reede, 26. juuli 2013

fs: Kaamera, mis salvestab lõhnasid

Scentography … the future of smell capture? Photograph: Amy Radcliffe
Pilt: The Guardian

Lõhna salvestamise tehnoloogia ei ole küll uus, kuid disainer Amy Radcliffe on loonud lõhnade püüdjale kena kasutajasõbraliku vormi –”kaamera”, mille nimeks on Madeleine. Kaamera nimi on antud Marcel Prousti jutu järgi, kus koogi hammustamine kutsus tahtmatult esile mälestuse.

Lõhna kogumiseks asetatakse torbik kas keskkonda või  objektile, mille lõhna tahetakse koguda (video leiad siit). Seejärel imeb pump õhu läbi lõhnalõksu, milleks on lõhna tekitavaid lenduvaid osakesi absorbeeriv vaik. Värskete maasikate lõhna absorbeerimiseks kulub vaid mõni minut, kuid vaevu hoomatava atmosfääri lõhna salvestamiseks võib kuluda umbes ööpäev.

Lõhnakaamera projekt põhineb Šveitsi keemiku Roman Kaiseri poolt 1970tel välja töötatud tehnikal, mis oli mõeldud haruldaste taimede lõhna kogumiseks parfümeeriatööstuse jaoks. Radcliffe ütleb, et lõhnatajul on otsene seos emotsionaalse mäluga ja me reageerime sellele instinktiivselt ning see on digitaalsest salvestamisest ja paljundamisest nii kaugel, kui võimalik. Radcliffe’i magistritööks Londoni Kunstiülikooli kolledžis Central Saint Martins on tähendusrikkamate tajude toomine mälestuste salvestamisse.

Radcliffe on valmistanud töötava prototüübi ning saatnud mõned näidised parfüümi-laboratooriumi gaaskromatograaf - mass-spektomeetriga töötlemiseks. “See on nagu tohutu elektriline nina,” ütleb ta. “See töötleb osakesi ja annab välja lõhna kirjeldava valemi graafiku. Sellest valemist on võimalik kunstlikult taasluua täpne lõhn.”

Radcliffe kujutleb, et tulevikus viivad kasutajad oma “ülesvõtetega” lõhnalõksud kohalikku gaas-kromatograaf - mass-spektromeetri laborisse samal moel, nagu viiakse laborisse fotorulle, kuid tulemuseks ei ole pildid, vaid väikesed pudelikesed lõhnaga ja pronksist kettad spetsiaalse valemiga. Radcliffe ütleb, et see võib olla ükskõik mis – näiteks sinu vana maja või eemaloleva sugulase või partneri lõhn. Mõte portreedest meeldib Radcliffe’ile eriti, kuna igal inimesel on oma lõhn.

Lõhnakaamera disain on esitatud Lowe and Partners Nova auhinna kandidaadiks ning Radcliffe loodab leida tööd parfüümilaboris, et oma ideed edasi arendada.

Hinda leiutise laia kasutusse jõudmise
Tee oma valik ja vajuta „Vote“. Tulemuste vaatamiseks vajuta „View Results“. Hinnata saab ainult ühe korra! Lisa kommentaaridesse ka oma valikute lühike põhjendus.

neljapäev, 18. juuli 2013

4D printimine: hooned, mis võivad aja jooksul muutuda


Pilt: BBC Future Thinking

BBC Future Thinking tutvustab MIT’i (Massachusetts Institute of Technology) arhitekti Skylar Tibbits’i ideed 4D printimisest.

Mis siis, kui hooned suudaksid muuta oma kuju ja vormi – ilma mingi meie-poolse tegevuseta? Arhitekt Skylar Tibbits ütleb, et 4D printimine võiks panna materjalid iseennast ehitama.

See, kuidas me oma rajatisi ehitame, on muutunud järjest keerukamaks ja keerukamaks. Samas on nende ehitamiseks kasutatavad materjalid staatilised, oodates, et meie nad soovitud vormi paneksime. Mis siis, kui nad suudaksid ennast ise kokku panna – ja isegi vormi muuta, kui seda on vaja?

Skylar Tibbits ütleb, et arenev 4D printimise tehnoloogia, kus 3D prinditud materjal ajas vormi muudab, võimaldab meil ehitada asju, mis suudavad kohaneda meie vajadustega või keskkonnaga nende ümber. Tibbits usub, et see tehnoloogia võib viia vastupidavamate ja kergemate konstruktsioonideni – sellisteni, mis suudavad reageerida maailmale nende ümber.


MIT’i kodulehel on näha ka 4D printimist tutvustavad videod, kus demonstreeritakse MIT’i ja Stratasys'i koostöös välja töötatud uut "isevoltivat" materjali.

esmaspäev, 15. juuli 2013

fs: Saastet vähendav sillutis ja isepuhastuvad hooned

Smarter building materials are proving effective at reducing smog

Eindhoveni Tehnoloogiaülikooli teadlased tutvustavad juunis avaldatud artiklis "Full scale demonstration of air-purifying pavement” Hollandi linnas Hengelo läbi viidud eksperimendi tulemusi, mis näitasid, et “saastet sööv sillutis” vähendas lämmastikoksiidi hulka õhus keskmiselt 19% ja ideaalsete ilmastikuolude korral kuni 45% päevas. Selline betoon võib kõrgemale hinnale vaatamata olla väga kasulik lahendus linnades, kus on suuri probleeme õhusaastega.

Veebileht Concrete Technology selgitab, et saastet vähendava materjali teeb eriliseks titaandioksiidi osakestel põhinev tehnoloogia, mille abil on tsement võimeline lõhustama selle pinnale ladestunud saasteaineid fotokatalüüsi protsessi teel. Kui päikesevalgus langeb fotokatalüütilise betooni pinnale, lõhustub lämmastikoksiid päikese toimel vähem ohtlikeks nitraatideks. Titaanil põhinev katalüsaator ei kulu saastet lagundades ära, vaid toimib pidevalt. Titaandioksiidiga töödeldud betoon aitab lisaks õhu puhastamisele hoida puhtamana ka ehitiste seinad.   

See ei ole esimene kord, kus titaandioksiidiga betooni avalikkusele tutvustatakse. Itaalia ettevõte Italcementi tutvustas oma versiooni sellisest tsemendist 2006. aastal (artikkel avaldatud 2003). Toode jõudis isegi Time Magazine’i “2008. aasta parimate leiutiste” hulka.


reede, 5. juuli 2013

fs: Lucas ja Spielberg ennustavad meelelahutuse tulevikku


Hugh Hart vahendab artiklis “Movie meltdown, $100 tickets, and dreamcontrol: Lucas and Spielberg forecast the future of entertainment” kahe tunnustatud filmilooja, George Lucase ja Steven Spielbergi ennustusi meelelahutuse tuleviku kohta. 

1. Mida suuremaks nad muutuvad…
Spielberg ütleb, et oleme praegu seisus, kus stuudiod investeeriksid pigem 250 miljonit dollarit ühele filmile, mis kindlalt läbi lööb, kui terve hulga tõeliselt huvitavate, isiklike ja võibolla isegi ajalooliste filmide tegemiseks, mis võivad teiste seas kaduma minna. See on muutumas suureks ohuks. Spielberg usub, et on tulemas suur plahvatus ja kokkuvarisemine, kus kolm-neli või isegi pool tosinat sellist mega-eelarvega filmi varisevad põrmuks.

2. Filmid on muutunud luksuskaubaks
Lucas arendab eelkirjeldatud ”suure filmi sündroomi” edasi: “Asi lõpeb sellega, et on vähem kinosid ja on suuremad kinod paljude ilusate asjadega. Kinno minek hakkab maksma 50, aga võibolla ka 100 või 150 dollarit. Filmid jooksevad kinodes aasta otsa nagu Bradway show’d ja see ongi see, mida hakkame kutsuma filmiäriks.”

3. Kallilt tehtud filmi vaatamine maksab rohkem
Spielberg ennustab lõppu ”üks-piletihind-sobib-kõigile” mudelile (erandiks teise hinnaskaalaga Imax ja 3D kino), mis on defineerinud filmitööstust selle algusaegadest saadik. Spielberg ütleb:”Lõpuks hakkavad hinnad varieeruma nii, et järgmise ”Raudmehe”eest maksad 25 dollarit ja ”Lincolni” vaatamiseks pead tõenäoliselt maksma ainult 7 dollarit.” 

4. Mängud võtavad käsile empaatilise sideme loomise
Spielberg, kes on mängul ”Halo” põhineva telesarja”Xbox” produtsent ja töötab filmiga, mis põhineb mängul ” Electronic Arts’s Need for Speed”, ütleb, et peamine erinevus interaktiivse ja narratiivse meedia vahel seisneb raskuses luua empaatiline side mängija ja tegelaskuju vahel. Kui kolmemõõtmelises maailmas elatakse näitlejale sügavalt kaasa, elatakse loosse sisse, nii et vihkatakse seda halba meest..., siis kontrolli võtmise hetkel miski hinges muutub ja asi muutub spordiks. Spielbergi sõnul tuleb täita see suur tühik, mis ei võimalda praegu mängijal end tegelaskujuga emotsionaalselt siduda.

5. Mängud muutuvad õrnaks
Lucas ütleb, et mängutööstus liikus karmide mängurite suunas, kes tahtsid mänge, kus saab kellegi pihta tulistada ja päid otsast lasta. Loomulikult ei ole võimalik kaasa tunda kellelegi, keda sa tapma hakkad, nii et mängija ja tegelaskuju emotsionaalse sideme loomise idee läks vett vedama. Idee luua tegelaskujud, kellele on võimalik kaasa elada ja kaasa tunda, on eesmärgiks, mida saavutada. Järgmise nelja-viie aasta pärast näeme tohutuks hitiks kujunevaid videomänge naistele ja tüdrukutele. Lucase sõnul saab see olema nagu mängutööstuse ”Titanic”, kus on äkitselt loodud armastuslugu või midagi sarnast ja mängudes tegeldakse teiste tulistamise asemel isiklike suhetega.

6. Mängijad hülgavad mängukontrollerid
Spielberg usub, et mängukontrollerid ja viibetega juhitav tehisintellekt annab teed täiesti immersiivsele, paljude meeltega tajutavale kogemusele. Kui mängijad on täiesti vabanenud kontrolleritest ja mängu juhtimiseks vajalike liigutuste tegemisest, on võimalik panna mängija mängu sisse, kus nad peavad tegema valikuid, nagu tegelikkuses – kas astuda uksest sisse, istuda maha või siesta, rääkida kellegagi või mitte rääkida jne. Spielberg ütleb, et kui oleme lõpuks täiesti hands-free ja kõigi meeltega mängus sees, siis on tegemist juba täiesti uue platvormiga.

7. Ei mingeid ekraane
Spielberg väidab, et me ei ole kunagi kõigi meeltega haaratud, kuni vaatame ekraani. Ta usub, et sellest lavast on võimalik lahti saada ja ütleb: ”Ükskõik, kas on tegemist kino- või arvutiekraaniga, meil on vaja sellest lahti saada. Me peame panema mängija kogemuse sisse, nii et ükskõik, kuhu sa vaatad, oled sa ümbritsetud.”

8. Une-meelelahutus
Lucas kujutleb inimese ja masina ühendust kui meelelahutuse lõppmängu. Ta ütleb: ”Proteeside puhul on võimalik panna ajusse kiip nii, et saad liigutada oma tehiskätt ja kontrollida oma keha lihtsalt mõttejõul. Järgmine samm on võime kontrollida oma unenägusid. See on täpselt seesama, lihtsalt kiip ühendatakse ajus teise kohta. Paned kaabu pähe või ühendad end arvutiga ja lood iseenda maailma.”

Spielberg lisab: ”See on Maatriks.”

Lucas jätkab: ” Me juba teeme seda, see tehnoloogia juba eksisteerib. Me lihtsalt pole seda veel meelelahutuseks pööranud. Oleme seda kasutanud vaid selleks, et jäseme kaotanud inimesed saaksid oma tehiskäsi aju abil liigutada. Oleme võimelised seda une asja tegema umbes 10-15 aasta pärast. See ei ole helesinine unistus. See tõepoolest tuleb.”

9. Nišiauditooriumid teevad raha
Lucas märgib, et kavatseb pühenduda personaalsele filmitegemisele, pärast seda, kui müüs oma kompanii LucasFilm ära Disney’le ja lisab, et kuna kaabeltelevisioon muutus nišiks, on nüüd tekkinud olukord, kus raha teenimiseks on vaja vaid miljonit vaatajat, mis globaalses mõttes ei olegi nii palju. Ta rõhutab, et nüüd on võimalik sel moel elatist teenida, kuid varem ei olnud see võimalik. Lucas lisab, et meil on vaja neid imelikke asju ja imelik maailm muutub järjest suuremaks ja suuremaks, kuna saab panna oma filmi üles näiteks Netflix’i või mujale ja tegelikult teenida sellega raha.

10. Suur pilt
Lucas võrdleb sisuloojate praegusi rahalisi väljakutseid Wall Street’i kokkukukkumisega viis aastat tagasi. “Kui mõelda sellest majanduse terminites, siis on aasta 2008,” ütleb Lucas. ”Aktsiaturg on kokku kukkunud. Kõik on rikutud. See on aeg investeerimiseks. Inimesed, kellel on kompaniid, on tõeliselt paanikas. See on segadus. See on totaalne kaos. Kuid sellest kaosest sünnib tõeliselt imelisi asju.”

11. Tuleviku tehnoloogia vajab tuleviku lugusid
Spielberg hoiatab, et vaatamata hämmastavatele tehnoloogiatele sõltub nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku showbusiness jutustamist väärivatest lugudest. Ta ütleb:”On üks asi, mida ma igale minu kompaniisse tööletulijale rõhutan – ära mängi mänguasjadega, kuni sul midagi öelda ei ole.”