2013. aasta 1.
aprillil, kui Heigo Mõlderi tehnikablogiga olid juba liitunud Heigo hea sõber IT‑äss
Tanel Kerstna ja TTÜ üliõpilane Aleksandr Koltsov, sai sellest
alguse uus ajaveeb Skeemipesa. Skeemipesa (http://www.skeemipesa.ee/) on blogi, mis
tutvustab Eestis ja mujal maailmas tehtud elektrotehnilisi projekte ja
huvitavaid ideid. Ühtlasi on Skeemipesa ka Eesti "hackerspace", kus korraldatakse töötube,
remondikohvikuid ja muid interaktiivseid kokkusaamisi elektri, elektroonika,
robootika jm teemadel.
Skeemipesa
korraldatud töötubades on ehitatud mitmesuguseid aparaate alates audiovõimenditest
ja õunasüntesaatoritest kuni staatilise elektrivälja mõõtjani. Peale selle on
blogis tehtud juttu peamiselt omavalmistatud aparaatidest. Näiteks on dr. Veljo
Sinivee ehitanud odava, ühe piksli kaupa temperatuuri mõõtva termokaamera, mis
töötab tavaarvuti toel. Veel on blogis juttu näiteks Aleksandr Ruljovi ja
Jaan Radiku läbinisti omavalmistatud CNC freespingist, millele kulus peaaegu
kaks aastat pidevat arendustööd – ehitati valmis lausa 7 prototüüpi. Nii
mehaanilise osa kui ka automaatika ja juhtprogrammid koostasid nad ise. Skeemipesa
üks aktiivsemaid liikmeid dr. Martin Jaanus ehitas aga oma vanale rikkis lintmakile
Olimp 005 täiesti uue juhtelektroonika. Maki mugavamaks kasutamiseks lisas
ta lindiloendurile "mälu", mis võimaldab meelde jätta suvalise koha
lindil. Umbes sellistest aparaatidest on Skeemipesas kokku ca
100 erinevat innustavat blogilugu.
Lisaks töötubadele ja
blogilugude avaldamisele on Skeemipesa algatusel toimunud muudki. Üheks populaarsemaks
ürituseks on kujunenud koostöös Mustamäe kohvikuga Pööning ja TTÜ tarkvaraklubiga
Lapikutega koos korraldatav "Remondikohvik". Idee järgi on Remondikohvik
sotsiaalne "hackerspace",
kuhu igaüks võib tulla oma rikki läinud koduelektroonikaga, et see ise töökorda
seada. Iseremontimist juhendavad nõu ja jõuga oma ala asjatundjad – elektrikud,
elektroonikud, IT‑spetsialistid jne. Aidatakse nii seadmete tööpõhimõttest
arusaamisega kui ka rikete otsimise ja parandamisega. Varutud on reeglina mitu kastitäit
vanu aparaate, kus detaile saab maha monteerida. Kuna esimene üritus leidis eelkajastust
mitmes meediakanalis, ületas saabuv rahvahulk igas mõttes kõiki ootusi. Päeva
jooksul käis kohvikust läbi ca 70 huvilist. Sama on kordunud kõigi teiste seni
toimunud remondikohvikutega. Remontimiseks on toodud raadioid, makke, köögikombaine, sülearvuteid,
TV-mänge, toiteplokke ja isegi tõeliselt rariteetset lamptehnikat. Tänaseks on
nelja ürituse raames korda saanud ca 90 seadet, mis oleksid muidu ilmselt
prügimäele jõudnud. Parandamiskõlbmatuks on osutunud suhteliselt vähe. Kõigil soovijail on
olnud võimalus remontimisprotsessis ise kaasa lüüa või niisama teiste tehnikahuvilistega
juttu ajada. Linnarahva suure huvi tõttu on soov üritustesarjaga jätkata.
Ülevaade toimunud
remondikohviku üritustest on leitav siit:
Remondikohvik IV: http://www.skeemipesa.ee/meenutusi-remondikohvikust-iv/
Teine ürituste sari mida Skeemipesa on korraldanud on TehnoHack. TehnoHack
koondab kokku erinevate oskustega inimesi - insenere, hobielektroonikuid,
disainereid, nokitsejaid, ettevõtjaid ja muidu tehnikahuvilisi. Eesmärk on
olnud omavahel sotsiaalset suhtlust arendada, kogemusi vahetada ja koostöös mõningaid
lahedaid projekte ellu viia. Esimene TehnoHack üritus oli seminari stiilis.
Arutleti mitmetel tehnilistel teemadel, näiteks kuidas elektriautod mõjutavad
elektrivõrku, kuidas elektroonikakomponentidele jahutust arvutada, multidroonidega
kirikuaknaid skaneerida jne. Jututoast Tehnohack võttis osa ca 70 inimest.
Link: http://www.skeemipesa.ee/meenutusi-jututoast-tehnohack/
Viimane
TehnoHack üritus oli aga oma mastaabilt Skeemipesa senine suurim üritus. Üritus
toimus 24. – 26. oktoobril TTÜ Mektory majas. Tegemist oli riistvara hackathon’iga, kus said kokku
innovaatiliste ideede autorid ning riistvara- ja tarkvarainsenerid. Eesmärgiks oli
nädalavahetuse jooksul ideest luua reaalne füüsiline toimiv seade – oli selleks
siis iseliikuv õllekast, nutilinnumaja või midagi muud. Iga esitatud idee ümber
loodi viie- kuni kümneliikmeline meeskond, kelle ülesandeks oli idee realiseerida
esimeseks prototüübiks. Üritusele laekus üle 50 idee, millest ehitamisele läks
21 ideed. Üritusest võttis osa üle 150 inimese 7 erinevast riigist. Ürituse
koduleht on siin: http://skeemipesa.ee/tehnohack ja kokkuvõtteid
saab lugeda siit: http://www.skeemipesa.ee/tehnohackil-said-paljud-ideed-reaalsuseks/. TehnoHackil
alguse saanud projektidest on kuus tükki jõudnud Ajujahi võistluse top 40-ne
hulka. Nii et tegevus nende projektidega läheb edasi.
Lisaks
tavapärastele töötubadele ja üritustele viis Skeemipesa läbi 12. oktoobrist
kuni 15. novembrini TTÜ Mektory majas
praktilise elektroonikakursuse algajatele. Kursuse raames tehti kiire
sissejuhatus elektroonika algtõdedesse, anti lühike ülevaade
elektroonikatöödeks vajalike seadmete kasutamiseks ja seejärel mindi väga lihtsate
elektroonikaskeemidega alustades järjest keerulisemate ülesannete juurde.
Kursuse raames ehitati valmis näiteks väikesed audiovõimendid, nutikad
lillepotid ja VU meetrid ehk värvimuusika indikaatorid. Väike ülevaade
töötubadest on nähtav siin: http://www.skeemipesa.ee/kokkuvotte-praktilisest-elektroonikakursusest-algajatele/
Ka uueks aastaks on Skeemipesa püstitanud endale rea eesmärke: soov on
jätkata sotsiaalset mõõdet omavate insenertehniliste ürituste korraldamisega,
proovides oma tegevustesse haarata võimalikult laia elanikkonda. Üritustesarjadega
nagu „Remondikohvik“ ja „TehnoHack“ on plaan jätkata. Samuti on plaan edasi arendada
insener-tehnilist blogi ja suhtluskeskkonda. Eesmärk on oma senist tegevust
muuta rahvusvahelisemaks. Üks suuremaid eesmärke on süvendada koostööd start-up-kiirendite ja toetajatega,
pakkudes insenertehnilist abi nii riist- kui ka tarkvararakenduste loomisel.
Uute liikmete värbamine ja osalemine üritustel nagu Robotex, Mini Maker Fare,
Teadlaste öö mahuvad kindlasti järgmise aasta programmi. Üheks põhimureks jääb
aga endiselt rahastusallikate leidmine nii töötubade korraldamiseks, start-up’ide prototüüpide loomiseks kui
ka seadmepargi arendamiseks. Kui vähegi
õnnestub, plaanib Skeemipesa järgmise aasta raames oma tegevust laiendada
Tartusse. Selles osas on sõlmitud kokkulepped Eesti Maaülikooliga. Planeeritud
tegevustele proovitakse finantsvahendeid leida.
Ilmselgelt saab Eesti riigi majandusedu baseeruma suures osas nutikatel
Eesti noortel. Ainult tugev majandus (ehk kõrge lisandväärtusega toodete
loomine) tagab pikas perspektiivis noorte jäämise Eestisse, hea palgataseme ja
sotsiaalse kindlustatuse. Muret tekitab aga asjaolu, et Eestis tehtava
tarkvaraarenduse taustal on riistvaraarendus jäetud tugevasse vaeslapse rolli,
et mitte öelda, hakkab vaikselt välja surema. Selleks, et tagada pikas
perspektiivis Eesti edu globaalmajanduslikus mõttes, on vaja kasvatada Eestis
tugeva inseneri teadmiste ja tasutaga noor põlvkond. Skeemipesa on võtnud
selles osas endale selged eemärgid. Skeemipesa loominguline uusi väärtusi loov
insener-tehniline lähenemine on leidnud positiivset tagasisidet. Skeemipesa kõige
laiem ja üldisem eesmärk on teha Eestis elu paremaks.
Heigo Mõlder
Skeemipesa
Tel: +3725264992
info@skeemipesa.ee
www.skeemipesa.ee
0 kommentaari :
Postita kommentaar