reede, 19. detsember 2014

A chat with Founder Institute co-lead Lauri Antalainen (video)



Hey! 

If you still don’t know what Founder Institute is about see what one of our directors Lauri Antalainen has to say about it!

  • What is Founder Institute?
  • What makes Founder Institute special?
  • Can you already see some progess with the founders?

reede, 12. detsember 2014

Founder Institute: Week 4 – Naming and Positioning

“Mass advertising can help build brands, but authenticity is what makes them last. If people believe they share values with a company, they will stay loyal to the brand.”- Howard Schultz



This week’s session was all about naming and positioning your start-up. Here are a few questions we focused on:

·         How do you develop a good name for your business?
·         How do you position the business with a name?
·         What characteristics make a good name?
·         How do you test different name candidates?
·         What infrastructure do you need when you pick your name?
·         Are there tips to finding a good domain name?
·         What social media platforms should you look to get your name on?
·         How do you develop a logo?
·         Does a name really matter?

Our mentors

This weeks mentors were Rauno Rüngas the CEO of Qminder and Kati Nikopensius CEO & co-founder of Uschanka, former CEO & Co-founder of Prototron fund, Member of Advisory Board OF SA Entrum and Business Developer & Co-founder at TESENSO.





12 pointers from the mentors on naming and positioning your start-up

1.      When brainstorming for a name with your team – don’t vote for it! You might not end up choosing the best name. Compromising means that nobody wins.
2.      Companies that start with letters which are in the beginning of the alphabet defenetly have an advantage. Alphabetical order is used everywhere. So if you want to end up in the beginning of the list choose a name that starts with a,b,c…. Think of Apple or Angry Birds.
3.      Choose a name which you feel comfortable saying anywhere anytime. It should be about 6-8 letters.
4.      The name has to be memorable, easy to spell and passionate. It can be literal or have no meaning at all. What does Google mean? Nothing! But it’s GOOOGLEEE!
5.      Make sure that the name you choose doesn’t mean anything else in a different language, also that it’s not slang for something inappropriate.
6.      Before entering the market with your new name, make sure no one else is already using it. This means do your RESEARCH! Easiest way is to just Google it! Lawsuits are expensive!
7.      If you are interested in doing business with big corporations choose a name that doesn’t say that it’s a start-up. Big corporations like to do business with other corporations. They are conservative and like to play it safe. Working with corporations also helps you position yourself with a large successful business.
8.      The name of your domain can add value. For example if you are selling something technical then the Swizz domain shows that your product is made in Switzerland. We all have heard about the solid, top noch Swizz quality.
9.      If you want people to find your company online then choose a domain that is not very specific to one field. For example .io is mostly only known my software developers rather then the wider public.
10.  Don’t choose a domain of an unstable or dictatorial country. Your homepage might be shut down any minute and you have no control over it!
11.  Your logo should be something memorable and connected to your company’s name. A lot of businesses use animals. For example MailChimp the logo says: „ Even a chimp can do it“ or Twitter with its bird tweeting.
12.  When choosing colours for your logo, statistics show that blue is one of the most popular colours of most people. Yet again think of Facebook or Twitter. Green and red are also used a lot as they are easy on the eyes.

Assignment for our founders

Here is one of the assignments that our founders have to do this week in order to find the most suitable name for their start-up. Feel free to try it at home!
·         Use the Worksheet to select your 3 top Name Candidates, and ensure that they have the following 3 attributes: (1) they evoke the qualities of your business, (2) they can be spelled phonetically, and (3) they have a .com or .co domain name available. Write 1 paragraph on why you like each of the 3 Name Candidates.

·         Start using your top Name Candidate in day-to-day conversations over 24 to 48 Hours. Ask at least 20 people the following question: “why do you think this is a bad name for my business?” Write a couple sentences on the top 3 pieces of negative feedback that you receive.

·         If the top Name Candidate gets too much negative feedback, repeat the Name Testing process with another Name Candidate until you have one that works for your business, your Final Name. 

kolmapäev, 10. detsember 2014

(Video) Eesti startup kogukonna kogunemine: Startup elukaar


Eelmisel reedel käis Arengufondi kutsel Eesti startup-kogukonnale teadmisi jagamas Valto Loikkanen. Valto (vt tema tausta siit: https://fi.linkedin.com/in/valtoon tihedalt seotud Startup Commonsiga vt. www.startupcommons.org, mis on rahvusvaheline vabaühendus, mis loob startup ökosüsteemide arendamiseks vajaliku tehnoloogiat, jagab teadmisi ja tarkvaralahendusi, et aidata uutel rahvusvahelise ambitsiooniga ettevõtetel paremini oma plaane teoks teha. Vaata videost mõttevahetust Valtoga ja fondi Startup Estonia programmi juhtide Mari Suviste ja Mari Vavulskiga, milline on startupide elukaar, milliseid teenuseid erinevates arenguetappides on oluline pakkuda ning milliseks võiks kujuneda Eesti startup teenuseosutajate maastik paari aasta jooksul.
Eesti Arengufond on praeguseks aasta aega aktiivselt tegelenud Eesti ettevõtluskeskkonna arenguvõimaluste kaardistamisega – käima tõmmanud Eesti osalemise rahvusvahelises ettevõtlusmonitooringus GEM ja rahvusvahelises ettevõtluse arenguindeksis GEDI, kaasanud mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud väliseksperte ettevõtluskliima kirjeldamiseks ja eesmärkide seadmiseks.

Arenguseire tulemusel on selgunud kaks peamist kitsaskohta, mis takistavad startupide loomist ja kasvu:
• Eesti startupid ei suuda peamiselt kogemuste puudumise tõttu kasvada ühe miljoni euro väärtusega ettevõttest suuremaks
• Eestis on startup’ide ideefaasile keskenduvaid algatusi on mitmeid, ent äriidee edasiarendamisele ja meeskonna moodustamisele fokusseerunud arendusprogramme pole.

Eesti startup ökosüsteemi arendamiseks on fond kokku pannud programmi Startup Estonia, mida rahastatakse Euroopa Regionaalfondi vahenditest. Startup Estonia pakub Eesti startup-ökosüsteemiga tihedalt koostööd tehes Eesti alustavatele ettevõtjatele lihtsasti mõistetavat ja terviklikku arengukeskkonda. Programm aitab alustaval ettevõtjal luua meeskonna, startup-ettevõtteid käivitada ja kaasata esimese investeeringu. Fondi nõustanud välisekspertide hinnangul on ökosüsteemi efektiivsuse mõõduks aeg, mille jooksul startup-ettevõte läbib arengukõvera ideealgest kuni kasvuni, vältides seejuures enneaegset skaleerumist. 

Pilte saab vaadata SIIT.

teisipäev, 9. detsember 2014

Nutika spetsialiseerumise kolm müüti



Nutika spetsialiseerumise (smart specialisation, http://www.arengufond.ee/nutikas-spetsialiseerumine/tutvustus/) teemaline mõttetöö ja diskussioon on Eesti majandusmõtlejate seas aktiivselt käinud viimased kaks aastat.  Eesti Arengufond on omalt poolt eest vedanud analüüsi, mille eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtluse valdkonnad, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus teadus- ja arendustegevuse investeeringutega saavutada konkurentsieelist. Kui eelmisel aastal sõelus Eesti Arengufond välja kõige suurema potentsiaaliga valdkonnad, siis sel aastal on analüüs läinud detailsemaks: igas valdkonnas on  teinud spetsialistid tööd ja välja toonud konkreetsed probleemid, mis valdkonna arengut takistavad ning tegevused, mis aitavad neid probleeme kõrvaldada.

Sel kolmapäeval avaldab Arengufond nutika spetsialiseerumise valdkondliku analüüsi raportid. Veel enne detailidesse minekut pean analüüsimeeskonna juhina oluliseks paari nutikat spetsialiseerumist laiemalt puudutava aspekti selgitamist, mis on analüüsitööga seoses kõige enam küsimusi tekitanud. 

Esiteks. Nutika spetsialiseerumise puhul räägime siiski vaid valdkondadest, kus ettevõtlus ja teadus peaksid kokku saama, mitte kogu majandusest ega kogu teadusest. Oleme Arengufondis analüüsinud valdkondi, kus Eestil on ettevõtlus- või teaduspotentsiaal, kus meie suurus, ajalugu ja asukoht on meile eeliseks. See ei tähenda, et teised ettevõtlusharud ei peaks arenema või neid ei peaks toetama. Pigem tähendab see harude eelisarendamist, kus Eestis on juba praegu olemas arvestatavaid teadmisi ning kus ettevõtluse ja teaduse kokkuviimises peitub potentsiaal suurimaks lisandväärtuseks. Nutika spetsialiseerumise kasvualad aitavad tehnoloogiate toel osa majandusest, kuid neilt aladelt ei tule kogu järgmise kümnendi majanduskasv. Arvestades, et nutika spetsialiseerumise rahastus moodustab vaid ligikaudu 20% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa tõukefondide rahastusest  2015-2020 perioodiks, on tegemist vaid osalise rõhuasetusega. MKMi puhul on suurem osa rahastusest suunatud ettevõtlusele, mis ei ole spetsialiseerumisvaldkondadega piiritletud ja sarnaselt on HTMi puhul enamus rahastusest suunatud alusteadusele, millel valdkondlikke piiranguid ei ole.

Teiseks. Miks siiski peab spetsialiseerumisvaldkondi valima? Oluline on see seetõttu, et kui MKMi rahastus toetab ettevõtlust ja HTMi rahastus haridust ja teadust, siis teadmistepõhine ettevõtlus ning innovaatilised teenused ja tooted saavad sündida seal, kus ettevõtlus ja teadus ristuvad.

Ettevõtjad ja teadlased mõtlevad aga üle maailma üsna erinevalt ning koostöö nende vahel on kõikjal tõsine väljakutse. Eesti jaoks on järgnevaks kümnendiks oluline küsimus, kuidas saada see koostöö selliselt toimima, et majanduse struktuurimuutus teoks saaks. Tehnoloogiate kiire areng muudab rahvusvahelist erasektorit väga palju. Kas ka Eesti suudab siin midagi maailma jaoks unikaalset ja vajalikku luua? Usun, et mitmetes valdkondades on Eestil potentsiaal selleks olemas. Kuid selleks, et see võimalus ka realiseeruks, on vaja strateegiliselt läbimõeldud tegevusi ning eri osapoolte koostööd.  Nutika spetsialiseerumise üheks oluliseks eesmärgiks ongi erinevate meetmete sidumine tervikuks.

Seetõttu ongi tähtis, et nutika spetsialiseerumise analüüsi käigus valitud valdkonnad oleks samade eesmärkide järgi arvesse võetud nii majandus- kui ja haridus- ja teadusvaldkonna rahastusprogrammide puhul. Kui näiteks MKM toetab uuendusi e-tervise ja teadmistepõhise ehituse valdkondades ja HTM oma rahastusega neid valdkondi ei toeta, siis on teaduse jõudmine ettevõtlusesse nendes valdkondades oluliselt ebatõenäolisem. Silda ettevõtluse ja teaduse vahele peavad ehitama mõlemad osapooled ning kui need sillaotsad ehitatakse erinevatesse kohtadesse, siis praktikas see sild kasutatav ei ole.
Ka Riigikontrolli värske innovatsiooni rahastuse analüüs toob ühe olulise Eesti puudusena välja selle, et meetmed on liiga killustatud olnud ja puudu on olnud fokusseeritusest.

Kolmandaks. Palju on arutletud selle üle, millest tuleb järgmisel kümnendil majanduskasv Eestis: kas toovad selle idufirmad või traditsioonilisem tööstus? Tegelikult pole selline vastandamine spetsialiseerumise vaates üldse vajalik. Üks müütidest on see, et nutikas spetsialiseerumine puudutaks justkui ainult idufirmasid, kuid see ei ole tõsi. Me peame keskenduma sellele, kuidas muuta kogu Eesti majanduse struktuuri targemaks. Näiteks lisaks IT valdkonna idufirmade arendamisele peame mõtlema töötleva tööstuse puhul rohkem sellele, kuidas IT-sektori kompetentse seal kasutada (näiteks tööstuse automatiseerimine) ning samuti otsima võimalusi kuidas kiiresti arenevaid materjalitehnoloogiaid tööstuses laiaulatuslikumalt kasutada. Ehk et nutika spetsialiseerumise valdkondi võibki vaadata kui eri tehnoloogiatega seotud tegevusi, mida kasutatakse horisontaalselt suurest osas majandusharudes ja mis uute lahenduste abil nende toimimist muudavad efektiivsemaks.

Kristjan Lepik
Eesti Arengufondi nutika spetsialiseerumise meeskonna juht