esmaspäev, 11. märts 2013

fs: Eestlased on haritud, aga rahulolematud – kas vastupidi oleks parem?

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Eestimaalased on andnud oma eluga rahulolule 5,5 punkti 10 punkti skaalal. Kesist rahulolu põhjustavad madal sissetulek, töötus, kehv tervis. Hea haridus, puhas õhk ja looduslähedus ei taga eestimaalase heaolu. Kas me oleksime aga rahul siis, kui olukord oleks vastupidine? Näiteks, kui meil oleks hea sissetulek, töötus peaaegu puuduks, tervis enda arvates priima, aga keskmine haridustase oleks madal ning keskkonnaseisund talumatu? Mõelge sellele.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (ingl Organisation for Economic Co-operation and Development e OECD) kodulehel on esitatud OECD riikides läbi viidud uuringu tulemused, kus on riike võrreldud Parema Elu indeksi (ingl Better Life Index) alusel. Rea heaolu näitajate poolest on eestlased taas teistest kehvemad. Näiteks teenib Eesti kodanik keskmiselt üle 40% vähem, kui OECD riikide kodanik keskmiselt; ta töötab ajaliselt rohkem; noorte (vanuses 15-24 aastat) seas on töötus aga kaks korda suurem kui OECD riikides keskmiselt. Terviseseisundit peab Eestis heaks 55% inimesi, samal ajal kui teistes OECD riikides keskmiselt 70% küsitletutest. Pole siis ka ime, et eestlase eluea pikkus jääb alla OECD riikide keskmisele 80 eluaastale. Teistest madalam on ka eestlaste valmisaktiivsus ja usaldus poliitiliste institutsioonide vastu. 69% küsitletutest Eestis väitis, et nad saavad päevas tavaliselt rohkem positiivseid emotsioone (puhanud tunne, rahulolu saavutusest, nauding jms) kui negatiivseid (valu, mure, kurbus, igavus jms). OECD riikides on see näitaja keskmiselt 80%. Võib-olla oleks heaolu tunnet päevas rohkem, kui meie kodanikud kasutaksid oma vaba aega rohkem vabatahtlikuks tegevuseks – OECD riikidega on vahe selles osas neljakordne.

Eesti on teistest parem oluliste elukeskkonda iseloomustavate näitajate poolest:
  1. Haridus: Võrreldes OECD riikide keskmisega on märkimisväärselt suur osa eestimaalastest kõrgharidusega. Eesti tudengid on ühed parimate teadmistega PISA testi (rahvusvaheline tudengite hindamise programm) tulemuste alusel. Haridusnäitajate osas leiti uuringus, et Eesti haridussüsteem loob suhteliselt võrdsed eeldused kõrgkooli pääsuks.
  2. Puhas õhk: Kopsuhaigusi põhjustavate atmosfääri peenosakeste sisalduse tase on Eestis 13 mikrogrammi kuupmeetris, mis on oluliselt madalam OECD riikide keskmisest 22 mikrogrammist kuupmeetris ehk meie õhk on palju puhtam.
  3. Loodus: 6% Eesti elanikel pole rahuldavat juurdepääsu haljasaladele, OECD riiikides on see näitaja keskmiselt 12 %.
OECD poolt välja pakutud kasvustrateegia järgimine Eestis peaks kaasa aitama rahulolu kasvule ka tavakodanike seas. Strateegia soovitusteks on näiteks tööturupoliitika tugevdamine, tööjõumaksude vähendamine, teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtete toetamine eksporti suurendamiseks ja tootmistegevuse energia- ja ressursiintensiivsuse vähendamine, vt lähemalt OECD Parema Elu indeksi Eesti maaprofiilist.