esmaspäev, 9. veebruar 2015

Mis on viga meditsiinisüsteemil

29. jaanuaril toimunud Arengufondi e-tervise teemalisel Happy Hour'il rääkis Jaan Tallinn sellest, mis on meditsiinisüsteemi juures valesti. Järgnev tekst on refereering Jaan Tallinna ettekandest.


Tervishoiusüsteemis start-up’i tehes on raske mitte muutuda väga küüniliseks. Paar kuud tagasi kohtus MetaMedi kaasasutaja Michael Vassar tuntud USA ettevõtjaga David Goldhilliga, keda huvitab meditsiinivaldkond. Kohtumiselt naastes rääkis Vassar, et Goldhilli näol on tegemist piisavalt küünilise inimesega, et tervishoiusüsteemis laineid luua. Goldhill on kirjutanud artikli nimega “Catastrophic care: How American healthcare system killed my father”, kus ta räägib sellest, et tervishoid on ainus valdkond, kus uus tehnoloogia areng ei too kulusid alla, vaid viib need hoopis üles. Teiseks räägib ta Ameerika tervishoiusüsteemi ärimudelist: eesmärk on müüa ravimeid ning protseduure kindlustusele. Ehk kliendiks on kindlustus ning patsiendid on teisejärgulised. Patsientide tervis võib selle äritegevuse tulemusena minna mõnikord paremaks, mõnikord halvemaks, kuid see on alati vaid ärimudeli kõrvalnäht. 
Raamatus “Better doctoris, better patients, better decisions” on Saksamaa arst Gert Gigerenzer välja toonud, et tervishoiusüsteemis võib teatud tingimustel sinu sümptomitest tunduvalt olulisem olla see, kus kohas sa arsti juurde pääsed. See  on järjekordne näide tervishoiusüsteemi ebaefektiivsusest.
Üks viis, kuidas veel tervishoiusüsteemi raamistada on mõelda nii, et kas lendaksite USAs lennukiga, kui teaksite, et iga päev kukub üks lennuk alla. Umbes täpselt nii palju inimesi sureb süsteemi ebaefektiivsuse tõttu Ameerikas patsiente iga päev.
Meditsiinisüsteemi saladusena võib ka välja tuua, et juba 50 aastat on masinad olnud diagnostikas paremad, kui arstid. Võib tõdeda, et IT-revolutsioon on ses valdkonnas toimunud, kuid meditsiinisüsteem on suutnud seda eirata.
Kuid miks see olukord selline on? Lääneliku filosoofia järgi on maailm mehhanismide kollektsioon, mis täidavad mingit konkreetset funktsiooni. Idamaise filosoofia järgi on maailm aga organismide kollektsioon, mis on ise välja kujunenud mingit funktsiooni täitma. Lääneliku filosoofia järgi võib tervishoiusüsteemi vaadata nii, et oleme loonud süsteemi, mille eesmärk on inimeste tervist hoida. Idamaise mõtlemise konteksti pannes võime seda aga vaadata kui süsteemi, mis on aastatuhandete jooksul välja arenenud mingiks süsteemiks ja meie arvame, et ta täidab mingit funktsiooni, kuigi ta tegelik funktsioon võib seisneda hoopis milleski muus.
50ndatel võeti USAs vastu seadus, mis tegi kulutused tervisekindlustusele firmade jaoks maksuvabaks. Seetõttu tekkis ettevõtetel huvi panna võimalikult suur osa palgast tervisekindlustuse alla. Selle tulemusena tekkiski selline tervishoiusüsteem, kus klientideks on kindlustusfirmad, mitte patsiendid. 
Ameerikas on loodud GPOd – group purchasing organization. Need loodi seepärast, et peale II maailmasõda olid haiglad väga vaesed ning üks nende strateegiatest saada odavamalt ravimeid ning seadmeid, oli ühineda ühtse organisatsiooni alla, et siis suurema tarbimisjõuga nõuda madalamaid hindu. Need organisatsioonid aga muutusid tulemipõhiseks, et suurendada oma kasu. Nende näol on tekkinud põhimõtteliselt kartellid USA meditsiinisüsteemis, mis on järjekordseks takistuseks uue tehnoloogia jõudmisel süsteemi.
Meditsiinisüsteemi võrdlus lennundusega ei lõppe aga pelgalt ülaltoodud näite juures. Lennunduses on suur osa turvalisusest tagatud tänu checklist’idele. Harvardi kirurg Atul Gawande on kirjutanud raamatu, kus ta räägib sellest, kui palju on checklist’id muutnud lennundust ning ehitust turvalisemaks. Neid checklist’e üritab ta ka rakendada meditsiinisüsteemis, kuid see ei õnnestu tal väga hästi. Lennunduses jõuab lenduri iga viga loetud minutitega üle maailma ja seetõttu on kõigil osapooltel turvalisuse vastu väga suur huvi. Kirurgi eksimus aga pälvib tunduvalt vähem tähelepanu.
Meditsiinisüsteemis on ettevõtjatel nagu mujalgi esimene eesmärk välja mõelda mingi vajalik toode. Selle väljakutse lahendamisel tekib meditsiinisüsteemis aga veel suurem probleem: kuidas levitada seda toodet süsteemis, mis on väga aeglane uuendusi vastu võtma. Praktikas juhtub tihti nii, et heade ideedega ettevõtjad tulevad uue tootega, mis on tunduvalt parem, kui mistahes süsteemis praegu toimiv toode, kuid lõpuks müüvad nad ikkagi oma andmeid farmaatsiaettevõtetele, et müüa süsteemile paremini oma ravimeid.
Hiljuti avaldati artikkel “30 kõige vähem väärtustatud meditsiiniettevõtet”. Esimesel kohal oli MetaMed, teisel aga FlatIron, mis töötas välja süsteemi, kuidas haiglad saaksid oma patsiente jälgida. Meditsiinisüsteem polnud sellest huvitatud, küll aga farmaatsiatööstus, keda huvitab väga see , kuidas nende tooteid haiglates tarbitakse, sest tänu sellele nad saavad ennast paremini turundada.
Meditsiinisüsteemis on kaks kategooriat ettevõtteid. Esimene mõtleb välja tehnoloogiaid, mida müüa olemasolevale süsteemile ning mis seda vaid tugevamaks teevad. Teine kategooria on ettevõtted, mis lähevad teadlikult süsteemist mööda ja suunavad oma tooted otse inimestele. Suur väljakutse nende teist tüüpi ettevõtetga on see, et inimestel on tihtipeale väljakujunenud kultuurilised arusaamad meditsiinist.  Michael Vassar on öelnud, et inimesed on oma tervise peale nõus kulutama kogu oma varanduse juhul, kui arst ütleb, et see on vajalik. Juhul, kui arst seda ei ütle, siis on need kulutused, mida nad on valmis tegema, väga väikesed. Sellele vaatamata säilib lootus, et tehnoloogia abiga tekib üha suurem hulk inimesi, kes on nõus oma tervisesse investeerima ja seeläbi loovad turgu tervishoiuteenustele ja –tehnoloogiatele väljaspool meditsiinisüsteemi.

0 kommentaari :

Postita kommentaar