kolmapäev, 24. september 2014

Eestist võrsuks 10 aastaga kaks uut Skype’i – reaalne!

Kui Skype’i loomine Eestis võis olla juhus, siis järgmised sarnased edulood pole seda enam mitte, kirjutab Arengufondi IKT valdkonnajuht Raul Ennus. Tema hinnangul on täiesti reaalne, et järgneva 10 aasta jooksul võrsub Eestist kaks uut Skype`i.


See pole mitte ainult kättesaamatu unistus, vaid Eesti selge võimalus. Seda aga tingimusel, et IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – toim) arengusse tuleb panustada senisest palju tõhusamalt ja läbimõeldumalt. Ja tähelepanu ei tule siin pöörata ainult IKT firmade arendamisele, vaid oluliste arengute esilekutsumiseks on vaja muutusi väga erinevates valdkondades, alates haridusest, lõpetades ettevõtete juhtide suhtumisega.


Eesti IKT sektori võime lisandväärtust (väga lihtsustatult võrdub lisandväärtus ettevõtete kasum pluss makstud palgad) luua on võrreldes meie teiste sektoritega küll suhteliselt hea – 36 000 eurot töötaja kohta. Pilt aga muutub kohe, kui võrdleme seda näitajat USA ja Euroopa Liidu (EL) sama keskmise näitajaga: USAs on see number 152 000 ja ELis 78 000 eurot. Erinevus USA ja EL vahel on ligi kahekordne ja seda sellest, et USAs on töötleva tööstuse osakaal IKT sektoris kaks korda suurem kui ELis (vastavalt 18% ja 9%).


Väljavaade muutub aina nukramaks, kui analüüsida Eesti IKT sektorit veel detailsemalt. Kui palju siis on neid ettevõtteid, kes toodavad u 2/3 ELi keskmisest lisandväärtusest? Arvestades ettevõtteid, kus on vähemalt 3 töötajat, siis lisandväärtusega üle 50 tuhane euro töötaja kohta ettevõtteid on kogu sektorist ainult 7 protsenti. Kui meile tundub, et Eesti IKT sektoris juba praegu tehakse väga ägedaid asju, on paraku sektori valdavaks majandusmudeliks väheste tublide eranditega rahvusvahelises mastaabis suhteliselt odava teenuse pakkumine.


IKT sektor on üks suure potentsiaaliga sektoritest, mille edukas areng aitab muude tegurite hulgas Eestil vältida ääremaastumist, mis on Eesti elanike arvu vähenemise ja ettevõtete tänase madala teadusarendusvõimekuse taustal endiselt aktuaalne.


Eesti võimaluseks IKT (või isegi laiemalt võttes tehnoloogia-) sektori oluliseks kasvatamiseks ja kõrgema keskmise lisandväärtuse loomiseks on tootearenduse radikaalne edendamine ja toodete globaalne müük. Täna on ühelt poolt seda takistamas tootearenduse suur kulukus ja vajaliku kapitali vähene kättesaadavus, teiselt poolt ka ettevõtjate mentaliteet ning ehk ka vähene riskijulgus. Odava teenuse müümise alustamine on lihtsam ja seotud suhteliselt madalate riskidega, globaalse tootearendusettevõtte käivitamine nõuab kapitali, oskusi ja ka rahvusvahelise võrgustiku olemasolu või lisainvesteeringuid selle väljaarendamiseks.


Mida saaksime teha, et meilt sünniks uusi Skype’i-laadseid üleilmseid edulugusid? Alustame algusest, koolist. Ei piisa vaid sellest, kui õpetame lapsi varakult arvutimänge mängima või Facebookis pilte jagama. Ei piisa ka kontoritarkvara heast tundmisest ülikooli lõpetamisel. Vaja on senisest palju põhjalikumat IKT-õpet ning seda tuleks alustada juba põhikoolis. Rakendus- ja kõrgkoolides peaks IKT õpetamine kuuluma vältimatult iga eriala juurde.


Ja ma ei pea siin silmas tavapärast ladusat arvutikasutusoskust, vaid arusaama kaasaegsete infosüsteemide ja -võrkude ning seadmete tööpõhimõtetest. Oluline on panna inimesed mõistma, et arvutiasjandus ei ole vaid kitsalt IT-spetsialistide rida, vaid IKT saab igas sektoris ja igal ametialal aidata tööd efektiivsemalt teha ja uusi lahendusi luua. Tuleb tõsta kõigi valdkondade inimeste teadmisi IKT tehnoloogiate rakendamise võimalustest, sest enamik uutest IKT-põhistest toodetest sünnib pigem IKT ja mõne teise sektori sümbioosis, mitte IKT sektori sees ja sektori enda tarbijate jaoks.


Teiseks peab riik seadma selge fookuse erinevate riiklike meetmete (nt tehnoloogiaarenduskeskused, klastrid, eksporditoetused) osas – eelistada ja arendada tuleb tehnoloogipõhise tootearendusega tegelevaid ettevõtteid, idufirmasid ja projekte. Riik peab andma selge signaali – riiklikku tuge saab tootearendus.


Kolmandaks tuleb hakata senisest intensiivsemalt õpetama välja tootejuhtimise ja -arenduse ning rahvusvahelise turunduse ja müügispetsialiste, kuna nii IKT sektoris ja ka laiemalt on nendest inimestest Eestis väga suur puudus. Neid kompetentse tuleb hakata intensiivselt arendama nii ülikoolides kui ka kiirema majandusliku efekti saavutamiseks ettevõtlusinkubaatorites ja -kiirendites.


Selge on ka see, et muudatuste läbiviimiseks napib Eestis inimesi, ehk neljandaks on vajalik väga erinevates valdkondades soodustada välismaiste kogemustega ekspertide kaasamist. Riik saab nt lihtsustada veelgi välismaise eksperttööjõu kasutamise reegleid ja toetada EAS-i ning teiste struktuuride (nt ettevõtlusinkubaatorid) kaudu ettevõtetel ekspertide kaasamist tootearenduseks ja rahvusvahelise müügi- ning turundussüsteemide käivitamiseks.


Kui Eesti suudab läbi viia selge muutuse erinevate valdkondade spetsialistide ja juhtide tehnoloogiateadlikkuse tõstmises, suunata riiklikud tugimeetmed fokusseeritult kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse tekkimiseks, teha muudatusi haridus- ja immigratsioonipoliitikas, on võimalik Eesti IKT sektoril 10 aasta jooksul jõuda ELi tootlikkuse tasemest mööda ning aidata vältida ka Eesti ääremaastumist.

Raul Ennus
IKT valdkonnajuht

Eesti Arengufond


Artikkel ilmus 24.09.2014 Postimehes.