajade tootjad on Euroopas esirinnas, aga välismaal müüvad nende
tooteid kohalikud ettevõtjad, kes riisuvad koore,“ toob ta näite.
Välismaa
foobiast on vaja üle saada
Eestil
tuleks konkurentsivõime suurendamiseks tihendada sidemeid välismaa ja
välismaalastega. Mõnikümmend aastat tagasi olid nii ettevõtluse regulatsioonid,
kliendid kui töötajad lokaalsed, ent nüüd võib ka tööjõud asuda eri piirkondades.
„Läheb väga raskeks, kui klient asub ainult Eestis. Samuti vajame mitmetes
sektorites tööjõudu väljastpoolt. Euroopas on sisserändajate probleem tõsine,
aga tuleb arvesse võtta, et sealsed immigrandid on peamiselt lihtsama töö
tegijad. Eestil tuleks panustada tarkadele inimestele, kes siia kultuuriliselt
kõige paremini sobituks,“ arvas Lepik.
Küsimus
on ka selles, kuidas luua viljakas platvorm, et targa äri ettevõtted tahaksid
just Eestis tegevust alustada. Milline on Eesti uus majandusmudel ja sellele
vastav maksusüsteem? Ettevõtjad arvutavad väga põhjalikult, kas neil tasub luua
firma Londonis, Berliinis, Tallinnas või Riias. „Eestis on küll lihtne
ettevõtet alustada, aga meie maksumudel jääb ajale jalgu. Läti näiteks lahendas
sotsiaalmaksu teema ära ja kehtestas tööjõukuludele ülemise maksupiiri. Eesti
tööjõumaksud on aga alustavale ettevõtjale, kes alginvesteeringuid tehes
nagunii riski võtab, ebasoodsad,“ räägib Lepik. Investeeringute
tulumaksuvabastus on Eestisse meelitanud paljusid ettevõtteid, kuid pigem on
need nn vana majanduse ettevõtted, kes avavad siin mõne oma tootmisüksuse.
Alustavat ettevõtet tulumaksuvabastus eriti ei aita, pigem on tähtis
tööjõumaksude teema. Samuti vajaksid Lepiku sõnul muutmist mõned optsioonide
maksustamise aspektid.
Nutikas
Eesti kui Põhjamaa Singapur
Nutikas
spetsialiseerumine on hädavajalik ka kasvava tööpuuduse valguses. „Kui mullu
oli maailmas üle 200 miljoni töötu, siis kümne aasta pärast on see arv
kahekordistunud. Tehnoloogiate arenedes
on inimtööjõudu üha vähem vaja. Riigid, kes rõhuvad lihtsamale tööle nagu
Hiina, on varsti väga keerulises olukorras,“ hoiatab Lepik. Lahendusena näeb ta
nn tarkade töökohtade loomist, mida töö automatiseerimine ei mõjuta. Ja
siinkohal on asjatu karta, et välismaalaste tulek tõstab eestlaste tööpuudust.
Eesmärk pole olemasolevaid väärtusi ümber jagada, vaid neid kasvatada: „Targad
välisfirmad ei võta meie töökohti ära, vaid pigem loovad neid juurde, kasutades
lisaks ka kohalikke reklaamitootjaid, juriste, meenete tootjaid, restorane,
kohvikuid, hotelle...“
Kui
Eesti tahab olla edukas ja tark, tuleb just praegu julgelt mõelda ja tegutseda
nii ärilises kui riigijuhtimise plaanis uut moodi. Lepiku sõnul on seni
alahinnatud Euroopa Liidu rahade mõju Eesti majandusele: me oleme SKTd vaadates
rahul, aga ei küsi, kui suure osa sellest tõi Euroopa raha. „Periood 2014–2020
on väga kriitiline, et nutikaks spetsialiseerumiseks suunatud toetussummad
looksid tugeva baasi edasiseks kasvuks. Me ei saa enam jääda lootma abirahadele,“
rääkis Lepik. Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks on majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile ning haridusministeeriumile eraldatud kogu
perioodi peale 150 miljonit eurot struktuurfondide raha. Lepik usub, et kui
seda summat suudetakse hästi kasutada, on mõju riigi majandusele
märkimisväärne. Lisaks jagatakse Kredexi kaudu 57 miljonit eurot
investeeringuteks. „Reaalselt hakkavad rahad liikuma 2015. aastal. Sel aastal
on eesmärk luua struktuur, mille juures tegutsevad kolme võtmevaldkonna fookusgrupid,
kuhu on kaasatud targemalt tegutseda soovivad ettevõtjad,“ selgitas Lepik, kes
usub, et kui Eestis suudetakse nutikaks saamisel saavutada koostöö teadlaste ja
ettevõtjate vahel ning ühitada riigi ja kodanike huve, võiks tulevikus rääkida
Eestist kui Põhjamaa Singapurist.
KOMMENTAAR
1
Erki Mölder, Teenusmajanduse Koja juhatuse liige
Olen näinud kaht tsüklit, mil EL struktuurfondide
rahasid on laiali jaotatud. Esimene neist oli väga naiivne, teine pisut
asjalikum ja ma usun, et see, mis nüüd algab, on neist kolmest kõige
elulähedasem, arvestades rohkem ka ettevõtjate häält. Esimese kahe tsükli kõige
suuremaks probleemiks on olnud meetmete jäikus ning see, et ajal, mil
ministeeriumide vahel oli summa juba kokku lepitud, lõppes koostöö ja igaüks
hakkas oma liivakastis mängima. Ka sel korral on samasuguseid tendentse
näha, kuid näiteks nutika spetsialiseerumise meede
on ministeeriumideülene ning arengufondi hallata.
Ettevõtjate valmisolek tarka äri ajada on kahtlemata
aasta-aastalt paranenud. Osalt tänu sellele, et teadus-arendustegevuse ja
innovatsiooniga seotud teemad on ühiskonnas pidevalt fookuses, aga kindlasti ka
seetõttu, et firmade tooted-teenused on muutunud keerulisemaks ning uuenduste
vältijad tõrjutakse konkurentsist välja. Tahaksin siin kiita ka
riiki, kes on hoolimata võtmevaldkondade esmapilgul aeglasest arengust uue
tsükli käivitamisel arvestanud tööstusharude suhteliselt pika
arengutsükliga. IT valdkonna õitseng ei ole ju saabunud mõne aasta, vaid
aastakümnetega. Mulle meeldib, et kestvalt on fookuses üks valdkond ja ei püüta
paari-kolme aasta tagant eelisarendatavaid valdkondi vahetada. IT ja tervise
valdkonnad on peamised, kust tuleks kasvu otsida.
Arengufondi üks moto nutika spetsialiseerumise
programmi käivitamisel on olnud see, et kõike ei reglementeerita väga
jäigalt ning jälgitakse pidevalt, kuhu on vaja ressursse
suunata. Loodetavasti suudavad nad sama liini ka jätkata. Kui nutika
spetsialiseerumise meetmeks eraldatav raha aastate peale ära jagada,
siis kindlasti ei jätku sellest summast, et tööstusharusid n-ö ümber
pöörata. Programm täidab oma eesmärgi ka siis, kui suudab tekitada
innovaatilisi sähvatusi ja toetada edulugusid, mis hiljem edasi
areneksid ning oleksid uutele tulijatele eeskujuks.
KOMMENTAAR
2
Urmas
Varblane, Tartu Ülikooli majandusteadlane
Nutika
spetsialiseerumise puhul on kindlatest valdkondadest rääkimise asemel olulisem
esitada küsimus, millised on need tegevused, mis ülikoolide, tehnoloogiate ja
ettevõtluse kokkupuutekohti tugevdavad ja arendavad. Keskne eesmärk on ju uute
tehnoloogiate ja lahenduste rakendamise kaudu tõsta Eesti majanduse
konkurentsivõimet. Väga tähtis on siin ettevõtjate roll – nemad näevad kõige
paremini oma alal peituvaid võimalusi. Need planeeritavad tegevused ei ole
universaalsed: kas räägime infotehnoloogiast, terviseteenustest või
innovaatilisest majast – tegevuste eripära väljatoomine vajab
valdkonnaspetsiifilist teadmist, mis ei saa olla ühe inimese peas.
Meil
on vaja on inimesi (olgu nad kas arengufondis, EASis või majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumis), kellel on vastava valdkonna teadmised ning kes
on võimelised rääkima ettevõtjate ja teadlastega. Arutletakse ka selle üle,
milline on eelmisel toetusperioodil loodud juhtimismeetmete roll edaspidi. Mis
saab tehnoloogia arenduskeskustest, klastriprogrammist ja teistest riiklikest
programmidest? Väga täpselt on vaja läbi mõelda, kuidas Eesti riik oma
juhtimisstruktuuridega nutikat spetsialiseerumist toetab ja milline peaks olema
koostöö ministeeriumide vahel. Nutikal spetsialiseerumisel on ka regionaalne
aspekt. Eesti on Euroopas algselt määratletud küll ühe regioonina, ent
programmis nõutakse nüüd ka riigisisese regionaalse arengu visiooni.
Euroopa
toetussõltuvusest oleme üsna kindlalt priid juba järgmisel perioodil, alates
2021. aastast. Just seetõttu on väga tähtis nutika spetsialiseerumisega
võimalikult hästi hakkama saada, kasutada toetusmeetmete raha efektiivselt ja
sihipäraselt ning valdkondade vajadusi-võimalusi silmas pidades. Näiteks IT
puhul võib nutikas spetsialiseerumine tähendada tehnoloogiliste lahenduste
rakendamist eri valdkondades, tööstustes, teenustes; põlevkivitööstuse puhul
aga oleks nutika spetsialiseerumise eesmärk töötada välja uus tehnoloogia, mida
Eesti saaks maailmale müüa. Või võtame vajaduste poole: kurdetakse, et Eestis
on vähe IT spetsialiste ja neid tuleks siia kohale meelitada, aga milliseid
spetsialiste meil täpsemalt vaja on? Meil on ühelt poolt valdkonnad, kus
teadussaavutused on märkimisväärsed, aga ettevõtlus kesine, näiteks
küberjulgeolek; teisalt aga need, kus ettevõtlussektor on teadustegevusest
tugevam, näiteks innovaatiline majaehitus.
Arvestades,
et järgmisel aastal jõuavad toetusrahad kasutusse, on ettevõtjail praegu
viimane aeg oma hääl kuuldavaks teha: tuua välja tegevused, mis nende arvates
aitaksid paremini kaasata Eesti ja muu maailma uusi tehnoloogiaid ning
lahendusi, et tõsta oma konkurentsivõimet.
Artikkel
ilmus esmakordselt Mandatum Life ajakirjas Life 2014.