Automatiseerimine võib 10-20 aasta jooksul kaotada 47% töökohtadest USAs (ja ilmselt ka mujal)

Kiired muutused tehnoloogias ohustavad paljusid töid, mida seni on teinud inimesed (vaata ka varasemat Fututoa postitust samal teemal).

Oxfordi Ülikooli Martini Kooli Tuleviku tehnoloogiate mõjude programmi (Oxford Martin School Programme on the Impacts of Future Technology) raames läbi viidud uuring püüab kvantifitseerida selle ohu ulatust. Uuringu tulemused näitavad, et automatiseerimise risk on kõrge 47-l protsendil USA töökohtadest.

Joonis: Arvutiseerimise tõenäosus ametikohtade ja riski suuruse lõikes USA Tööjõustatistika büroo (Bureau of Labour Statistics) 2010. aasta tööhõive andmete alusel.  Allikas: C.B.Frey ja M.A.Osborne "The future of employment: how susceptible are jobs to computerisation"

Uuringu autorid Carl Benedikt Frey ja Michael A. Osborne usuvad, et ülevõtmine toimub kahes etapis. Esmalt hakkavad arvutid asendama inimesi eriti haavatavates valdkondades nagu transport, logistika, tootmistööd ja administratiivne tugi. Töökohad teeninduses, müügis ja ehituses võivad samuti kaduda esimeses etapis. Seejärel ülevõtmise kiirus aeglustub tänu pudelikaeladele raskemini arvutiseeritavates valdkondades nagu inseneritööd. Esimesele “tehnoloogilisele platoole” järgneb teine arvutiseerimise laine, mis sõltub tehisintellekti arengust. See võib seada ohtu juhtimis-, teadus- ja inseneritööd.

Uuringu autorid märgivad, et arvutiseerimine sõltub paljudest teistest faktoritest, sealhulgas uusi tehnoloogiaid reguleerivast seadusandlusest ja odava tööjõu kättesaadavusest.

Uuringu tulemused saavutati statistilise modelleerimise abil. Analüüsiti 702 tööd (sh nõutavat haridust ja oskusi) USA veebipõhises tööde kataloogis O*Net. Töid analüüsiti sellest aspektist, kui automatiseeritavad need on ja millised insenertehnilised probleemid praegu nende tööde arvutiseerimist takistavad.

“Oleme tuvastanud mitmed olulised pudelikaelad, mis takistavad praegu tööde automatiseerimist,” ütleb Michael A. Osborne. “Kui suured andmed aitavad neist takistustest üle saada, satub ohtu suur hulk töid.”

“Meie uuring näitab, et sedamoodi kuidas tehnoloogia areng edasi kihutab, paigutatakse madala kvalifikatsiooniga töölised ümber ülesannetele, mida ei saa arvutiseerida – st ülesannetele, mis nõuavad loovust ja sotsiaalset intelligentsi,” kirjutavad autorid. “Selleks, et töölised selle võidujooksu võidaksid, peavad nad aga arendama loovust ja sotsiaalseid oskusi.”

Carl Benedikt Frey usub, et ka Suurbritannia seisab silmitsi sama väljakutsega, mis USA. “Kuigi meie analüüs tugineb USA ametikohtade detailsele analüüsile, on mõju Suurbritannia ja teiste arenenud maade tööjõule sarnane,” ütleb ta.

fs: Aurumasin päikeseenergia odavaks salvestamiseks

Pilt: Greentech Media. Austraalia inseneride aurumasin-salvesti

RenewEconomy tutvustab Austraalia inseneride rühma poolt ”taasleiutatud” aurumasinat, mis kombineerituna päikeseenergiaga pakub odavat päikeseenergia salvestamise lahendust. Lahendus sobib kasutamiseks hajutatud elektritootmisel, võib töötada arvesti taga ja on märkimisväärselt odavam, kui akudega kombineeritud päikeseenergia.

Robert Mierisch’i ja Steve Bisset’ asutatud ettevõte Terrajoule (USA, California) käivitab lähiajal ööpäevas 100 kW tootva demonstratsioon-süsteemi ning loodab 18 kuu pärast päikese-auru-salvestustehnoloogia turule tuua.

Mierisch ja Bisset ütlevad, et nende tehnoloogia on potentsiaalselt revolutsiooniline, kuid petlikult lihtne. See kombineerib odava päikeseenergia odava salvestamisega ja toimib nagu võrku ühendatud elektrimootor või nagu diisel-generaator. Teisisõnu, see võib töötada 24 tundi ööpäevas, kuid ilma kommunaal- või kütusekuludeta. Nad lisavad, et see on märksa odavam, kui näiteks päikeseenergia kombinatsioon akudega.

Mierisch töötas soojussüsteemide uuringute direktorina päikese soojusenergia ettevõttes Ausra ning otsis juba sel ajal lahendust energia salvestamiseks. Auruturbiinid ei pakkunud tema meelest sobivat lahendust, mistõttu ta hakkas uurima aurumasinate kasutamise võimalusi.

Läbimurde tõi arusaamine, et salvestamiseks saab kasutada erinevust masina kõrgsurve ja madalsurve tsüklite vahel. Kui päike paistab, toodetakse kõrgsurvega auru, et anda energiat aurumasina kõrgsurve tsüklile. Kõrgsurve tsükkel toodab energiat ainult siis, kui päike paistab, kuid välja lastud aur sisaldab endiselt poolt algsest energiast, mis on nüüd redutseeritud kesksurveks. See allesjääv energia püütakse väljalastud auru kondenseerimisel isoleeritud veepaaki. Tippnõudluse ajal (või öösel), mil on vaja rohkem energiat, kui päikeseenergiast saadav kõrgsurve tsükkel toodab, kasutatakse paagis kokku surutud vett aurumasina madalsurve tsükli käivitamiseks. Mootori madal- ja kõrgsurve tsüklid annavad nagu diiselmootorgi energiat 24 tundi ja vastavalt vajadusele, kuid ilma kütusekuluta.

Skeem: WIPO (patendi kirjeldus)

Energiakadu sellises auru-vee-auru salvetamise ja taaskasutamise protsessis on peaaegu olematu ja energia salvestamise kogukulu on akudega võrreldes väga väike.

Esialgne tootmisüksus toodab ööpäeva jooksul 300kW kuni 1.5 MW, konstantse väljundiga 125kW kuni 625 kW. Igal tootmisüksusel on 600kWh kuni 5 MWh salvestusmahtu.

Terrajoule’i esmaseks turuks on enam kui 300 000 elektri- või diiselmootori abil töötavat niisutuspumpa USA päikeseküllases lääneosas. Bisset’ ütleb, et nende tehnoloogiat saab kasutada ka mujal - näiteks tehastes, võrkudest kaugel asuvates kohtades nagu kaevandused ja isegi tervete linnade jaoks.

Mierisch prognoosib, et diiselmootoreid kasutavate klientide jaoks on tasuvuse aeg alla 5 aasta, kui diislit tuleb transportida pika vahemaa taha, siis 3 aastat ja võrku ühendatud klientidele Austraalias on tasuvusaeg 6 aastat.

fs: Pangad hakkavad arvestama looduskapitaliga

Pilt: Rainforest Action Network

43 finantsasutust, sealhulgas Maailmapanga Grupi erasektori haru Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation), on loonud töörühmad ÜRO Säästva arengu konverentsil 2012 (Rio +20) allkirjastastatud Looduskapitali deklaratsiooni (NaturalCapital Declaration) edasiarendamiseks. Käesoleva aasta juuni alguses jõuti tegevuste uude etappi, mille jooksul liitunud finantsasutused hakkavad rakendama Looduskapitali deklaratsiooni allakirjutamisel võetud kohustusi. Teist etappi kirjeldab põhjalikumalt Looduskapitali deklaratsiooni teekaart. 

Looduskapitali deklaratsiooni projektijuht Liesel Van Ast ütleb1, et pankurid peavad lahendama probleemi, kuidas looduskapitali üle arvestust pidada ning selgitama kõigile, miks seda on vaja teha ja kuidas seda teha. Praegu ei peeta tema sõnul looduskapitali ületarbimist äririskiks, sest igaüks usub et saab enne välja, kui ressursid lõppevad või õnnetus juhtub. Deklaratsiooniga liitunud loodavad seda suhtumist muuta ja panna ettevõtted maksma looduskapitali ületarbimise eest.

Ülesande lahendamiseks on tööle rakendatud neli töörühma, mida juhivad Rabobank (Holland), Banorte (Mehhiko), National Australia Bank ja Nedbank (Lõuna-Aafrika). Looduskapitali integreerimiseks finantsarvestusse, avalikustamisse ja aruandlusse tegeleb üks töörühmadest looduskapitali mõjude ja looduskapitalist sõltuvuse analüüsiga, teine metoodikate väljatöötamisega looduskapitaliga arvestamiseks laenamisel, investeerimisel ja kindlustuses, kolmas standardite ja mõõtmissüsteemide väljatöötamisega looduskapitali arvestamiseks ettevõtete arvepidamises ning neljas teadlikkuse tõstmise ja konsensuse loomisega looduskapitali integreerimiseks erasektori arvepidamisse. 

Projektis osalejad on seadnud endale ülesandeks saada süsteem aastaks 2020 tööle ja saada sellele ka tunnustus kõigi valitsuste poolt, kes on ratifitseerinud ÜRO kliimamuutuste raamkovnentsiooni.

Hinda algatuse peavooluks muutumise
survey service	survey solution	polls
Tee oma valik ja vajuta „Vote“. Tulemuste vaatamiseks vajuta „View Results“. Hinnata saab ainult ühe korra! Lisa kommentaaridesse ka oma valikute lühike põhjendus.

___________________

[1] The Daily Climate

fs: Vetikatest biokütus - tõmbad kempsus vett ja biokütust tuleb teisest otsast

Pilt: Projekt "All-gas" 

Esimesena maailmas hakatakse reoveeskasvatatavatest vetikatest valmistama biokütust väikeses Hispaania kuurortlinnas Chiclana de la Fronteras. Euroopa Liidu toel teostatud näidisprojekti All-gas tulemusel loodetakse varustada biokütusega ühistranporti ja prügiautosid Cadiz’i regioonis, kui tehas aastal 2016 tööle hakkab. 12 miljonti eurot maksev ja 10 hektari suurune rajatis võib toota umbes 3000 kg kuiva vetikat päevas, mis annaks kütuse umbes 200-le autole päevaks.

Projekti vastu, mida koordineerib rahvusvaheline veemajanduse gigant Aqualia, on huvi üles näidanud Brasiilia, Araabia Ühendemiraatide ja Prantsusmaa ettevõtted, et uurida võimalust rajada sarnased veepuhastusjaamad ka nendes maades.

Kuigi paljud on kasutanud jäätmeid energia tootmiseks, ei ole All-gas’i projektijuhi Frank Rogalla sõnul keegi reovett biokütuseks muutnud. See protsess ei kasuta ainult seni raisatud ressurssi, vaid puhastab ka vett, vähendades veepuhastusjaamade koormust. All-gas’i esindajate sõnul on nende veepuhastusjaama rajamine ja opereerimine 2 miljonit eurot tavalisest veepuhastusjaamast odavam.

Arvestades Hispaania reovee koguseid, usub Rogalla, et see on suurepärane võimalus: ”40 miljonit inimest, mis on ligikaudu Hispaania rahvaarv, suudavad anda kütust 200 tuhandele sõidukile ainult kempsus vett tõmmates.”

Reovee baasil vetikate kasvatamisega tegeleb ka NASA oma projektis OMEGA. 

 

Pilt: NASA, OMEGA projekt

Avamere membraan-kotid vetikate kasvatamiseks (Offshore Membrane Enclosures for Growing Algae – OMEGA) võimaldavad kasvatada vetikaid, puhastada reovett, püüda süsihappegaasi ja lõpuks toota biokütust ilma põllumajandusega vee, väetiste ja maa pärast konkureerimata. 

Vetikad kasvavad painduvates kotikestes (foto-bioreaktorites), mis hulbivad ookeanis ning saavad kasvuks vajaliku päikeselt, süsihappegaasist ja reoveest ning toodavad kõrvalproduktina puhast magedat vett, mis lastakse ookeani.

Kaheksa tööd, mida inimesed teevad aastal 2025

Pilt: The Guardian

Uued tehnoloogiad muudavad töid, mida inimesed tulevikus tegema hakkavad. Ei maksa imestada, kui hakkad mikroobide tasakaalustajaks, ettevõtte disorganiseerijaks või linna-karjaseks.

Uued tehnoloogiad kaotavad mõned tööd, muudavad teisi ja loovad täiesti uusi tööalasid. Innovatsioon raputab tööturgu ja seekord on raputajaid eriti palju  – odavatest sensoritest, mis loovad ”asjade interneti” kuni 3D printimiseni, mis võimaldab hajutatud tootmist.

Trende jälgiva New Yorgi ettevõte Sparks & Honey kontoris on sein, kuhu töötajad saavad panna oma ideid järgmise generatsiooni töödest. Neist kaheksa leiate allpool on koos ettevõtte juhi Terry Young’i selgitustega.

Tugitooli-maadeavastaja

Masinad on tulevikus ühendatud, tootes tonnide viisi andmeid oma tegevuse ja oma ümbruskonna kohta. Kommunikatsioonitehnoloogia, mis oli kallis (nagu satelliidid) muutub laialt kättesaadavaks. See loob võimalused ”tugitooli-maadeavastaja” jaoks, kes saab reisida maailmas, üle vaadata süsteeme, ehitisi ja raskesti ligipääsetavaid paikasid. Meil võib olla vaja inimesi, kes tungivad läbi udu ja toovad meieni selge pildi.

Mikroobide tasakaalustaja

Mikroobide maailm kõhust suuni on praegu teaduslike uurimuste fookuses. Young näeb tööd ”mikroobide tasakaalstajale”, kes hoiab sind sinu bakteritega ühel joonel: ”Nad teavad, kuidas lugeda ja mõista sinu genoomi, sinu kõhu ja suu baktereid ja viia sind paremasse tasakaalu kodus, koolis või individuaalsel tasandil. Nad teevad sinuga umbes sama, mis Feng Shui sinu korteriga.”

3D-printija-töömees

Kui töömees tänapäeval midagi parandab, peab ta tavaliselt tellima mingi varuosa Hiinast. Ühel päeval võib ta selle välja printida otse sinu hoovis. Ütleme näiteks, et sul on vaja välja vahetada valamu all olev toru. Milleks oodata, kuni kuskilt teisest riigist saadetakse kogu kupatus, kui vajaliku asja saab valmis teha siin ja kohe. Pealegi meil juba on 3D prinditud duššipihustid.

Ettevõtte disorganiseerija

Suured ettevõtted soovivad olla rohkem start-up’ide moodi, nähes innovatsiooni tulevase kasumi jaoks eluliselt vajalikuna. Young ütleb, et nad tahavad “ettevõtte disorganiseerijaid”, kes võiksid tekitada pisut “organiseeritud kaost”. “Kaose korraldaja liitub uue ühistöise majanduse süsteemiga, luues suurema fragmenteerumise ja hajutatuma ökosüsteemi,” ütleb Young.

Digitaalsest mürgist vabastamise spetsialist

Digitaalne ülekoormus muutub järjest kurnavamaks. See avab võimaluse neile, kes aitavad inimesel vähem andme-keskset elu elada või vähemalt paremat tasakaalu leida. Kui vaja, võivad nad korraldada isegi digitaalse võõrutusravi. See muutub tõesti nii halvaks (tegelikult on juba praegugi).

Linna-karjane

Kuna linnad muutuvad järjest rohelisemaks, tekib meil vajadus “linna-karjaste” järele, kes hoolitseksid uue infrastruktuuri eest. Young selgitab: ”On vaja kedagi, kes hoolitseks linna mesitarude eest, kes kontrolliks, et sinu kompostihunnik on korralikut ladustatud ja kes teab, kuidas hooldada kõiki neid vertikaalseid aedu.”

Digitaalne surma-mänedžer

“Elu-logi-pidamisest” saab eluviis, mis mõjutab seda, kuidas me oma tegusid salvestame ja mäletame. Young näeb rolli kellegi jaoks, kes võib võtta suure hulga elu-logisid ja neist lugusid kokku panna. Sellest võib olla kasu meie elu ajal (isikliku brändi kujundamiseks), kuid ka surmas. Young selgitab: ”Praegu juhtub see ainult tähtsate inimestega. Andy Warholil on fond jne. Me arvame, et see võib jõuda ka vähetähtsate inimesteni, kes soovivad kujundada oma pärandit.”

Ebakoolitusnõustaja

Kontseptsioon haridusest kui nelja-aastasest lahtrite täitmisest saab ümber. Tulevik on palju mitmekesisem. Inimesed sisenevad haridusse siin-ja-seal, üks kuu korraga, ja ebakoolitusnõustaja juhatab neid kogu selle tee. ”Me näeme traditsioonilise nõustaja muutumist kellekski, kes võib su elu unikaalsel viisil kokku klapitada,” ütleb Young.