E-residentsuse tee eduka “tooteni”

Noor Aasia ettevõtja, 30-aastane mees tärkava startup-maastikuga Birmast. Räägib hästi inglise keelt, valdab tehnoloogiat, on avara maailmavaatega ning kavandab globaalsele turule suunatud ettevõtet. Kahjuks ei ole ükski globaalseid makseid vahendav teenusepakkuja Birma turust huvitatud. PayPal või Stripe pole piirkonda veel jõudnud, ja lähiajal pole ka lootust. Olgugi, et ta leiaks oma tootele e-keskkonnas ostjaid, ei jõua raha toodete eest temani. Mida teha? Kolida Euroopasse? USAsse?

See on üks konkreetne näide inimesest, kellele Eesti e-residentsus täna väga korda läheb. Oleme saanud väga palju päringuid riikidest, kus digitaalne isikutuvastus on olematu ning seepärast on ka digitaalsetele teenustele juurdepääs piiratud. Ettevõtete loomine ja juhtimine, pangatoimingud ja maksude maksmine, veebipoe liidestamine maksesüsteemidega – kõik need toimingud, mille lihtsus on eestlaste jaoks iseenesestmõistetav ja millest suuremat osa oleme harjunud online’is korda ajama, on nende jaoks kättesaamatud või bürokraatia tõttu üle mõistuse keerulised. Just sellepärast otsivad need ettevõtlikud inimesed Eesti e-residentsuse kaudu akent kaasaegsesse digitaalsesse ühiskonda.

Teise nurga alt vaadates – paljude teenusepakkujate jaoks käib üle jõu olla kohal igas maailma riigis kõigi oma regulatsioonide ja eripäradega. E-residentsus avab nende teenusepakkujate jaoks uued turud, ilma et nad peaksid sõlmima individuaalseid kokkuleppeid kohalike pankade või maksete vahendajatega. Piisab sellest, kui nad tunnustavad Eesti e-residentsust ning löövad käed mõne siinse pangaga.

Samas on selge, et tänased huvilised peavad veel mõnda aega ootama, et globaalset ettevõtluse jaoks vajalikud teenused e-residentsuse abiga nii kättesaadavaks muutuksid, nagu visioon ette näeb. Teeme hetkel samme selles suunas ning oleme alustanud põhjaliku riskianalüüsiga nii valitsuse kui finantssektori tasemel. Vaid kõiki riske kaalununa saame asuda järgmiste sammude juurde.

E-residentsuse meeskonna ees seisab veel teisigi väljakutseid. Hetkel tegeleme meeskonna ülesehitamisega, et start-up’ina tegutsevale ettevõtmisele jõudu juurde anda. Hoolikat häälestamist vajab taotlusprotseduur – täna on see vaevarikas ja puudub näiteks võimalus taotleda e-residentsust välisesindustest. Peame tegelema seadusandlusega, et luua globaalseks äriks vajaliku piiriülese digitaalse asjaajamise jaoks vajalik keskkond. Peame tegelema teenustega, lihvides vanu ning lisades uusi. Peame leidma rahvusvahelisi partnereid, et e-residentsuse ökosüsteemis lünki täita. Teisisõnu – selleks, et e-residentsusest saaks tõepoolest edukas “toode”, on vaja veel palju ära teha.

E-residentsus aitab meil ühendada maailma – USA maksevahendaja, Aasia ettevõtja, Euroopa panga, Eesti teenusepakkuja. Kriitikud leiavad, et Eesti ei võida sellest kuigi palju, kuid seda kasu peaks vaatama pikaajaliselt. Kui riigile on kasulik see, et tal on fännide kogukond üle maailma, siis on e-residentsus meie jaoks ühe lahingu juba võitnud. Kui suudame meile pandud kõrgeid ootusi täita, on Eesti riigil ja ettevõtetel head väljavaated teenida juba otsest kasu meie kesksest rollist rahvusvahelise teenusmajanduse ökosüsteemis.

Kaspar Korjus

e-residentsuse projektijuht