Keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide turg kasvab aastaks 2020 enam kui kaks korda

Pilt: Asia Green Buildings

Globaalne keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide turg kasvab Navigant Research’i uuringu andmeil 116 miljardilt dollarilt aastal 2013, 254 miljardi dollarini aastaks 2020. Euroopat nähakse suurima regionaalse turuna (ca 50%). 

Raport “Materials in Green Buildings” annab ülevaate peamistest turgudest ja keskkonnasõbraliku ehituse turgu mõjutavatest poliitilistest suundadest. Turuprognoosid aastani 2020 on tehtud materjalide ja maailma regioonide lõikes ning detailselt on analüüsitud turgu suunavaid tegureid ja tehnoloogiaid.

Keskkonnasõbraliku ehituse ja ehitusmaterjalide turu kasvu mõjutab kombinatsioon energiasäästu ja keskkonnasõbralikku arhitektuuri toetavast poliitikast, keskkonnasõbralike ehitiste sertifitseerimise vabatahtlike programmide kasv, keskkonnasõbralike materjalide hindade langus, tarbijate nõudlus ja ka see, et keskkonnasõbralikud ehitised annavad turul juba täiesti käegakatsutava eelise.  

Navigant Research’i vanemanalüütiku Eric Bloomi sõnul kerkib taas esile rohelistest biomaterjalidest või kiiresti taastuvatest ressurssidest ja väikese energikuluga toodetavate materjalide innovatsioon. Bloom nimetab näiteks puidust ehitised ja fassaadid, õlepallidest konstruktsioonid, lubjast mört ja krohv, tselluloosist isolatsioon, bambusest põrand ning naturaalsed mineraalsed ja kiududest põrandakattematerjalid.

Raportis märgitakse, et arenenud tootmistehnoloogiad ning uuringud ja innovatsioon materjaliteadustes panustavad keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide mitmekesisusse. Arenenud tehnoloogiad päikeseelementide, termo- ja elektrokromaatiline (soojuse või elektri mõjul värvust muutev) klaas, soojusvahetuse süsteemid ning elektrooniliselt kontrollitavad ajamid ja mootorid muudavad arenenud ehituse disaini ja teostuse taskukohaseks ja võimalikuks.

Forbes’i artiklis tuuakse näiteks, et  Soomes on alates aastast 2012 hoonetele kehtestatud rangemad energiasäästu ja keskkonnasõbralikkuse standardid, mida alates käesolevast aastast peavad kõik uued renoveerimisprojektid järgima.

Kivist passiivmaju ehitava Paasikivitalo projekti-insener Ville Lehtineva ütleb, et kasvav huvi tuleneb nii energiasäästu vajaduse teadvustamisest kui ka trendi populaarsusest. Lisaks kivile on kasvamas ka puidu kasutamine ehitamisel. Soomes ehitab Rakennusliike Roponen Oy 2015 aasta Vantaa ehitusmessi jaoks 7-korruselist puidust kortermaja, kus on 181 korterit ja umbes 10 100 ruutmeetrit elamispinda. Selle ehitise rajamisel kasutatavate uute tehnoloogiate tõttu peetakse seda projekti teenäitajaks Soome puitehitiste arengus. Rakennusliike Roponeni tegevjuht Mika Airaksela ütleb, et see puidust kortermaja on ka testprojekt, kus katsetatakse ja uuritakse puitkonstruktsioonide disainimise süsteeme ja ehitise füüsilisi omadusi.

USAs investeeriti 2009. aasta kolme esimese kuuga keskkonnasõbralikku ehitusse  465 miljonit dollarit riskikapitali. Juhtivaks oli siin hotellindussektor. Vastavalt raportile ”Green Retail and Hospitality: Capitalizing on the Growth in Green Building Investments” näitavad hotelliomanikud üles suurt huvi investeerida keskkonnasõbralikesse ehitusprojektidesse. “Sügavalt huvitatud” hotelliomanike osakaal oli aastal 2011 28%, käesoleval aastal 48% ja kasvab aastaks 2015 eeldatavalt 62 protsendini. Ligi 2/3 jaemüügi ja 3/4 hotelliomanikest kavatsevad 2015. aastaks investeerida keskkonnasõbralikku ekspluatatsiooni ja hooldusesse.