McKinsey uuring: aastal 2025 asub 45% Fortune Global 500 ettevõtetest arenevates maades (aastal 2000 vaid 5%)

Pilt: McKinsey Global Institute

Oktoobris avaldatud McKinsey uuringus (Urbanworld: The shifting global business landscape) rõhutatakse, et tärkavad turud muudavad seda, kus ja kuidas maailm äri ajab. Viimase kolme kümnendi jooksul on areneva majandusega maad olnud odava, kuid järjest kvaliteetsema tööjõu allikaks. Nende kiirelt kasvavad linnad on täis miljoneid uusi ja järjest jõukamaid tarbijaid, kes pakuvad uut kasvavat turgu üleilmsetele korporatsioonidele ajal, mil arenenud maailm seisab silmitsi vananemisest tingitud aeglasema kasvuga. McKinsey uuringu põhjal on aga arengumaades kasvamas ka suurte ettevõtete arv. See jõuline uute ettevõtete laine võib märkimisväärselt muuta maailma senist konkurentsi dünaamikat.

McKinsey uuring näitab, et arenevate majanduste osakaal Fortune Global 500 ettevõtete hulgas kasvab 45 protsendini aastaks 2025 (aastal 2000 oli see vaid 5%). Praegu asub kolmveerand maailma 8000st miljardilise või suurema käibega ettevõttest arenenud majandusega maades, kuid umbes 10 aasta jooksul lisandub sellele 7000 uut ettevõtet ning 70% nendest uutest asub areneva majandusega maades. Dramaatilist muutust ilmestab see, et paljud maailma suurimatest korporatsioonidest on seda staatust omanud juba mitmeid põlvkondi – enam kui 40% Fortune Global 500 hulka kuuluvast Lääne-Euroopa 150st ettevõttest on asutatud enne aastat 1900.

Äratuskell juhtidele

Korporatsioonide juhid ei tohiks uinuda rahulolusse, kui nii suur muutus on tulemas. Sarnanst suundumust oleme juba näinud 1970tel ja 80tel, kui Jaapani autotööstused hakkasid võitma turuosa ja sõid osaliselt välja USA autotööstused. Viimasel ajal on Lõuna-Korea Samsung hakanud nõrgestama Apple’i haaret nutitelefonide turul. Eelseisva kümnendi jooksul juhtub sama lugu, aga palju suuremas ulatuses ja uustulnukad kukutavad seniseid tööstusjuhte järjest suurema kiirusega.

Sellised uued ettevõtted võivad lõhkuda terveid tööstusi, täiustades äriprotsesse, luues paremaid tooteid väiksemate kuludega ning tuues need kiiremini turule. Olles kasvanud rasketes tingimustes, on paljud neist ettevõtetest mitte ainult võimekamad, kui nende konkurendid arenenud maadest, vaid on ka rohkem valmis tegema pikaajalisi investeeringuid isegi siis, kui see vähendab nende kasumit mõne järgmise kvartali jooksul. Paljud uutest tulijatest seavad sihid laienemisele rahvusvahelistele turgudele. Ettevõtete juhid peavad eeltoodud trende jälgima ja silmas pidama kolme olulist asja.

Müügivõrkude optimeerimine

Uute etevõtete kasv ei ole ainult oht, vaid pakub varustajatele ja teenuste osutajatele suurepäraseid võimalusi. Business-to-business ettevõtted peavad hindama, kuidas ennast organiseerida, et nad oleksid võimelised müüma palju mitmekesisemale ja rohkem hajutatud tarbijatele. Selleks tuleb uuesti läbi mõelda (ja ilmselt ümber paigutada) oma müügivõrgud.

Mõista seda, kuidas tarbijad ja konkurendid aenevad

Uue tööstuse tulipunktid on nii konkurentsi kui ka nõudluse allikad, mistõttu ettevõtted peaksid arenevates regioonides tärkavatel keskustel silma peal hoidma. Näiteks Hsinchu (Tai põhjaosas) ja Santa Catarina metropol Brasiilias on juba selliste multi-miljardite-dollarite tööstusetevõtete keskuseks nagu arenenud elektroonika.

Mõtle uuesti läbi peakontorite ja muude tegevuste asukohad

Paljud ettevõtted on juba aru saanud, et traditsiooniline ühe peakontori mudel ei vasta enam nende vajadustele. General Electric ja Catepillar on jaganud oma korporatsiooni keskused kahe või enama koha vahel, mis jagavad otsuste tegemise, tootmise, teadus- ja arendustegevuse ja teenuste juhtimist.

Hea võimalus linnadele

Praegu asub kolmandik suurtest ettevõtetest vaid kahekünmes suurlinnas. Tokio on 600 ettevõttega neist keskustest suurim. Peale Tokio on ainult üheksas linnas 100 või enam suurettevõtete peakontorit. 

Uutes regioonides saavad tõenäoliselt juhtivad linnad ebaproportsionaalselt suurema osa ettevõtete kasvust.Näiteks Sao Paolos asuvate suurte ettevõtete arv võib aastaks 2025 kolmekordistuda. Beking ja Istanbul võivad saada enam kui kaks korda rohkem peakontoreid, kui praegu. Siiski, ettevõtete peakontorid hajutuvad rohkem üle areneva maailma – umbes 280 arenevat linna võivad pakkuda suurtele ettevõtetele asukohta esmakordselt, muutudes nii uuteks globaalse majandusvõrgustiku keskusteks.