laupäev, 2. november 2013

99 fakti, mis loovad äritegevuse tulevikku

 
Äri-innovatsioon on ettevõtete kasvu oluline komponent. Muutused tehnoloogias, tarbijate ootustes, tööandjate ja töötajate suhetes, samuti ressursside piiratus ning äri- ja suhtevõrgustikud nõuavad ettevõtete muutumist.
SAP on erinevatest allikatest kokku kogunud 99 fakti (vt allikaid slaidishow’st "99 facts on the business future"), mis märgivad maailmas toimuvaid muutusi ja pakuvad mõtteainet, millises suunas tuleks liikuda ja millele tählepanu pöörata, et olla jätkusuutlik ja elujõuline ettevõte ka tulevikus. 

  1. Üle 40% ettevõtetest, mis kuulusid Fortune 500 hulka aastal 2000, ei kuulunud sinna aastal 2010.
  2. 2013. aasta lõpuks on mobiiliühendusega seadmeid rohkem, kui inimesi maakeral.
  3. Facebook’il on enam kui 1 miljard kasutajat.
  4. Aastaks 2030 võib keskklassi kuuluda 5 miljrdit inimest. See on peaaegu 2/3 maailma rahvastikust.
  5. Tüüpiline mobiilikasutaja kontrollib oma telefoni 150 korda päevas.
  6. Ainult 7% generatsioonist Y töötab Fortune 500 ettevõtetes, kuna start-up’id domineerivad selle põlvkonna jaoks.
  7. Milleeniumilapsed jälgivad brände 3 korda tõenäolisemalt sotsiaalvõrgustikus oleva pereliikme kaudu.
  8. Aastal 2017 moodustavad videod 90% kogu internetiliiklusest.
  9. Salvestatud andmete maht kahekordistub iga 18 kuuga.
  10. Aastal 2010 pidi 1,2 miljardit inimest läbi ajama vähem kui 1,25 dollariga päevas. See on 100 miljonit vähem, kui aastal 2008.
  11. 73% inimestest ei hooli sellest, kui mõni bränd nende elust kaob.
  12. Sotsiaalvõrgustikus Twitter ja Facebook jagatud postituse pool eluaega on 3 tundi. (Pool eluaega – half-life – on aeg, mille jooksul postitus saavutab 50% kõigist klikkidest, mis see üldse kokku saab)
  13. Äärmine vaesus on langenud 20,6 protsendini (aastal 1990 oli see 43,1%).
  14. Kogu maailmas usub tavalisi töötajaid suurem osa inimesi, kui ettevõtete tippjuhte (50% vs 43%).
  15. Ajalehed on aastast 2000 kaotanud 40 miljardit dollarit reklaamitulu.
  16. Keskmine infoallikate arv, mida ostjad kasutavad enne ostmist, on kasvas aastaga (2010-2011) kaks korda – viielt allikalt kümnele.
  17. Maailmas teeb tööd üle 3 miljardi inimese, nendest ligi pooled töötavad põllumajanduses, väikeses majapidamises või teevad lihtsaid hooajatöid.
  18. Enam kui 70% küsitletud klientidest usub, et väikeettevõtted mõistavad neid paremini, kui suurettevõtted, samuti tunnevad paremini oma ettevõtet ja tooteid, pakuvad personaalsemat klienditeenindust ja on rohkem huvitatud klientide vajadustest, kui suurettevõtted.
  19. Generatsioon Y moodustab aastal 2025 75% tööjõust ja kujundab aktiivselt ettevõtete kultuuri ja ootusi. Ainult 11% neist defineerib edukusena ”palju raha”.
  20. 29% milleeniumilastest leiab armastuse läbi Facebook’i ning Facebooki ”seina” või tekstisõnumitega maha jäetuid on 33%.
  21. Uute klientide leidmine on 6-7 korda kallim, kui olemasolevate hoidmine.
  22. Internetis oleva info maht on aastast 2010 kuni aastani 2013 kasvanud 3 korda.
  23. Kantavad seadmete hulk on alates 2012. aasta oktoobrist kasvanud igal kuul 2 korda.
  24. 2011-2013 on sotsiaalse meedia osa kahekordistunud ning Snapchat moodustab sellest suure osa vaid ühe aasta järel.
  25. Ühe lahendamata negatiivse kogemuse heastamiseks läheb vaja 12 positiivset kogemust.
  26. Maailma rahvastik on viimase 50 aasta jooksul enam kui kahekordistunud ja ületab aastaks 2040 9 miljardi piiri.
  27. Postisaadetiste arv on USAs langenud 250lt miljonilt aastal 2006 50le miljonile aastal 2012.
  28. Uute ettevõtete arv Fortune 1000s on tõusnud kõigil viimastel kümnenditel: 35% aastatel 1973-1983, 45% aastetel 1984-1993, 60% aastatel 1994-2003 ja üle 70% aastatel 2004-2013.
  29. Aeg, mida vanemad veedavad koos lastega, on USAs tõusnud ja jätkab tõusu. Isad veedavad lastega ligi kolm korda rohkem aega, kui aastal 1965 ja ka emad veedavad lastega rohkem aega, kui kuuekümnendatel.
  30. 5 suurimat ja suurima tõenäosusega riski on: sissetulekute ebavõrdsus, fiskaalne tasakaalustamatus, kasvuhoonegaasid, veevarustus, vananev rahvastik.
  31. 884 miljonit inimest kannatavad magevee puuduse käes. Aastal 2040 kannatab veenappuse all 3,5 miljardit inimest.
  32. Linnades elava rahva arv kasvab aastaks 2050 6,3 miljardini (aastal 2011 oli see arv 3,6 miljardit).
  33. Keskmiselt on maailm viimase 30 aasta jooksul muutunud õnnelikumaks. Tervishoid, haridus ja sissetulek mõjutavad eluga rahulolu kõige rohkem.
  34. Aastal 2010 ennustas Ericssoni juht Hans Vestberg, et aastaks 2020 on internetti ühendatud 50 miljardit seadet.
  35. 80% globaalsetest internetilehekülgedest on pärit USAst, samas kui 81% globaalsest internetirahvast asub väljaspool USAd.
  36. 88% globaalsest mobiiltelefonide müügist kuulub USAs asuvatele mobiilioperaatoritele.
  37. Mobiilse interneti liiklus kui protsent internetiliiklusest kasvab 1,5 korda aastas.
  38. Maailmas on 1,5 miljardit nutitelefoni kasutajat ja 5 miljardit mobiilikasutajat.
  39. Tahvelarvutite kasv on kiirem kui nutitelefonide kasv (3-kordne iPhone’i kasv)
  40. Arvutite järgmine laine on ”kantavad” arvutid.
  41. Arenenud maade keskmine mobiilse internetiga liitunute osakaal kasvas juuniks 2012 56,6 protsendile (2009. aastal 23,1%).
  42. 80% mobiilseadmetes kasutatud andmetest on saadud läbi WiFi.
  43. 60% USA tarbijatest ütleb, et tehnoloogia abil tunnevad nad end rohkem ühendatuna, 40% ütleb, et tehnoloogia tõttu tunnevad nad end rohkem isoleerituna.
  44. Keskmine USA täiskasvanu kulutab 141 minutit päevas mobiilseadmeid kasutades.
  45. Aastal 2014 omab nutitelefone 24% maailma rahvastikust.
  46. 2013 aasta jaanuarist juunini kasvas 2012. aasta sama perioodiga võrreldes maailmas nõudlus nutitelefonide järele 66%. Tavaliste mobiiltelefonide turg kahanes samal ajal 25%.
  47. 85% - nutitelefonide osa kõigist mobiilsetest seadmetest on Hiinas kõige kõrgem.
  48. Nutitelefonide kasutuselevõtt maailmas loob järjest suurema nõudluse läbilaskevõime suurendamiseks.
  49. Nutitelefonide infoedastuse maht kasvab aastatel 2011-2016 50 korda ja 10% sellest turust kuulub Hiinale.
  50. ÜRO uuring näitas, et aastal 2010 saadeti igas sekundis saadeti ligi 200 tuhat tekstisõnumit. See teeb kokku 6,1 triljonit sõnumit.
  51. GPS-teenuse osutaja TomTom lisab 5 miljardit mõõtepunkit päevas. 
  52. Aastal 2012 sisaldas TomTomi navigatsioonisüsteemi andmebaas üle 5000 triljoni punkti, mis kirjeldasid anonüümsete kasutajate reiside aega, kohta, suunda ja kiirust.
  53. Aastatel 2012-2017 kasvab targa kodu segment aastas 50%, ulatudes 5 aasta pärast 10,7 miljoni saadetiseni.
  54. Järgmise 5 aasta jooksul kasvab targa kodu süsteemide müügikäive 1,9 miljardilt 3,8 miljardi dollarini.
  55. Aastaks 2017 kasutab kodu automatiseerimise platvorme 35 miljonit kodu üle maailma ja selle käive ulatub 11 miljardi dollarini.
  56. Aastal 2050 kannatab enam kui 40% maailma rahvastikust suure veenappuse käes ja ligi 20% on ohustatud üleujutustest.
  57. Aastaks 2050 on üleujutuste poolt põhjustatud kahjustuste riski majanduslikuks väärtuseks hinnatud 45 triljonit dollarit.
  58. 2012 aasta põud vähendas USA põllumajandussektori kolmanda kvartali GDPd peaaegu poole võrra.
  59. 2011. aasta üleujutused Tais pühkisid minema 12% riigi neljanda kvartali GDPst.
  60. Teenused nagu äriteenused, transport ja logistika moodustavad paljudes arenenud maades enam kui poole ja Hiinas üle 30% lisaväärtusest globaalses väärtusahelas.
  61. Enamus toodetest ja üha suurenev osa teenustest on “toodetud maailmas”, mitte münes kindlas riigis.
  62. Aasia tudengid moodustavad 53% kõigist välismaal õppivatest tudengitest maailmas. Suurim arv rahvusvahelisi tudengeid on pärit Hiinast, Indiast ja Koreast.
  63. Aastal 1990 moodustas arengumaades tüdrukute osakaal algkoolis õppivatest poistest 86%. Aastal 2011 oli see osakaal juba 97%.
  64. Arengumaade linnad kasvavad aastaks 2030 tohutult, moodustades kõigist 1,4 miljardist linnadesse liikuvaist  inimesest 96%.
  65. 3,6 miljardit inimest (50% maailma rahvastikust) elas aastal 2011 linnades (1,5 miljardit aastal 1990).
  66. Üle 80 protsendi maailma toodetest ja teenustest toodetakse linnades.
  67. 76% maailma 1,2st miljardist inimesest elab maapiirkondades.
  68. Halvad harjumused (suitsetamine, vähene liikuvus, joomine jmt) põhjustavad endiselt suurima osa enneaegsetest surmadest USAs.
  69. Kuigi USAs on interneti kasutajate arv suurim (78%), on ta aastail 2008-2012 uute internetikasutajate lisandumise osas kümnendal kohal pärast Hiinat, Indiat, Indoneesiat, Iraani, Venemaad, Nigeeriat, Filipiine, Brasiiliat ja Mehhikot.
  70. Ettevõtted pakuvad e-müüki väiksema tõenäosusega kui e-ostusid. Online müüki teostavate ettevõtete osakaal on enamuses maailma riikides väiksem kui 20%.
  71. E-kaubanduses domineerib business-to-business (B2B) müük. Umbes 90% e-kaubanduse väärtusest tuleb B2B tehingutest ning see on olnud peaaegu konstantne viimase kümne aasta jooksul.
  72. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast saab suurim business-to-consumer (B2C) e-kaubanduse turg aastaks 2013 (moodustab 34% kogumüügist 2013, aastal 2012 oli see 31,1%).
  73. 13 protsenti 2010. aasta majanduse lisaväärtusest ettevõtlussektoris on seotud internetiga ja e-kaubandusega.
  74. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad arenenud maades üle 99% kõigist ettevõtetest ja annavad 40-70% majanduse lisaväärtusest (kuid teostavd online müüki kõige väiksema tõenäosusega).
  75. Milleeniumilapsed vaatavad telesaateid kahe või enama elektrilise seadmega.
  76. Milleeniumilapsed usaldavad võõraid rohkem, kui sugulasi või sõpru. Nad toetuvad ostuotsuste tegemisel kasutajate-loodud kogemusele.
  77. 66% milleeniumilastest kontrollivad üle, kas nad leiavad kauplusest sisse loginud sõbra.
  78. Milleeniumilapsed ususvad, et teised tarbijad hoolivad nende ostukogemustest rohkem kui ettevõtted. Seetõttu jagavad nad oma kogemusi internetis.
  79. 87% maailma tarbijatest arvavad, et ettevõtted peaksid arvestama sotsiaasete huvidega vähemalt sama palju, kui ärihuvidega. Võrreldes aastaga 2008 on ”eesmärk/otstarve”  ostu põhjustajana kasvanud 26%. 
  80. Kuigi 50% ameeriklastest usub, et ettevõtted teevad seda, mis on õige, usub ainult 15%, et ettevõtete juhid räägivad neile tõtt.
  81. Ainult 34% töötajatest ütleb, et nende ettevõttes on usaldus juhtkonna ja organisatsiooni vahel suur.
  82. 70% ostukogemusest põhineb ostja tundel, kuidas teda koheldi.
  83. Hinnanguliselt kaotavad USA ettevõtted igal aastal 83 miljardit dollarit halva klienditeeninduse tõttu.
  84. Ettevõtted kaotavad igal aastal 289 dollarit iga kliendi kohta, kes lahkus halva teeninduse tõttu.
  85. 42% maailma turundajatest ütleb, et uute klientide leidmine kuulub nende ettevõtte  kolme peamise turunduse väljakutse hulka.
  86. Lojaalsed kliendid on keskmiselt väärt 10 korda nii palju, kui nende esimene ost.
  87. Aastal 2012 sai ainult 37% USA ettevõtetest kliendikogemuse hindeks ”suurepärane” või ”hea”.
  88. 67% USA organisatsioonidest ütleb, et kliendikogemuse parandamine kuulub nende kolme tähtsaima prioriteedi hulka.
  89. 80% suurettevõtetest kirjeldab end kui kõrgekvaliteedilise teenuse osutajat, kuid ainult 8% klientidest ütlevad, et nad on saanud kõrgekvaliteedilist teenust nendelt ettevõtetelt.
  90. Kaks viiest tarbijast ütles (aastal 2012), et nad jätsid ostu sooritamata halva teeninduse tõttu.
  91. Soovitused mõjutavad müüki. 70% tarbijatest ütleb, et neid mõjutas sõbra või sugulase online soovitus, mis ületab näost-näkku soovituse (61%), online artiklid (59%), reklaamid (49%) ning internetis jälgitavad tundmatud (32%). 
  92. YouTube üleslaadimised on kasvanud eksponentsiaalselt – aastal 2011 oli see 40 tundi minutis, aastal 2013 juba 100 tundi minutis.
  93. 45% kogu internetiliiklusest USAs toimub tänu Netflix’ile ja YouTube’ile.
  94. Ostujõupariteedi (PPP) põhjal tõusis India aastal 2011 USA ja Hiina järel maailma kolmandaks majanduseks, tõugates Jaapani neljandaks.
  95. Aastal 2011 kasvas Mongoolia GDP 15,7%, mis oli teine tulemus maailmas.
  96. 18,1 protsendiga oli aastal 2011 maailma kõige kiirema majanduskasvuga piirkond Macao Spetsiaalne Administratiivne Regioon Hiinas.   
  97. Enam kui 620 miljonit noort ei tööta ega õpi.
  98. Et hoida tööhõive näitaja konstantsena, peaks järgmise 15 aasta jooksul maailmas juurde tekkima 600 miljonit töökohta.
  99. Kahel järgneval kümnendil tuleb Indias igal kuul miljon töötajat juurde. See võrdub Rootsi kogu rahvaarvuga, mis lisandub India tööjõuga kahe järgmise kümnendi igal  igal aastal.