reede, 23. august 2013

Ettevõtjad on digi-äri suhtes optimistlikud

Augustis avaldatud McKinsey küsitluses “Bullish on digital: McKinsey Global Surveyresults” käsitleti viit digitaalset trendi: suured andmed ja arenenud analüütika, digitaalne klientide sidumine, digitaalne töötajate ja partnerite sidumine, automatiseerimine ja digitaalne innovatsioon. Täpsemalt uuriti ettevõtete kohandumist ja fookust iga trendi puhul, milline on (ja võib olla) digitaalsete tehnoloogiate mõju ettevõttele ja millised on takistused digitaalsete eesmärkide saavutamisel. Selgus, et vaatamata väljakutsetele, mis on seotud talentide leidmise ja organisatsiooni arendamisega, on juhid digitaalse äri suhtes optimistlikud.  


Juhid ütlevad, et kõik viis digitaalset trendi on strateegiliste prioriteetide hulgas. Kõige kõrgemal kohal neist on klientide sidumine – 56% -l on see vähemalt kümne esimese prioriteedi hulgas. Kõige suuremad on edusammud info järjepideval esitamisel läbi kõigi kanalite ja personaliseeritud või suunatud online pakkumiste tegemisel.

Oma töötajate, varustajate ja partnerite sidumisel on digitaalsete lahenduste kasutamisel oldud palju passiivsemad. Enamasti kasutatakse online lahendusi töötajate hindamiseks ja tagasisideks või teadmiste juhtimiseks. Väiksem osa kasutab lahendusi keerukamate ülesannete lahendamiseks nagu ühine toodete loomine või teadmiste jagamine kogu tarneahela ulatuses.

Suuri andmeid ja arenenud analüütikat kasutatakse järjest enam kõigis ettevõtetes. Uute analüüsivahendite kasutamine on paljudes ettevõtetes prioriteediks ja andmeid kasutatakse otsuste tegemisel, teadus- ja arendustegevuses, eelarvestamisel ja prognooside koostamisel. Suurim osa ütleb, et kasutavad analüüsivahendeid käibe suurendamiseks või protsessi parandamiseks. Kulude kärpimine on prioriteetide seas tagapool.

Protsesside automatiseerimisel on ettevõtted kasutanud digitaalseid lahendusi väga paljude protsesside kvaliteedi parandamiseks (nt vigade kõrvaldamiseks) või uute digitaalsete võimekuste loomiseks (nt kaug-monitooring). Vähesed on automatiseerinud protsesse tööjõu asendamise eesmärgil. 

40% ettevõtetest kasutab digitaalset innovatsiooni olemasolevate toodete või tootmismudelite parandamiseks. 23% ütleb, et loovad ainult digitaalseid tooteid.

Kui küsida ettevõtete juhtide ootusi digitaalsetest trendidest tuleneva kasu kohta, siis on teistele ettevõtetele suunatud ettevõtted optimistlikumad, kui tarbijatele suunatud ettevõtted. See võib tuleneda tarbijate suurenenud ootustest, hindade läbipaistvusest ja konkurentsisurvest, millega tarbijatele suunatud ettevõtted silmitsi seisavad. Kuigi vastajad näevad kõigi viie trendi  väärtust, siis kõige enam loodetakse kasu saada klientide sidumisest. Need, kes kardavad tulude kaotamist, arvavad, et see tuleb nende võimetusest reageerida adekvaatselt klientide muutuvatele ootustele ja käitumisele.

Ettevõtete juhid ütlevad, et kavatsevad palju investeerida digitaalsetesse projektidesse, kuid siin on olulised erinevused maailma regioonide vahel – juhid Põhja-Ameerikas kavatsevad investeerida märkimisväärselt rohkem, kui teistes regioonides (sh Euroopas, mis tavaliselt käib Põhja-Ameerikaga sama sammu). Praegu ütleb ainult kolmandik juhtidest, et ettevõte investeerib digitaalsetele lahendustele piisavalt. 57% vastanutest ütleb, et ettevõte on saavutanud vaid veerandi oma digitaalsest visioonist ja 40% ütleb, et nende „digitaalsed pingutused“ on andnud mõõdetava tulemuse. 

Kuidas edasi?

Leida õiged digi-juhid. Eestvedamine ja juhtkonna huvi on otsustavad faktorid, mis määravad programmide edu või läbikukkumise. (Sel aastal ütles 31% vastanutest, et nende juhid tegelevad digitaalse arenduse algatustega otseselt. Eelmisel aastal oli see näitaja 23%.)

Hallata ootusi. Seada õiged eesmärgid ja säilitada innustav visioon, sattumata samas kõigest digitaalsest ülemäärasesse vaimustusse.


Hinnata talente. Tehnilised, funktsionaalsed ja ärioskused on digitaalsete programmide elluviimiseks üliolulised. (Küsitletud on märkinud, et digitaalsete lahenduste tõelise ärilise mõju saavutamiseks on oluline tähtsus organisatsiooni häälestamisel.)

neljapäev, 15. august 2013

Keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide turg kasvab aastaks 2020 enam kui kaks korda


Pilt: Asia Green Buildings

Globaalne keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide turg kasvab Navigant Researchi uuringu andmeil 116 miljardilt dollarilt aastal 2013, 254 miljardi dollarini aastaks 2020. Euroopat nähakse suurima regionaalse turuna (ca 50%). 

Raport “Materials in Green Buildings” annab ülevaate peamistest turgudest ja keskkonnasõbraliku ehituse turgu mõjutavatest poliitilistest suundadest. Turuprognoosid aastani 2020 on tehtud materjalide ja maailma regioonide lõikes ning detailselt on analüüsitud turgu suunavaid tegureid ja tehnoloogiaid.

Keskkonnasõbraliku ehituse ja ehitusmaterjalide turu kasvu mõjutab kombinatsioon energiasäästu ja keskkonnasõbralikku arhitektuuri toetavast poliitikast, keskkonnasõbralike ehitiste sertifitseerimise vabatahtlike programmide kasv, keskkonnasõbralike materjalide hindade langus, tarbijate nõudlus ja ka see, et keskkonnasõbralikud ehitised annavad turul juba täiesti käegakatsutava eelise.  

Navigant Research’i vanemanalüütiku Eric Bloomi sõnul kerkib taas esile rohelistest biomaterjalidest või kiiresti taastuvatest ressurssidest ja väikese energikuluga toodetavate materjalide innovatsioon. Bloom nimetab näiteks puidust ehitised ja fassaadid, õlepallidest konstruktsioonid, lubjast mört ja krohv, tselluloosist isolatsioon, bambusest põrand ning naturaalsed mineraalsed ja kiududest põrandakattematerjalid.

Raportis märgitakse, et arenenud tootmistehnoloogiad ning uuringud ja innovatsioon materjaliteadustes panustavad keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide mitmekesisusse. Arenenud tehnoloogiad päikeseelementide, termo- ja elektrokromaatiline (soojuse või elektri mõjul värvust muutev) klaas, soojusvahetuse süsteemid ning elektrooniliselt kontrollitavad ajamid ja mootorid muudavad arenenud ehituse disaini ja teostuse taskukohaseks ja võimalikuks.

Forbes’i artiklis tuuakse näiteks, et  Soomes on alates aastast 2012 hoonetele kehtestatud rangemad energiasäästu ja keskkonnasõbralikkuse standardid, mida alates käesolevast aastast peavad kõik uued renoveerimisprojektid järgima.

Kivist passiivmaju ehitava Paasikivitalo projekti-insener Ville Lehtineva ütleb, et kasvav huvi tuleneb nii energiasäästu vajaduse teadvustamisest kui ka trendi populaarsusest. Lisaks kivile on kasvamas ka puidu kasutamine ehitamisel. Soomes ehitab Rakennusliike Roponen Oy 2015 aasta Vantaa ehitusmessi jaoks 7-korruselist puidust kortermaja, kus on 181 korterit ja umbes 10 100 ruutmeetrit elamispinda. Selle ehitise rajamisel kasutatavate uute tehnoloogiate tõttu peetakse seda projekti teenäitajaks Soome puitehitiste arengus. Rakennusliike Roponeni tegevjuht Mika Airaksela ütleb, et see puidust kortermaja on ka testprojekt, kus katsetatakse ja uuritakse puitkonstruktsioonide disainimise süsteeme ja ehitise füüsilisi omadusi.

USAs investeeriti 2009. aasta kolme esimese kuuga keskkonnasõbralikku ehitusse  465 miljonit dollarit riskikapitali. Juhtivaks oli siin hotellindussektor. Vastavalt raportile ”Green Retail and Hospitality: Capitalizing on the Growth in Green Building Investments” näitavad hotelliomanikud üles suurt huvi investeerida keskkonnasõbralikesse ehitusprojektidesse. “Sügavalt huvitatud” hotelliomanike osakaal oli aastal 2011 28%, käesoleval aastal 48% ja kasvab aastaks 2015 eeldatavalt 62 protsendini. Ligi 2/3 jaemüügi ja 3/4 hotelliomanikest kavatsevad 2015. aastaks investeerida keskkonnasõbralikku ekspluatatsiooni ja hooldusesse. 

esmaspäev, 12. august 2013

fs: “Tere, Laternapost!”– Bristoli digitaalse uuendamise projekt kutsub rahvast tänavamööbliga lobisema

playable city
Pilt: Huffpost Tech

Bristolis on asjade internetile leitud huvitav mänguline kasutus. Juuli keskel seati linna “mängitava” digitaalse uuendamise käigus üles hulk digitaalseid laternaposte ja muud tänavamööblit, millega on võimalik tekstisõnumite abil suhelda. PAN Studio poolt loodud projekt „Tere, Laternapost!“ kutsub elanikke proovima uusi viise suhtlemiseks... et aeg maha võtta, reflekteerida ja anda endale võimalus mängimiseks.

Bristoli laternapostidel, postkastidel ja teistel tänavamööbli elementidel on unikaalsed koodid, mis aitavad kohalikel võimudel üles leida need, mis vajavad parandamist. Neid koode kasutades on elanikel võimalik uinuvad asjad tekstisõnumitega üles äratada ja kuulata, mis neil öelda on.

“Kas see on sind nähes rõõmus? Ärritunud, kuna on jäetud vihma kätte? Või räägib see sulle mõne saladuse? Iga suhtlus kestab mõne teksti jagu, enne kui sul palutakse mõnel teisel päeval tagasi tulla ja veel rääkida. Mida enam sa mängid, seda enam avaneb sulle linna varjatud elu.”

Ben Barker, projekti “Tere, Laternapost!” kaasautor ja PAN Studio kaasasutaja, ütles: ”Projekti “Tere, Laternapost!” käivitamine linnas sel suvel on meie jaoks väga põnev. Loodame, et läbi Bristoli asjade paljastab see Bristoli inimeste saladusi, lugusid ja kogemusi. Oleme arendanud mängu mehaanikat ja viimistlenud tekstisõnumite suhtlusstiile, mis loodetavasti innustavad bristollasi suhtlema ja mängima oma tänavamööbliga – ja lõpuks üksteisega, avastades üha enam teiste möödujate kohta. Mida rohkem inimesi sellest osa võtab, seda rohkem pakub see kõigile lõbu, nii et – laske käia!” 

reede, 2. august 2013

Molekulide Facebook

The Chem-BLAST Tree provides the user a view of relationships between class, subgroup, fragment, and compound.

Sotsiaalmeedia on laienenud ja haaramas ebatõenäolist sihtmärki – molekule. USA instituudi (National Institute of Standards and Technology – NIST) teadlased on loonud molekulaarsete andmete võrgustiku, mis on sarnane Facebook’i graafilisele otsingule (graph search). Kui graafiline otsing võimaldab kasutajatel leida kõik mingis linnas elavad, õlut joovad semud ühe kiire otsinguga, siis NISTi loodud võrgustikud võivad aidata teadlastel kiiresti läbi sõeluda määratu hulga keemilisi ja bioloogilisi andmeid, et leida spetsiifiliste omadustega aineid. Selline otsingusüsteem võimaldab kiirendada uute ravimite ja materjalide väljatöötamist.

NISTi meeskond esitles oma tööd “Challenges andSolutions for Enabling Facebook like Graph-search on Small and Macro-molecularStructural Data” juuli lõpus toimunud American Crystallographic Association’i kohtumisel.

Õigete sõnade valimine

Molekulidel ei ole oma online profiili, nii et peamine väljakutse NISTi uurijate jaoks oli standardse keele välja arendamine oma uurimisaluste objektide kirjeldamiseks, kuna üks uurimisgrupp võib kirjeldada materjali omadust ühe, teine aga teise sõnaga, kuigi need on sama tähendusega.

Üheks probleemi lahendamise võimaluseks oleks määratleda teatud standardsed sõnad, kuid NISTi teadlased kasutasid paindlikumat lähenemist, mis võib ajas areneda. NISTi keemiku Talapady Bhat’i sõnul, kes on juhtinud sõnavara andmebaasi väljatöötamist, sarnaneb välja- töötatud otsingukeel indo-euroopa keeltega nagu sanskriti ja ladina keel, mis kasutavad lühikest tüve, millest teatud reeglite põhjal moodustatakse sõnu. Ta toob näiteks sanskriti sõna “yoga”, mis põhineb tüvel “Y(uj)”, mis tähendab ühinemist, “O”, mis tähendab loojat, jumalat või aju, ja “Ga”, mis tähendab liikumist või algatamist. Sarnaselt sellele võivad teadlased võtta kolm lihtsat tüvisõna – “punane”, “laser” ja “valgus” – ning moodustada neist ühe kombineeritud sõna “punane-laser-valgus”, millel on uus tähendus. Tüvisõnade ja reeglite kasutamine võimaldab tüvisõnu tundvatel teadlastel välja nuputada võõra termini tähenduse ning annav võimaluse luua edaspidi lihtsalt mõistetavaid uusi termineid.

Meeskonna liige, biofüüsik John Elliot ütles, et NISTi meeskond on juba rakendanud oma tüve-põhise sõnavara reegleid keemilistele struktuuridele PubChem’is (miljonite ühendite ja keemiliste ainete ”koletus andmebaasis“), üle-maailmses proteiinide andmebaasis (PDB) ja spetsiifilistes NISTi andmebaasides. Kuigi teaduslikud andmebaasid ei ole veel jõudnud miljardite kasutajateni, nagu Facebook, kasutavad paljud teadlased NIST’ist ja mujalt  neid juba aktiivselt.

Suhete kaardistamine

Kui esialgne sõnavara oli valmis, töötas NISTi meeskond molekulide ja teaduslike eksperimentide kategooriate loomisega hierarhilisel moel, mis võimaldaks otsingul anda kõikehõlmava, kuid täpse tulemuse. „Tavaline probleem paljude otsingusüsteemide puhul on see, et nad annavad liiga palju tulemusi,“ ütles Elliot. Elliot kirjeldas oma meeskonna lähenemist kui sarnast sellele, kuidas leida pakk Doritose krõpse suures supermarketis. „Esmalt leiad toiduainete sektsiooni, siis on hierarhias järgmiseks snäkid, seejärel leiad chipsid ja siis saad kiiresti teada, kas Doritose krõpse on või ei ole,“ ütleb Elliot. „Nii leiad suhteliselt kiiresti, kas neil on soovitud kaup, olgu supermarketis kasvõi miljon toodet.“ Meeskond ütleb, et hierarhiline lähenemine abistab samuti teadlasi, kes soovivad valida võtmesõnu oma uurimistööde indekseerimiseks.  

Meeskonna sõnul on teadlaste poolt loodud tohutu hulga andmete organiseerimine on suur väljakutse, kuid ka potentsiaalne kasu on tohutu. Efektiivsed graafilised otsingud võimaldavad teadlastel kiiresti identifitseerida keemilisi struktuure ja omadusi, mis on vajalikud uute ravimite toimeainete või uute materjalide (nagu näiteks kõrge efektiivsusega lennukiturbiinid või painduvad päikese-elemendid). Need tulemused on rohkem kui väärt üht Facebooki Like’i.