esmaspäev, 25. veebruar 2013

Eesti majandus - Kuidas kasvada välja Väikse Peetri rollist?

Pilt: Juhan Kunderi raamatu „Suur Peeter ja Väike Peeter" illustratsioon

Olen viimastel aastatel iga aasta alguses kirjutanud ka lisaks globaalsele majandusele ka Eesti majandusest, vaadates alanud aasta võimalikke arenguid. 2007.a kinnisvaramulli lõhkemine ja sellele järgnenud globaalse keskkonna jahtumine tõi suurte muutuste aja ka Eestile, kuid tänaseks on Eesti majanduskeskkond üsnagi stabiliseerunud. Globaalse majanduse analüüsimisel on huvitavat rohkem ja määramatus kõrgem. „Eesti majandus 2013" teemal kirjutamine  on sellises keskkonnas mõneti igavam, kuid kahtlemata tänases maailmas on selline „igavus" postiivne, määramatust on vähem.

Kuid Eesti on tänu ekspordi rolli kasvule veel rohkem väliskeskkonnast sõltuv kui näiteks aastal 2007, seega võib lihtsustatult öelda, et Eesti majandusel läheb 2013. aastal nõnda, nagu läheb meie peamistel ekspordipartneritel. Kui Euroopa võlakriis võtab taas tuurid üles (peaksin seda tõenäolisemaks), ja Euroopa majanduskasv on negatiivne, siis on ka Eesti SKP kasv langemas ilmselt nulli lähedale. Kui kriisi suudetakse vältida, siis ilmselt kasvab Eesti paar protsenti Euroopa keskmisest kiiremini. Eesti majandus on Euroopa keskmisest kiiremini kohanenud uue normaalsusega ja seetõttu hindaksin Eesti majanduse potentsiaali Euroopa keskmiseks järgneval viisaastakul kõrgemaks.

Tundub ehk motivatsiooni alandav väide, kuid 2013.a. SKP kasvu mõttes sõltub meist endast vähem kui ülejäänud Euroopa majanduse tervisest. Kuid pikemas perspektiivis on riikide kvaliteedi vahe toomas tõenäoliselt suured vahed SKP kasvus, kümne aasta lõikes sõltub edu loomulikult peamiselt meist endist. Seega antud artiklis vaatangi Eesti majandus veidi pikemas vaates - mis on oluline käesoleva kümnendi jooksul? Ma arvan, et liiga palju kaalu pannakse lühiajalistele näitajatele - kui ka Euroopas praegu numbrid ühe või kahe kuu lõikes veidi paranevad, siis on juba palju hõiskeid „kriis on läbi!", kui eelmisel suvel olid vaid mõnevõrra halvemad, siis valitsesid väga mustad toonid. Paari kuu lõikes toimuv on sageli vaid statistiline müra, oluline on vaadata pikemat trendi ja seda siin artiklis ka teen.

teisipäev, 12. veebruar 2013

fs: Kõrgustes laiutava puhta energia ootuses

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Raske on täna kellelgi kõrvale jääda energia teemaga seotud problemaatikast ja väljakutsetest - ilmselt on keeruline leida isegi ühte päevalehte käesoleval aastal, kus ei oleks sõnagi energeetikast juttu olnud. Oleme ju energiamajanduse teelahkmel nii maailma, Euroopa, Eesti, kui ka vähemalt elektrienergia paketivalikuga ka iga majapidamise tasemel. Olgu nende valikutega kuidas on, kuid üks on kindel -- kui meil õnnestub lähiajal saavutada läbimurre ükskõik millises taastuvenergia tehnoloogias, siis selle kohesest rakendamisest on huvitatud vägagi paljud peamiselt fossiilsete energiakandjate lõksus sebivad riigid. Käesolev futusignaal annab lühiülevaate tuulelohede abil ammutatavast energiast, mis tuleb kokku korjata ligi 500 meetri kõrguselt.

esmaspäev, 4. veebruar 2013

fs: Neli megatrendi 2030-ni

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Ameerika presidenti nõustava riikliku luuretegevuse direktori juures asuva strateegilise mõttekoja National Intelligence Council’i avaldatud viiendas globaalsete trendide pikaajalises uuringus „Global Trends 2030“ on välja valitud neli megatrendi ja kuus murrangulist küsimust ning koostatud nende põhjal neli võimalikku maailmaarengu stsenaariumit.