fs: Tähetee: pihustatav kattekiht muudab teed pimeduses helendavaks

Pilt: Tähetee Pro-Tec Surfacing UKLtd.

Pihustatav kattekiht, mis muudab tavalised kõnniteed pimeduses helendavaks, võib olla tuleviku tänavavalgustus. Tee absorbeerib päeval UV-kiirgust ja vabastab seda öösel õrna sinaka helgina.

Suurbritannias asuva ettevõtte Pro-Tec Surfacing UK Ltd. leiutis kannab nime Starpath (Tähetee) ja seda saab kasutada praktiliselt iga kõva pinnase peal, nagu asfalt, betoon ja puu.

Leiutist katsetatakse praegu Cambridge’i Christ’s Pieces pargis, kus helendavaks on muudetud 150 ruutmeetrit teed. Helendava katte pihustamine 150le ruutmeetrile võttis aega ainult 30 minutit ning tee oli taas kasutatav 4 tunni pärast.

Pro-Teq’i omanik Hamish Scott ütleb, et püsivate energiakulude puudumise tõttu on tegemist väga keskkonnasõbraliku tootega. Lisaks aitab leiutis uuendada kulunud kattega kõnniteid, kusjuures Tähetee tegemiseks ei ole vaja vana ja kulunud teed eemaldada.

Kuigi leiutis ei suuda asendada tugevat valgust suure kasutusega tänavatel, on see suurepärane lahendus väiksema koormusega aladel, eriti seal, kus omavalitsused kulude kokkuhoiu eesmärgil kipuvad valgustust sootuks ära kaotama.

Scott kirjeldab Tähetee väga õrna effekti, rõhutades, et see ei tekita mingit valgusreostust, kuna looduslik toode kohandub ümbritseva valgusega – kottpimedal ajal helendab tee tugevamalt, hämariku ajal aga eraldab vähem valgust. 

Scott usub, et Täheteel on globaalset potentsiaali. "The Independent'ile" antud intervjuus märgib Scott, et ettevõte on saanud tohutut vastukaja arengumaadest, kus energiavarustus on väga ebastabiilne, mistõttu leiutis on eriti käepärane mitte ainult kõnni- või rattateede jaoks, vaid ka maanteede parkimistaskute ja telgjoonte tegemiseks.

Ühe ruutmeetri Tähetee tegemine maksab praegu 70 naela (ca 82 eurot) ja hind sisaldab ka tee remonti. Pro-Tec töötab protsessi täiustamise kallal, mis võimaldaks kasutada leiutist ka tunnelites. Kui Tähetee ei ole teile päris mokka mööda, siis on seda ehk Tähetunnel!

Hinda leiutise laia kasutusse jõudmise
survey solution	online survey	panel management
Tee oma valik ja vajuta „Vote“. Tulemuste vaatamiseks vajuta „View Results“. Hinnata saab ainult ühe korra! Lisa kommentaaridesse ka oma valikute lühike põhjendus.

Rohemajanduse kasvav turg Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas

Pilt: Tianjin öko-linn

Linnastumine, ühendumine ja tööstuse lähenemine on peamised megatrendid, mis mõjutavad keskkonnasõbraliku ehituse turgu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Selle tulemusel arenev kauplemine keskkonnatoodete, -seadmete ja –teenustega tugevdab roheliste tööde, CO₂-majanduse, investeeringute, teadus- ja arendustegevuse arengut ning tehnoloogilist arengut vee- ja jäätmemajanduse ning õhureostuse turgudel.  

Frost&Sullivan’i uuring Asia-Pacific Buildings Sector: Macro toMicro Implications of Mega Trends to 2025 pakub ülevaadet ehitussektorit mõjutavatest olulistest megatrendidest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Globaasled megatrendid, nagu linnastumine ning majanduslik ja tehnoloogiline areng muudavad Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna demograafilisi ja finantsilisi väljavaateid ning kujundavad piirkonna ehitussektorit. Uuritakse ehituse, energiakriisi ja CO₂  emiteerimisega seotud trende, mis pikas perspektiivis loovad võimalusi ehitussektori arenguks sellistes suundades nagu rohelised ehitised, öko-linnad, öko-kuurortid, eelvalmistatud ehituselemendid, LED-valgustis ning ehitiste haldamine ja sellega seotud teenused.

Uuringus leitakse, et investeeringud CO₂-majandusse ja rohemajanduse rahastamisse leiavad aset eelkõige vee- ja jäätmemajandusega seotud teenuste ja seadmete osas. Aastaks 2025 kasvavad teadus- ja arendustegevuse kulutused keskkonnasektoris 62%.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas kasvab nõudlus puhta vee järele ja ressurss muutub järjest napimaks. Aastaks 2025 tekib jäätmeid 26% rohkem ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkond jääb maailma suurimaks kasvuhoonegaaside emiteerijaks. 

„Keskkonnatoodete ja -teenuste turul osalejatele loovad selles regioonis uusi võimalusi vajadus uuendada veeressurssi, töödelda reovett ja suurenevat hulka erinevat tüüpi jäätmeid, käidelda vanu elektroonikaseadmeid ning parandada õhukvaliteeti,“ ütleb Frost & Sullivan’i keskkonnauuringute juht Melvin Leong.

Keskkonnatoodete ja teenuste turu suurenemine hakkab pakkuma palju töövõimalusi. Rohelised elukutsed, mille number kasvab aastaks 2025 80%, seab tähelepanu keskpunkti vee teemad, jäätmete tekitamise ja õhureostuse. „Piirkond on CO₂-maksude ja kauplemisega muutumas CO₂-majanduseks,“ märgib Leong. „Need põhimõtted tõukavad tagant Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna uut majanduskeskkonda.“

Kokkuvõte megatrendidest

      Linnastumine: linn kui klient

Linnastumise järjest kiirenev tempo viib linna keskuse, äärelinnade ja tütarlinnade integreerumiseni, mille tulemusel linnad laienevad. Sellel on suur mõju tuleviku mobiilsusele, tööelule ja ühiskonnale.

     BRICS’ist edasi: järgmised mängumuutjad

Peaaegu kõigi Aasia ja Vaise ookeani riikide SKTs kasvab aastaks 2025 tööstuse osa. Hiina SKTst moodustab tööstus poole. Viis Aasia ja Vaikse ookeani riiki –Indoneesia, Hiina, Tai, Malaisia ja Lõuna-Korea - lisanduvad tänu kiirele industrialiseerimisele maailma suurima tööstuse osakaaluga riikide hulka.

     Ühendatus ja lähenemine

Kasvavad nii  rahvaarv, keskmise sissetulekuga inimeste arv kui ka majandus. Toodete ja teenuste tehnoloogiline innovatsioon annab impulsi ühendumiseks ja lähenemiseks. Uued tehnoloogiad mõjutavad seda, kuidas inimesed mõtlevad, suhtlevad ja töötavad, see aga viib rohelisema, targema ja tehnoloogiateadlikuma eluviisini. 

Megatrendide makromõjud ehitussektorile

     Energiakriis ja CO₂ emissioon

Energiavajadus Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas kasvab. Kivisüsi ja nafta jäävad kaheks peamiseks energiaallikaks, kuid suurimat kasvu on oodata alternatiivsete energiaallikate, nagu tuumaenergia, hüdroenergia ning ka päikese-, tuule- ja maasoojusenergia, osas.

Ehitised on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas suurimad energia tarbijad ja teisel kohal CO₂ tekitamisel. Aastaks 2025 on pooled Aasia suurtest linnadest saavutanud rahuldava taseme maakasutuse efektiivsuses, energia tarbimises ja CO₂ emiteerimisel.

     Hoonete ehitamine

Kasvav rahvaarv ja suurenev linnastumine koos majandusliku aktiivsuse kasvuga toob kaasa nõudluse elamute jm hoonete järele. Elamuehitus moodustab turust suurima osa ja muu ehitustegevus on seotud nii renoveerimise kui ka uute ehitistega.

Megatrendide mikromõjud ehitussektorile

     Ehitussktori areng ja roheline ehitus

Ehitiste sektor on suurim energia tarbija ja CO₂ emiteerija. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna linnades on maailma suurim arv kõrghooneid ja ehitusturu kindel kasv näitab, et see jääb samaks ka järgmisel kümnendil. Tänu kasvavale keskkonnateadlikkusele pakub roheline ehitus selles piirkonnas suuri võimalusi. Ka integreeritud disain on rohelise ehituse juures asjakohane ning eelvalmistatud elementide kasutamisel, aga ka öko-linnade ja kuurortide arendamisel järgitakse rohkem rohelisi standardeid. 

     Öko-linnad

Öko-linnade areng on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas juba toimumas mitmete revolutsiooniliste mudelite näol, nagu taastuvenergia linnad, CO₂-vabad linnad, aedlinnad, ressursisäästlikud linnad, isevarustusega linnad ja targad linnad. Tulevikus on nende arengute fookus kolmel teemal – jätkusuutlik elustiil, keskkonnasäästlikkus ja tegevuse jätkusuutlikkus. See avab ukse ehitustehnoloogiate turule, kus tehnoloogiad ja teenused keskenduvad infotehnoloogia kasutamisele, taastuvenergiale, rohelistele materjalidele ja energiasäästule.

     Öko-kuurordid

Aasia jääb ka tuleval kümnendil suuruselt teiseks turismipiirkonnaks, kuid välisturistide arvu kasv on selles piirkonnas suurim, mis mõjutab ka turismitööstuse buumi. Koos roheliste tehnoloogiate enneolematu progressiga muutuvad ka turismiettevõtete omanikud keskkonnasõbralikeks. Keskkonnasõbralikud rakendused, energiasääst ja keskkonnahoid muutuvad kiiresti hotellide ja kuurortide äriplaanide osaks. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna erinevaist paigust võib leida märkimisväärse hulga öko-kuurorte, kuid kõige enam on neid Austraalias.  

     Eelvalmistatud detailid ja moodulid

Eelvalmistatud detailide ja moodulite kasutamine ei ole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas uus kontseptsioon, kuid nende kasutamine on endiselt kasvamas. Eelvalmistatud elementide kasutamine on seotud säästliku ehituse, ehitusinfo modelleerimise ja roheliste materjalide valikuga. Eelvalmistatud detailide kasutamine annab parima võimaluse keskkonnasõbraliku ehitise sertifikaadi saamiseks, kuna võimaldab viia jäätmete tekitamise miinimumini ja säästab hea kavandamise korral energiat. Looduskatastroofid jm hädaolukorrad muudavad vajaduse eelvalmistatud detailidest ehitiste järele veelgi suuremaks.

     Valgusdioodid (LED valgustid)

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond jääb peamiseks valgustite tootjaks ka järgmisel kümnendil.

LED-innovatsioon ja toodang kasvab selles regioonis Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea ja Malaisia eestvedamisel ka edaspidi. Peale LED valgustite tavapärase kasutuse autotööstuses areneb see valdkond tänu energiasäästu eesmärkidele ka hoonete valgustamisel. On oodata orgaanilise valgusdioodi (OLED) esiletõusu.

     Poliitiline reform

Poliitilised reformid on vältimatud, kuna Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas otsitakse paremaid linnaplaneerimise ja kavandamise lahendusi, mis hõlmavad kompaktsete linnade arendamise, linnaruumi dünaamika modelleerimise, slummide ümberehitamise ja maakasutuse integreerimise põhimõtteid. Rohelisse tehnoloogiasse investeerijad võivad leida ärivõimalusi, kuna enamus Aasia ja Vaikse ookeani riike on juba andnud lubadusi toetada taastuvenergia kasutamist ja seadnud ka vastavad eesmärgid.

McKinsey uuring: aastal 2025 asub 45% Fortune Global 500 ettevõtetest arenevates maades (aastal 2000 vaid 5%)

Pilt: McKinsey Global Institute

Oktoobris avaldatud McKinsey uuringus (Urbanworld: The shifting global business landscape) rõhutatakse, et tärkavad turud muudavad seda, kus ja kuidas maailm äri ajab. Viimase kolme kümnendi jooksul on areneva majandusega maad olnud odava, kuid järjest kvaliteetsema tööjõu allikaks. Nende kiirelt kasvavad linnad on täis miljoneid uusi ja järjest jõukamaid tarbijaid, kes pakuvad uut kasvavat turgu üleilmsetele korporatsioonidele ajal, mil arenenud maailm seisab silmitsi vananemisest tingitud aeglasema kasvuga. McKinsey uuringu põhjal on aga arengumaades kasvamas ka suurte ettevõtete arv. See jõuline uute ettevõtete laine võib märkimisväärselt muuta maailma senist konkurentsi dünaamikat.

McKinsey uuring näitab, et arenevate majanduste osakaal Fortune Global 500 ettevõtete hulgas kasvab 45 protsendini aastaks 2025 (aastal 2000 oli see vaid 5%). Praegu asub kolmveerand maailma 8000st miljardilise või suurema käibega ettevõttest arenenud majandusega maades, kuid umbes 10 aasta jooksul lisandub sellele 7000 uut ettevõtet ning 70% nendest uutest asub areneva majandusega maades. Dramaatilist muutust ilmestab see, et paljud maailma suurimatest korporatsioonidest on seda staatust omanud juba mitmeid põlvkondi – enam kui 40% Fortune Global 500 hulka kuuluvast Lääne-Euroopa 150st ettevõttest on asutatud enne aastat 1900.

Äratuskell juhtidele

Korporatsioonide juhid ei tohiks uinuda rahulolusse, kui nii suur muutus on tulemas. Sarnanst suundumust oleme juba näinud 1970tel ja 80tel, kui Jaapani autotööstused hakkasid võitma turuosa ja sõid osaliselt välja USA autotööstused. Viimasel ajal on Lõuna-Korea Samsung hakanud nõrgestama Apple’i haaret nutitelefonide turul. Eelseisva kümnendi jooksul juhtub sama lugu, aga palju suuremas ulatuses ja uustulnukad kukutavad seniseid tööstusjuhte järjest suurema kiirusega.

Sellised uued ettevõtted võivad lõhkuda terveid tööstusi, täiustades äriprotsesse, luues paremaid tooteid väiksemate kuludega ning tuues need kiiremini turule. Olles kasvanud rasketes tingimustes, on paljud neist ettevõtetest mitte ainult võimekamad, kui nende konkurendid arenenud maadest, vaid on ka rohkem valmis tegema pikaajalisi investeeringuid isegi siis, kui see vähendab nende kasumit mõne järgmise kvartali jooksul. Paljud uutest tulijatest seavad sihid laienemisele rahvusvahelistele turgudele. Ettevõtete juhid peavad eeltoodud trende jälgima ja silmas pidama kolme olulist asja.

Müügivõrkude optimeerimine

Uute etevõtete kasv ei ole ainult oht, vaid pakub varustajatele ja teenuste osutajatele suurepäraseid võimalusi. Business-to-business ettevõtted peavad hindama, kuidas ennast organiseerida, et nad oleksid võimelised müüma palju mitmekesisemale ja rohkem hajutatud tarbijatele. Selleks tuleb uuesti läbi mõelda (ja ilmselt ümber paigutada) oma müügivõrgud.

Mõista seda, kuidas tarbijad ja konkurendid aenevad

Uue tööstuse tulipunktid on nii konkurentsi kui ka nõudluse allikad, mistõttu ettevõtted peaksid arenevates regioonides tärkavatel keskustel silma peal hoidma. Näiteks Hsinchu (Tai põhjaosas) ja Santa Catarina metropol Brasiilias on juba selliste multi-miljardite-dollarite tööstusetevõtete keskuseks nagu arenenud elektroonika.

Mõtle uuesti läbi peakontorite ja muude tegevuste asukohad

Paljud ettevõtted on juba aru saanud, et traditsiooniline ühe peakontori mudel ei vasta enam nende vajadustele. General Electric ja Catepillar on jaganud oma korporatsiooni keskused kahe või enama koha vahel, mis jagavad otsuste tegemise, tootmise, teadus- ja arendustegevuse ja teenuste juhtimist.

Hea võimalus linnadele

Praegu asub kolmandik suurtest ettevõtetest vaid kahekünmes suurlinnas. Tokio on 600 ettevõttega neist keskustest suurim. Peale Tokio on ainult üheksas linnas 100 või enam suurettevõtete peakontorit. 

Uutes regioonides saavad tõenäoliselt juhtivad linnad ebaproportsionaalselt suurema osa ettevõtete kasvust.Näiteks Sao Paolos asuvate suurte ettevõtete arv võib aastaks 2025 kolmekordistuda. Beking ja Istanbul võivad saada enam kui kaks korda rohkem peakontoreid, kui praegu. Siiski, ettevõtete peakontorid hajutuvad rohkem üle areneva maailma – umbes 280 arenevat linna võivad pakkuda suurtele ettevõtetele asukohta esmakordselt, muutudes nii uuteks globaalse majandusvõrgustiku keskusteks.

Meditsiinitehnika tootjate ja tervishoiusüsteemi väljakutsed

Pilt: Scanadu Scout on ulmefilmides kujutatud enesediagnostika seade (“medical tricorder”) 

DesignNews vahendab septembri keskel toimunud MedicalDesign & Manufacturing messil esinenud futurist Jim Carrolli ettekannet.

Carrolli sõnul on patsientide visiidid haiglasse vähenemas, samas kui “bio-ühendatud” (bio-connective) virtuaalsete külastuste arv kasvab ning meditsiinitehnika tootjad peavad olema valmis tooma turule järgmise põlvkonna tooteid.

Carroll kutsus messil osalenud insenere ja tootjaid üles neid trende uurima ja seadma end valmis nende kasutamiseks oma toodete uuendamisel. Ta viitab statistlistele andmetele, mille põhjal eksisteerib juba 17 000 tervisega seotud rakendust nutitelefonidele ning selliste rakenduste vastu tunneb huvi 78% tarbijatest. Carroll ennustab, et mõne järgneva aasta jooksul hakkab 500 miljonit nutitelefonide kasutajat tervise-rakendusi kasutama. Tema sõnul on patsient ehk tarbija muutumas ning seetõttu peab meditsiinitööstus nendeks muutusteks valmistuma.

Tänapäeva arstid nõustaksid patsiente pigem Skype abil ning 40% arstidest on valmis jälgima patsiente SMS sõnumite, e-posti või Facebook’i kaudu. Carroll tõi näitena ettevõtte Withings Inc., mis toodab vererõhumonitore kasutamiseks koos iPhone’i ja iPad’iga. Ettevõte MedCottage müüb ühe magamistoaga “memme majasid” (“granny pod”), mille võib paigaldada kasvõi eakate eest hoolitsevate perede tagaaeda. Majake sisaldab kaameraid ja sensoreid, mis võimaldavad patsiente distantsilt jälgida ja vajadusel abistada.

Samuti on kasvanud erinevate diabeedi-kontrolli tehnoloogiate arv, mis võimaldavad patsientidel ennast kodus jälgida ning seda infot oma arstiga jagada.

Carrolli sõnul on mitmed tervishoiuga seotud tippjuhid avaldanud arvamust, et ravimiseks mõeldud kesksete asutuste funktsioon on muutumas. Üks tervishoiuasutuse juhtidest on öelnud, et kadumas on haigla, kui füüsilise rajatise kontseptsioon ning see on muutumas virtuaalseks.

Carroll hoiatas insenere, et neid trende ei või alahinnata. Ta meenutas mõne aasta tagust konverentsi, kus meditsiinitööstuse tippjuhid naersid 3D printimise väljavaate üle. Tänapäeval on 3D printerite hankimine meditsiiniasutuste jaoks rutiinne tegevus.

Carroll ütleb, et maailmatasemel innovaatorid vaatavad tulevikku ja näevad trendi, mitte ohtu. Nad näevad võimalust.