laupäev, 31. jaanuar 2015


Milline on Eesti majanduse nägu kümne aasta pärast?

1980-ndatel hakati OECD eestvedamisel riikide majandust jagama tehnoloogiate kasutamise järgi kolmeks: kõrgtehnoloogiline majandus on globaalselt konkurentsivõimeline ning kasutab tipptehnoloogiaid, kesktehnnoloogiline osa majandusest kasutab vaid osaliselt tehnoloogialahendusi ning madaltehnoloogiline osa majandusest ei kasuta tehnoloogiaid pea üldse.

Alloleval graafikul on toodud Euroopa majanduse kasv nende kihtide kaupa viimasel kümnendil. Jooniselt näeme, et kõige suurem kasv on tulnud just kõrgtehnoloogilisest sektorist ning kõige väiksem kasv seevastu madaltehnoloogilisest sektorist.


Sarnane on ka olukord Eestis - kõige kiiremini on kasvanud kõrgtehnoloogiline sektor. Kuid see ei moodusta veel majandusest väga suurt osakaalu.


Täna moodustab Eesti majandusest suurima osa madaltehnoloogiline sektor, veidi väiksem on kesktehnoloogiline sektori osakaal ning kõige marginaalsema osa moodustab kõrgtehnoloogiline sektor.

Selle kolmnurga tänasest jaotusest on aga tunduvalt olulisem see, milline saab olema see kolmnurk tulevikus. See sõltub väga palju sellest, milliseid otsuseid teeb Eesti riigina. Milline me tahame, et Eesti majandus oleks kümne aasta pärast? Kas oleme jätkuvalt edukas allhankeriik? Edukas tööstusriik? Või riik, mis rõhub palju targale ja paindlikule majandusele? Tahaksin, et selliseid arutelusidoleks rohkem.

Oletame, et edasise majanduskasvu teekonnaks on kaks võimalust, joonistel on punktiiriga tähistatud majandus kasvuperioodi järel.

Variandi A puhul tuleb kasv just eelkõige madaltehnoloogilisest majandusest, variandi B puhul kõrgtehnoloogilisemast. Kusjuures juurdekasvu maht on sama, ehk tegelikult majanduskasv statistiliselt näitaks sama kasvunumbrit. Kuid teekond selleni peaks olema väga erinev. Variandi A puhul tuleks majanduse kasv kasvuperioodi jooksul vaid sellistest äridest, kes on konkurentsivõimelised kohalikul turul. Kust tuleb meile sel juhul üha suurem hulk kliente, kui müüme oma tooteid vaid üksteisele?

Variandi B puhul tuleks kasv peamiselt kõrg- ja kesktehnoloogilisest majanduse osast. Selle tulemuse saavutamine on Eesti jaoks ka tunduvalt realistlikum. See eeldab küll nii riigi kui ettevõtjate investeeringuid targa majanduse osakaalu suurenendamiseks, kuid just selline saaks minu arvates olla mudel Eesti järgmise kümnendi majanduskasvuks.

See kindlasti ei tähenda seda, et ainult kõrgtehnoloogilised lahendused saaks tähelepanu, väga oluline on ka majanduse kui terviku tasakaal. Näiteks on kindlasti oluline, et tehnoloogiate toel muudetaks Eesti tööstus globaalselt konkurentsivõimelisemaks, olgu siin näiteks tööstuse automatiseerimine (IT abil) või puitmajade ehitamisel uute tehnoloogiate kasutamine. Ja kui me suudame kõrgtehnoloogilist äri Eestisse meelitada või seda siin ise luua, saavad sellest kasu ka madaltehnoloogilised ärid - see, et Skype oma arendusüksust jätkuvalt Eestis hoiab, annab teenistust näiteks juuksuritele kui kohvikutele.

Kuid kuidas peaks riik tegutsema? Variandi A või B saavutamiseks peavad tegevused olema väga erinevad: alates maksupoliitikast kuni selleni, millised on riigi arengukavade rakendused. Kuid kui palju peaks riik valima valdkondade vahel? Seoses nutika spetsialiseerumise projektiga (mille raames on Arengufond välja toonud suurema potentsiaaliga kõrgtehnoloogilised alad), on selle ümber olnud palju diskussiooni.

Olles seda teemat viimastel aastatel väga palju analüüsinud, olen jõudnud veendumuseni, et riik peaks siiski valdkondlikke valikuid tegema kõrgtehnoloogiliste alade puhul, kuid mitte ülejäänud majanduse puhul. Seda just põhjusel, et kõrgtehnoloogilistes valdkondades on sageli konkurents üleilmne ning Eesti liiga väike, et teha kõike tipptasemel. Kogu Eesti teadus- ning arendustöö eelarve võrdub lääneriikide keskmisest väiksema ülikooli omaga. Vajalik on fookus, leidmaks need kohad, kus Eestil on unikaalne eelis.
Kuid ülejäänud majanduse puhul leian, et valdkondlik valik ei ole vajalik. Sellel, kas näiteksIKT kõrgtehnoloogilisi lahendusi, rakendab põllumajandussektori või meditsiinisektori ettevõte, suurt vahet ei olegi.

Seega kokkuvõtvalt saab öelda, et Eesti peaks otsima need kohad, kus kõrgtehnoloogilistes valdkondades saame maailmas olla konkurentsivõimelised. Sellist kõrgtehnoloogiliste alade valikut olemegi Arengufondis nutika spetsialiseerumise analüüsi käigus läbi teinud, pakkudes igas valdkonnas välja ka konkreetsed eesmärgid ja tegevused, mis antud valdkonna eripärast lähtuvalt on vaja edaspidi teostada, et Eesti edu saavutaks.

Kuid tegelikult vajaks iga kiht, nii kõrg-, kesk- kui madaltehnoloogiline osa majandusest, sellist analüüsi - millised on meie tugevused ja nõrkused ning mida oleks kasvuks vaja. Ning nendest kihtidest kokku kujunebki Eesti majanduse tulevane nägu, vaja on meil kõiki kihte.

Vaata lisaks: Nutika spetsialiseerumise valdkondlikud raportid: http://ns.arengufond.ee/


0 kommentaari :

Postita kommentaar