reede, 5. detsember 2014

Nutikas spetsialiseerumine - tervisetehnoloogiad.

Möödunud nädala lõpus, 27.-28. novembril toimus Tartus konverents “Nutikas spetsialiseerumine – tervisetehnoloogiad.” Arengufondi poolt rääkisid Kristjan Lepik ning Kaja Kuivjõgi sellest, miks Eesti peaks panustama tervisetehnoloogiate arengusse ning kuidas seda teha nii, et Eesti oma võimalused selles valdkonnas kõige paremini ära saaks kasutada.

Tehnoloogiaga seotud innovatsiooni kasv on olnud tööstusrevolutsioonist alates eksponentsiaalne: iga kindla ajaperioodi järel toimunud kasv on suurem kui eelmisel sama pikal perioodil. See kasvutrend pole tänaseks raugemise hoogu näidanud. Tänast maailma iseloomustab lisaks tehnoloogia ja teaduse eksponentsiaalsele kasvule ka globaliseerumine, mille tõttu tehnoloogia areng Silicon Valley’s jõuab hetkega üle kogu maailma. John Donne’i parafraseerides võib öelda, et ükski riik ei ole saar ning pole mõtet küsida, kelleni innovatsioon jõuab, sest see jõuab meie kõigini. Küll aga on mõtet küsida, kes innovatsiooni meieni toob. Oleme harjunud, et uuendused tulevad meile Räniorust, mõned ehk ka Londonist. Ülejäänud maailm käib selle innovatsiooniga kaasas. 

Oleme täna Eestiga jõudnud nii kaugele, et võime endalt julgelt küsida, kas oleme valmis olema innovatsiooni loomisel teenäitajad. Taasiseseisvumisest alates oleme olnud suurepärane allhanke partner oma naabritele Skandinaavias. Tootmine on olnud see, mis on meie majanduse toonud siia, kus me täna oleme. Et siit edasi minna, peame võtma suuna innovatsioonile. Aceri asutaja Stan Shih tutvustas maailmale Aceri naerukõvera joonist. Joonis markeerib väga selgelt selle, millistes toote turule toomise protsessides luuakse lisandväärtust, mis tagab majanduse arengu. Meie kahjuks tootmine ei ole üks neist. Küll aga on seda teadus- ja arendustöö (ning müük). Arengufondi koostatud Nutika spetsialiseerumise raport on ühe valdkonnana, kus Eestil on palju potentsiaali selle lisandväärtuse loomisel teadus- ja arendustöös välja toonud tervisetehnoloogiad. 

Maailma tasemel teadus Eestis 
Biotehnoloogia on üks tervisetehnoloogiate valdkondadest, milles Eesti teeb maailmas tipptasemel teadust. See on üks neist valdkondadest, kus Eestil on palju potentsiaali võtta maailmas positsioon, mille järel teised käivad, mitte vastupidi. Aga, kes on käinud ettevõtete surnuaias, teab, et see on täis suure potentsiaaliga ettevõtteid. Lihtsalt potentsiaalist pole meilgi kasu, vaja on konkreetseid samme. 
Biotehnoloogias on Eesti suurimaks väljakutseks teadus- ja arendustöö ning ettevõtluse väike kokkupuutepunkt. Biotehnoloogiale läks aastatel 2007-2013 veerand (26%) Eesti teaduse rahastusest. Ettevõtlus biotehnoloogiasektoris on aga väike: kokku umbes 300 töötajat ning osakaal SKPst vaid 0,05%. Biotehnoloogiasektori eesmärk on luua kõrge lisandväärtusega tooteid ning teenuseid. Selleks on aga vaja kaasata biotehnoloogia sektorisse erakapitali. Erakapitali kaasamiseks meil täna oskused aga suuresti puuduvad. Erakapitali kaasamisel on Eesti kapitalist ehk veelgi olulisem väliskapitali kaasamine. 
Teine väljakutse Eesti biotehnoloogiasektoris on see, kuidas panna teadlased ning ettevõtjad koostööd tegema. Biotehnoloogiaettevõtte maailma tasemel juhtimiseks on vaja ühte kuni kahte inimest, kes on väga head teaduses, kuid kel on ka hea ettevõtluskogemus. Sellise kompetentsiga inimesi on meil Eestis aga väga vähe. 
Et oma potentsiaali täielikult ära kasutada, peame biotehnoloogias kasutama integreeritud ärimudelit, kus on ühendatud teadus, rakendusteadus, tootearendus ja era- ning väliskapitali. Selle mudeli väljund peaks olema majandusliku lisandväärtuse loomine ettevõtlusesse. 

Inimese- ja turukeskne e-tervis 
Teine valdkond, kus Eesti võiks tervisetehnoloogiates maailma jaoks teerajaja on e-tervis. Eesti on end maailmas tõestanud e-riigina: meil on x-tee, ID-kaart, e-residendid ja palju muud. Meie suurim eelis on meie väiksus ja teatav innovatsiooniks vajalik hulljulgus. Nagu Taaveti eelis Koljati ees oli tema väiksus ja kiirus, oleme meiegi riigina väga paindlikud ning kiired uute süsteemide proovimisel. Sobime väga hästi katselaboriks, kus e-tervise teenused välja arendada, proovile panna ning seejärel maailmaturule eksportida. 
E-tervise monopol on täna Eestis riigi käes, erasektor sellele ligi ei pääse. Riigi olulisim roll peaks aga olema turu avamine eraettevõtetele. Riigil on eraettevõtete ees sama positsioon, mis suurriikidel Eesti suhtes: nad on innovatsiooni jaoks suured ja kohmakad. Vaba konkurentsi tekkides tekiks eraettevõtetel võimalus luua inimestele suunatud tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid, mille loomiseks riigil ressursse pole. Riigi roll peaks muutuma platvormi loojaks ning riik peaks tagama süsteemi usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse läbi tasakaalus reeglite ning nõuete. 
Äriettevõtetel on riigist rohkem ressurssi, et luua terviseandmete analüüsiks vajalikku tehnoloogiat. Tänased süsteemid ei suuda hallata kogu olemasolevat andmemahtu ning seda peavad käsitööna tegema arstid ning õed. Andes selle andmete töötluse rolli tehnoloogiale, saame tervishoiuteenused tuua inimestele lähemale ning suurendada nende endi vastutust oma tervise eest. Tervishoiu andmed peaksid olema ka kahesuunalised: inimestel peaks olema lisaks võimaluse enda kohta käivaid andmeid vaadata, neid ka ise kasutada ning juurde lisada. Maailma tervishoiu rahastamise trendid liiguvad juba praegu ravi suunalt ennetuse ja diagnoosi poole. Tuues tervishoiuteenused inimestele lähemale ning andes neile suurema vastutuse oma tervise eest, lähme selle trendiga kaasa, selmet ujuda vastuvoolu. Edukaks osutunud innovatiivsed teenused ja tehnoloogiad võivad olla me jaoks tervishoiusüsteemi ekspordiartiklid. 

Spetsialiseerume nutikalt 
Tervisetehnoloogia valdkonnana ning e-tervis ja biotehnoloogia niššidena on välja valitud Arengufondi poolt koostatud nutika spetsialiseerumise analüüsis. Need on valdkonnad, kus Eestil on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse konkurentsieelis ja olla seeläbi innovatsiooni loojad teiste jaoks mitte vice versa.

Vaata lisaks
http://www.arengufond.ee/nutikas-spetsialiseerumine/tutvustus/
Konverentsil peetud ettekanded leiad siit
http://biopark.ee/konverents/konverentsi-ettekanded

1 kommentaari :

Postita kommentaar