Noor Aasia ettevõtja,
30-aastane mees tärkava startup-maastikuga Birmast. Räägib hästi inglise keelt,
valdab tehnoloogiat, on avara maailmavaatega ning kavandab globaalsele turule
suunatud ettevõtet. Kahjuks ei ole ükski globaalseid makseid vahendav
teenusepakkuja Birma turust huvitatud. PayPal või Stripe pole piirkonda veel
jõudnud, ja lähiajal pole ka lootust. Olgugi, et ta leiaks oma tootele
e-keskkonnas ostjaid, ei jõua raha toodete eest temani. Mida teha? Kolida Euroopasse?
USAsse?
See on üks konkreetne
näide inimesest, kellele Eesti e-residentsus täna väga korda läheb. Oleme
saanud väga palju päringuid riikidest, kus digitaalne isikutuvastus on olematu
ning seepärast on ka digitaalsetele teenustele juurdepääs piiratud. Ettevõtete
loomine ja juhtimine, pangatoimingud ja maksude maksmine, veebipoe liidestamine
maksesüsteemidega – kõik need toimingud, mille lihtsus on eestlaste jaoks
iseenesestmõistetav ja millest suuremat osa oleme harjunud online’is korda
ajama, on nende jaoks kättesaamatud või bürokraatia tõttu üle mõistuse
keerulised. Just sellepärast otsivad need ettevõtlikud inimesed Eesti
e-residentsuse kaudu akent kaasaegsesse digitaalsesse ühiskonda.
Teise nurga alt vaadates
– paljude teenusepakkujate jaoks käib üle jõu olla kohal igas maailma riigis
kõigi oma regulatsioonide ja eripäradega. E-residentsus avab nende
teenusepakkujate jaoks uued turud, ilma et nad peaksid sõlmima individuaalseid
kokkuleppeid kohalike pankade või maksete vahendajatega. Piisab sellest, kui
nad tunnustavad Eesti e-residentsust ning löövad käed mõne siinse pangaga.
Samas on selge, et
tänased huvilised peavad veel mõnda aega ootama, et globaalset ettevõtluse
jaoks vajalikud teenused e-residentsuse abiga nii kättesaadavaks muutuksid,
nagu visioon ette näeb. Teeme hetkel samme selles suunas ning oleme alustanud
põhjaliku riskianalüüsiga nii valitsuse kui finantssektori tasemel. Vaid kõiki
riske kaalununa saame asuda järgmiste sammude juurde.
E-residentsuse meeskonna
ees seisab veel teisigi väljakutseid. Hetkel tegeleme meeskonna
ülesehitamisega, et start-up’ina tegutsevale ettevõtmisele jõudu juurde anda.
Hoolikat häälestamist vajab taotlusprotseduur – täna on see vaevarikas ja
puudub näiteks võimalus taotleda e-residentsust välisesindustest. Peame
tegelema seadusandlusega, et luua globaalseks äriks vajaliku piiriülese
digitaalse asjaajamise jaoks vajalik keskkond. Peame tegelema teenustega,
lihvides vanu ning lisades uusi. Peame leidma rahvusvahelisi partnereid, et
e-residentsuse ökosüsteemis lünki täita. Teisisõnu – selleks, et
e-residentsusest saaks tõepoolest edukas “toode”, on vaja veel palju ära teha.
E-residentsus aitab meil
ühendada maailma – USA maksevahendaja, Aasia ettevõtja, Euroopa panga, Eesti
teenusepakkuja. Kriitikud leiavad, et Eesti ei võida sellest kuigi palju, kuid
seda kasu peaks vaatama pikaajaliselt. Kui riigile on kasulik see, et tal on
fännide kogukond üle maailma, siis on e-residentsus meie jaoks ühe lahingu juba
võitnud. Kui suudame meile pandud kõrgeid ootusi täita, on Eesti riigil ja
ettevõtetel head väljavaated teenida juba otsest kasu meie kesksest rollist
rahvusvahelise teenusmajanduse ökosüsteemis.
Kaspar Korjus
e-residentsuse projektijuht
0 kommentaari :
Postita kommentaar