E-residentsusest ehk riigist, mis on beeta-testis

E-residentsuse projekt tähendab võimalust kõigil maailma kodanikel omada Eesti riigi poolt väljastatud digitaalset isikutunnistust. See tähendab võimalust omada selles internetimaailmas oma nägu. Tegutseda seal oma nime alt, nii et vastaspool saab sind päriselt usaldada.

Digitaalse isikutunnistuse võtmeks on PIN-koodidega Digi-ID kaart, mille saamise eelduseks on sõrmejälgede põhjal tehtav tugev taustakontroll. Digi-ID on heausklikuks kasutamiseks mõeldud võti digitaalsesse maailma, sh Eesti avaliku- ja erasektori teenustesse, millega ei kaasne elamisloa ega reisimisega seotud õigused.

Tekib küsimus, et mida üks e-resident siis ikkagi teha saab ja miks peaks keegi tahtma hakata Eesti e-residendiks? Mul on olnud hea meel võtta vastu Taavi Kotka, Siim Sikkuti ja Ruth Annuse poolt Arengufondi stipendium, et aidata see äri terviklikult üles ehitada. Tahan nüüd teiega esimese kuu tulemusi jagada.

Pärast 50 kohtumist kasutajate, tugiasutuste, eraettevõtetega ja avaliku sektori IT-süsteemide pakkujatega, et kaardistada erinevad e-residentsuse sihtrühmad välisinvestoritest pereliikmeteni välja, on sõelale jäänud üle 60 e-residendi kasutusloo.

Need lood annavad mõista, miks keegi tahaks hakata Eesti e-residendiks ja need lood võime oma olemuselt jaotada kolme gruppi. Nimetame neid näiteks järgnevalt: „Tere tulemast meie e-riiki, hea mitteresident“, „Maailma parim ärikeskkond, Eestist“ ning „Rahvusvaheliselt tunnustatud digitaalne identiteet“.

1. grupis „Tere tulemast meie e-riiki, hea mitteresident“ on sihtgrupiks diplomaadid, aukonsulid ning mitteresidentidest elanikud ja pereliikmed. Nende mureks on see, et Eestis liigub järjest enam teenuseid digitaalsele kujule, aga ilma ID-kaardita puudub neile ligipääs ning igapäevaelu muutub väga tülikaks või kohati lausa võimatuks. Näiteks toimetamine tervisetõendite, retseptide, saatekirjade, maksude tagastamise ja tollideklaratsioonidega või päringud maanteeameti veebiteenustes. E-residentsuse projekti tulemusel kaasame Eestile tähtsad inimesed tõhusamalt riigi siseellu ning vähendame kulusid füüsiliste kanalite ülalpidamise näol.

2. grupi „Maailma parim ärikeskkond, Eestist“ peamised sihtgrupid on välisinvestorid ja -osanikud ning mitteresidentidest Eesti ettevõtete juhid ja töötajad. Eesti ettevõtluskeskkond muutub igapäevaselt järjest rahvusvahelisemaks, mistõttu kulub palju aega volikirjade kirjutamise, tõlkimise, tõestamise, apostillimise, kinnitamise, kulleriga saatmise ja notariga vastu võtmise peale. Uutel e-residentidel avaneb võimalus kõik ettevõttesisesed ja -välised suhtlused riigi ja partneriga viia läbi digiallkirjastamise abil ning tunda rõõmu kokkuhoitud rahast ja ajast.

3. grupp on „Rahvusvaheliselt tunnustatud digitaalne identiteet“, mida on kõige raskem vaid paari lausega kirjeldada, sest siia gruppi kuuluvad juba täna kaardistatud mitukümmend uut erasektori startuppi. Selle grupi kasutuslood panevad mu silmad särama, sest potentsiaal, millega loome iga maailma kodanikule võimaluse omada internetis oma nägu, on hoomamatu.

Näiteks

- võivad kõik füüsilised koolitusprogrammid laieneda maailmaturule, autentides inimesi veebipõhiselt ja väljastades sertifikaate digiallkirjastades;

- kogu veebipoodide turg võib unustada miljardites eurodes krediitkaardi varguste kahjuhüvitised, kui kasutajad enda pangaandmed digitaalse isikutunnistusega seoksid;

- klassifitseeritud kaupade platvormid saaksid kaotada lokaalse äri piirangud, sest kauplejate vahel tekib usaldus;

- graafilised disainerid leiaksid kindluse maailmaturul tegutseda, kui riiklikud inkassod leiaksid petturid koheselt üles;

- ettevõtted saaksid mobiilsete töötajatega hakkama, kasutades Digi-ID kaarti ettevõttesiseseks autentimismeetodiks ning digiallkirjastades kõiki omavahelisi lepinguid;

- ajakirjanikud võiksid vahetada dokumente krüpteeritud kujul, kartmata nuhkimist näiteks NSA poolt;

- jne.

See on riiklik startup ja oleme jõudnud sellega beeta-faasi, kus ootab ees hulk kliendi probleemide ja äri potentsiaali valideerimisi. Esimese ja teise grupi kasutuslood ning kasud on selged ja võime rahumeelselt väita, et riik, ettevõtluskeskkond ja kodune elu muutub paljude jaoks mõnusamaks. Ma usun, et suudame kordades suurendada investeeringuid Eestisse ja sellega märkimisväärselt kasvatada meie majandusruumi.

Kuigi kolmas on suuresti riskigrupp, on selle riskitase riigile olematu, sest riigina loome lihtsalt platvormi ja väljastame kaarte kulumarginaali põhiselt. Aga kas kujutame ette olukorda, kus kasvõi üks eelpool nimetatud startuppidest saab maailmas standardiks? Näeme täna, kuidas meie oma startupid teevad tuhandekordset kasumit toovaid exiteid – kas kujutame ette olukorda, milline saab olema elu Eestis, kui üks riiklik startup rahvusvaheliselt õnnestub? Mina veel ei kujuta, aga hommikul paneb see mind igal juhul voodist üles tõusma, et aidata kaasa selle õnnestumisele, seda koos kõigi teiega.

Kaspar Korjus

e-residentsuse projektijuht