esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Eesti kui Hackerspace

2013. aasta 1. aprillil, kui Heigo Mõlderi tehnikablogiga olid juba liitunud Heigo hea sõber IT‑äss Tanel Kerstna ja TTÜ üliõpilane Aleksandr Koltsov, sai sellest alguse uus ajaveeb Skeemipesa. Skeemipesa (http://www.skeemipesa.ee/) on blogi, mis tutvustab Eestis ja mujal maailmas tehtud elektrotehnilisi projekte ja huvitavaid ideid. Ühtlasi on Skeemipesa ka Eesti "hackerspace", kus korraldatakse töötube, remondikohvikuid ja muid interaktiivseid kokkusaamisi elektri, elektroonika, robootika jm teemadel. 
Skeemipesa korraldatud töötubades on ehitatud mitmesuguseid aparaate alates audiovõimenditest ja õunasüntesaatoritest kuni staatilise elektrivälja mõõtjani. Peale selle on blogis tehtud juttu peamiselt omavalmistatud aparaatidest. Näiteks on dr. Veljo Sinivee ehitanud odava, ühe piksli kaupa temperatuuri mõõtva termokaamera, mis töötab tavaarvuti toel. Veel on blogis juttu näiteks Aleksandr Ruljovi ja Jaan Radiku läbinisti omavalmistatud CNC freespingist, millele kulus peaaegu kaks aastat pidevat arendustööd – ehitati valmis lausa 7 prototüüpi. Nii mehaanilise osa kui ka automaatika ja juhtprogrammid koostasid nad ise. Skeemipesa üks aktiivsemaid liikmeid dr. Martin Jaanus ehitas aga oma vanale rikkis lintmakile Olimp 005 täiesti uue juhtelektroonika. Maki mugavamaks kasutamiseks lisas ta lindiloendurile "mälu", mis võimaldab meelde jätta suvalise koha lindil. Umbes sellistest aparaatidest on Skeemipesas kokku ca 100 erinevat innustavat blogilugu.
Lisaks töötubadele ja blogilugude avaldamisele on Skeemipesa algatusel toimunud muudki. Üheks popu­laarsemaks ürituseks on kujunenud koostöös Mustamäe kohvikuga Pööning ja TTÜ tarkvaraklubiga Lapikutega koos korraldatav "Remondikohvik". Idee järgi on Remondikohvik sotsiaalne "hackerspace", kuhu igaüks võib tulla oma rikki läinud koduelektroonikaga, et see ise töökorda seada. Iseremontimist juhendavad nõu ja jõuga oma ala asjatundjad – elektrikud, elektroonikud, IT‑spetsialistid jne. Aidatakse nii seadmete töö­põhimõttest arusaamisega kui ka rikete otsimise ja parandamisega. Varutud on reeglina mitu kastitäit vanu aparaate, kus detaile saab maha monteerida. Kuna esimene üritus leidis eelkajastust mitmes meediakanalis, ületas saabuv rahvahulk igas mõttes kõiki ootusi. Päeva jooksul käis kohvikust läbi ca 70 huvilist. Sama on kordunud kõigi teiste seni toimunud remondikohvikutega. Remontimiseks on toodud  raadioid, makke, köögi­kombaine, sülearvuteid, TV-mänge, toiteplokke ja isegi tõeliselt rariteetset lamptehnikat. Tänaseks on nelja ürituse raames korda saanud ca 90 seadet, mis oleksid muidu ilmselt prügimäele jõudnud. Parandamiskõlbmatuks on  osutunud suhteliselt vähe. Kõigil soovijail on olnud võimalus remontimisprotsessis ise kaasa lüüa või niisama teiste tehnika­huvilistega juttu ajada. Linnarahva suure huvi tõttu on soov üritustesarjaga jätkata.
Ülevaade toimunud remondikohviku üritustest on leitav siit:
Teine ürituste sari mida Skeemipesa on korraldanud on TehnoHack. TehnoHack koondab kokku erinevate oskustega inimesi - insenere, hobielektroonikuid, disainereid, nokitsejaid, ettevõtjaid ja muidu tehnikahuvilisi. Eesmärk on olnud omavahel sotsiaalset suhtlust arendada, kogemusi vahetada ja koostöös mõningaid lahedaid projekte ellu viia. Esimene TehnoHack üritus oli seminari stiilis. Arutleti mitmetel tehnilistel teemadel, näiteks kuidas elektriautod mõjutavad elektrivõrku, kuidas elektroonikakomponentidele jahutust arvutada, multidroonidega kirikuaknaid skaneerida jne. Jututoast Tehnohack võttis osa ca 70 inimest. Link: http://www.skeemipesa.ee/meenutusi-jututoast-tehnohack/
Viimane TehnoHack üritus oli aga oma mastaabilt Skeemipesa senine suurim üritus. Üritus toimus 24. – 26. oktoobril TTÜ Mektory majas. Tegemist oli riistvara hackathon’iga, kus said kokku innovaatiliste ideede autorid ning riistvara- ja tarkvarainsenerid. Eesmärgiks oli nädalavahetuse jooksul ideest luua reaalne füüsiline toimiv seade – oli selleks siis iseliikuv õllekast, nutilinnumaja või midagi muud. Iga esitatud idee ümber loodi viie- kuni kümneliikmeline meeskond, kelle ülesandeks oli idee realiseerida esimeseks prototüübiks. Üritusele laekus üle 50 idee, millest ehitamisele läks 21 ideed. Üritusest võttis osa üle 150 inimese 7 erinevast riigist. Ürituse koduleht on siin: http://skeemipesa.ee/tehnohack ja kokkuvõtteid saab lugeda siit: http://www.skeemipesa.ee/tehnohackil-said-paljud-ideed-reaalsuseks/TehnoHackil alguse saanud projektidest on kuus tükki jõudnud Ajujahi võistluse top 40-ne hulka. Nii et tegevus nende projektidega läheb edasi.
Lisaks tavapärastele töötubadele ja üritustele viis Skeemipesa läbi 12. oktoobrist kuni 15. novembrini TTÜ Mektory majas praktilise elektroonikakursuse algajatele. Kursuse raames tehti kiire sissejuhatus elektroonika algtõdedesse, anti lühike ülevaade elektroonikatöödeks vajalike seadmete kasutamiseks ja seejärel mindi väga lihtsate elektroonikaskeemidega alustades järjest keerulisemate ülesannete juurde. Kursuse raames ehitati valmis näiteks väikesed audiovõimendid, nutikad lillepotid ja VU meetrid ehk värvimuusika indikaatorid. Väike ülevaade töötubadest on nähtav siin: http://www.skeemipesa.ee/kokkuvotte-praktilisest-elektroonikakursusest-algajatele/
Ka uueks aastaks on Skeemipesa püstitanud endale rea eesmärke: soov on jätkata sotsiaalset mõõdet omavate insenertehniliste ürituste korraldamisega, proovides oma tegevustesse haarata võimalikult laia elanikkonda. Üritustesarjadega nagu „Remondikohvik“ ja „TehnoHack“ on plaan jätkata. Samuti on plaan edasi arendada insener-tehnilist blogi ja suhtluskeskkonda. Eesmärk on oma senist tegevust muuta rahvusvahelisemaks. Üks suuremaid eesmärke on süvendada koostööd start-up-kiirendite ja toetajatega, pakkudes insenertehnilist abi nii riist- kui ka tarkvararakenduste loomisel. Uute liikmete värbamine ja osalemine üritustel nagu Robotex, Mini Maker Fare, Teadlaste öö mahuvad kindlasti järgmise aasta programmi. Üheks põhimureks jääb aga endiselt rahastusallikate leidmine nii töötubade korraldamiseks, start-up’ide prototüüpide loomiseks kui ka seadmepargi arendamiseks.  Kui vähegi õnnestub, plaanib Skeemipesa järgmise aasta raames oma tegevust laiendada Tartusse. Selles osas on sõlmitud kokkulepped Eesti Maaülikooliga. Planeeritud tegevustele proovitakse finantsvahendeid leida.
Ilmselgelt saab Eesti riigi majandusedu baseeruma suures osas nutikatel Eesti noortel. Ainult tugev majandus (ehk kõrge lisandväärtusega toodete loomine) tagab pikas perspektiivis noorte jäämise Eestisse, hea palgataseme ja sotsiaalse kindlustatuse. Muret tekitab aga asjaolu, et Eestis tehtava tarkvaraarenduse taustal on riistvaraarendus jäetud tugevasse vaeslapse rolli, et mitte öelda, hakkab vaikselt välja surema. Selleks, et tagada pikas perspektiivis Eesti edu globaalmajanduslikus mõttes, on vaja kasvatada Eestis tugeva inseneri teadmiste ja tasutaga noor põlvkond. Skeemipesa on võtnud selles osas endale selged eemärgid. Skeemipesa loominguline uusi väärtusi loov insener-tehniline lähenemine on leidnud positiivset tagasisidet. Skeemipesa kõige laiem ja üldisem eesmärk on teha Eestis elu paremaks.

Heigo Mõlder
Skeemipesa
Tel: +3725264992
info@skeemipesa.ee
www.skeemipesa.ee

0 kommentaari :

Postita kommentaar