pühapäev, 17. märts 2013

Finantsturgudel valguse kiirusel

Pilt: WatchDocumentary.TV

6. mai 2010 algas börsidel Ameerikas üsna rahutult langussuunal. Seda kuni umbes kella kolmeni pealelõunal, kui Dow Jones tööstusindeks kukkus 15 minuti jooksul 600 punkti (päeva lõikes koguni 1000 punkti e ~9%) ja seejärel tõusis benji-hüppe sarnaselt peaaegu 600 punkti, nullides eelnenud järsu languse. Kui need numbrid tunduvad abstraktsed, siis võrdluseks võib märkida, et selle kukkumise rahaline väärtus ületas 1 triljon USA dollarit (s.o. üle 100 korra suurem kui Eesti 2012.a riigieelarve). Nagu hiljem selgus oli üks avatud investeerimisfond (ingl mutual fund) müünud tavapärasest suurema hulga futuure, mis aga käivitas seda jälginud arvutite ostu-müügi spiraali, saatis turu vabalangusesse ja tekitas anomaalseid aktsiahindu mõnest sendist 100 tuhande dollarini. Oma kiiruse ja ulatuse tõttu sai see fenomen nimeks välkkrahh (ingl flash crash). Väikseimaid välkkrahhe on sellest saadik toimunud mitmeid ning tihtipeale on neis oma osa arvutitel ja algoritmidel a algodel, nagu selgitab ajakiri Wired oma loos „Raging Bulls: How Wall Street Got Addicted to Light-Speed Trading.“

Aina suurem osa finantssektorist on keskendunud, serveritele, valguskaablitele, protsessoritele ja algoritmidele – USA finantssektor kulutas elektroonilise kauplemise arendamiseks arvutivõrkudele juba 2010. aastal üle 2,2 mld dollari. Pole ka imestada, kui juba üle poole (!) finantstehingutest USA-turul (mis on samas ka maailma suurim finantsturg) tehakse mitte lihtsalt elektrooniliselt, vaid arvutite vahel automaatselt ilma inimesepoolse sekkumiseta. See on sünnitanud uue äri-allharu, kus kasumit lõigatakse tehingute kiiruse ja sageduse pealt – kõrge sagedusega kauplemine e high-frequency trading (HFT).

Kvantide konkurents
HFT-kauplejad on osa kvantitatiiv-analüütikutest (e kvantidest nagu neid on kutsuma hakatud), kes finants- ja investeerimismaailmas kasutavad oma töös peamiselt statistilisi ja matemaatilisi mudeleid. Arvutivõimsuse odavnemisega ja võrgustumise kasvamisega on nende töö lihtsustunud ja laienenud: arvuteid saab üha hõlpsamini kasutada aina suuremate ja keerulisemate andmekogude töötlemiseks ning üha enam andmeid on aina kiiremini ülemaailmselt kättesaadavad. Nii on HFT-kauplejad loonud uue viisi rahategemiseks: sendi murdosa kaupa sadadelt eri väärpaberitelt kümneid tuhandeid kordi päevas.

Käsikäes eelnevaga on kasvanud arvutite võimekus vahetada omavahel turuinfot ning selle põhjal teostada tehinguid maaklerite sekkumiseta, kuna juba ammu suudavad nad seda teha kordades kiiremini kui kaasates sellesse protsessi mõne vahepealse otsusekoha inimese poolt. Ehkki HFT-tehingute arv on endiselt üle poole kauplemistehingute kogumahust, siis nende määr on viimastel aastatel langenud. See on märk konkurentsi tihenemisest HFT-turul tegutsejate vahel, millest järeldub, et üritatakse iga hinna eest saavutada väikseimatki konkurentsieelist teiste ees.

Kõrge sagedusega kauplemise mahud USA-s on viimastel aastatel vähenenud (graafik: New York Times)

Võitlus millisekundite nimel
Telegraafipõhise väärtpaberi-lühiinfo (ingl stock ticker) ja telefoni teel edastavate ostu-müügikorralduste asemele on astunud ülikiired serverid, mis on võimalikult lühikese valguskaabli abil ühendatud börsiga. Sõna „lühike“ viitab siin sellele, et suur osa kõrge sagedusega kauplemise tehnoloogiate arendusest keerleb termini „latentsus“ ümber. Latentsus mõõdab viitaega, mille jooksul signaal jõuab ühest kohast teise. Teleuudistes võime märgata näiteks üle-ookeani otsereportaaži korral, kuidas ühe reporteri küsimus jõuab teiseni alles mitme sekundi möödudes – paus, mida vahetul suhtlemisel ei koge. Sama viitaeg mõjutab ka väiksemaid vahemaid ja finantsturgudel on see muutunud konkurentsieelise saamise keskseks mõõdupuuks, kuna iga kilomeeter valguskaablit lisab info kohalejõudmisele 0,005 millisekundit ehk 5 mikrosekundit.

See on ka põhjus, miks New Yorgi  börsi tehnikud lisavad börsi Mahwahs, New Jerseys asuvasse arvutuskeskusesse koha ostnud HFT-kauplejate serverite ja börsiserverite vahele teinekord lisameetreid kaableid. Kuna börs soovib kõigile oma klientidele pakkuda võimalikult võrdse kvaliteediga teenust, siis teevad nad seda konkurentsiolukorra võrdsustamiseks, nii et börsiinfoinfo ei jõuaks kellegini isegi nanosekund teistest varem.

Seda teades pole imestada, et ühendus New Yorgi ja USA suuruselt teise börsikeskuse Chicago vahel on muutunud mikrosekundite mahalihvimise võidujooksuks firmade ja tehnoloogiate vahel. Linnulennul 1160 kilomeetrise vahemaad kattis (tavaliselt mitte kõige otsemat raudteetrassi järgiv) 1600 kilomeetri pikkune valguskaabel, mille üks bitt läbib 7,3 millisekundiga (või nagu arvutiside puhul tavaks arvestada edasi-tagasi liikumise ajakulu 14,5-ga). Lihtne arvutus näitab, et seda on ühe otsa peal võimalik lühendada 2,2 millisekundi (e 2200 mikrosekundi) võrra. Pidades silmas seda potentsiaali ostiski üks firma (Spread Networks) ülesse kahe linna vahel olevaid maaõigusi ja paigaldas 225 km võrra lühema kaabliühenduse Chicago kaubandusbörsi ja Nasdaq’i vahel. Arvutisignaali latentsus lühenes ühe otsa peal 7,3-lt 6,2 millisekundini.

Kuid see pole veel kõik. Fiiberoptilises kaablis ei liigu signaal mitte päris valguskiirusel, vaid kolmandiku võrra aeglasemalt (umbes 200 tuh km/s). Edastades signaali läbi õhu ligi 300 tuh km/s kiirusega on võiduvõimalused veelgi suuremad. Siin tulebki mängu mikrolaine, millel tuginevat sidet on mitmed firmad (nt Tradeworx) arendama hakanud. New Yorgi ja Chicago vahele paarkümmend sidetorni püstitanud McKay Brothers’il on õnnestunud signaali kahe linna vahel edasi-tagasi  liikumise aeg viia 14,5-lt 9 millisekundini. Mikrolaine-tehnoloogiat kimbutab seevastu haavatavus äärmuslikest ilmaoludest (nt paduvihm, tormid, jms), ent selle tehnoloogia eestkõnelejad on siiski veendunud, et lühike teenuse „maasolek“ põhjustab kliendile samaväärses ulatuses (nt 1% ajast) rahalise kao, samal ajal kui konkurentidest üldiselt aeglasem olemine tähendab rahalist kadu igal juhul sajast.

HFT mõjud raputavad tööturgu ja seadusandlust
Samamoodi nagu see kiirusele keskendumine sulgeb mõned uksed (nt börsimaaklerite amet on üha ohustatum), siis samas avab ta uusi. Maailma suurim börsiinfo vahendaja Dow Jones (Wall Street Journal’i omanikfirma) märkas, et sellises olukorras on inimestele mõeldud börsiinfo avaldamisega kiirustamine puhas raiskamine, kuna inimesed kulutavad terveid sekundeid selle info „seedimiseks.“ Nii lõi Dow Jones täiesti uue uudistevoo, mis on suunatud tema klientide arvutitele ja tervetele arvutisüsteemidele – hea näide tõusvast M2M (ingl machine-to-machine e masinalt-masinale) trendist.

Tagasi alguse juurde tulles on 2010. a maikuise välkkrahhi mõju vaatamata kohesele vigadeparandusele pikas perspektiivis siiski tuntav olnud. Kui vaadata kindlustotsivaid pensionifonde, siis paari viimase aasta jooksul on investorid pikaajalistest avatud investeerimisfondidest välja tõmmanud üle 300 miljardi dollari. Kui üks halb tehing võib turul vallandada sellise (automatiseeritud) paanika, siis loob see investorite jaoks ebasõbraliku keskkonna ja ajendab neid sellelt ebakindlalt turult taanduma, on üks Themis Trading’i analüütik öelnud. Lisaks eelpoolviidatud konkurentsi tihenemisele HFT-turul, on lõpuks ärganud ka seadusandjad ja regulaatorid, kelle töö tulemusel meenutab kõrge sagedusega kauplemine aina vähem seadusetut Metsikut Läänt. Ameerika väärtpaberiturgu reguleeriv fõderaalagentuur SEC (ingl Securities and Exchange Commission) on juba seadnud HFT kauplejatele mitmeid täiendavaid piiranguid ja infoavaldamise nõudeid, Euroopa Liidu spekulatiivsete finantstehingute maks on sihitud lööma valusaimalt just kõrgsagedus-kaubitsejaid ning Saksamaa seadis möödunud aastal sisse nõude, et HFT-äris tegutsejad registreeriks end täiendavalt valitsusameti juures piirates samas nende võimekust finantstehingute tegemisel. Sarnaseid samme on astutud ka Austraalias ja Kanadas.

Eestit see problemaatika otseselt ei puuduta meie börsimahu väiksuse ja suurtest keskustest eemalolemise tõttu. Samadel geograafilistel (mis heaks näiteks, et internetiski füüsiline kaugus teinekord loeb) ja kauplemismahu (siinsed börsid ei saavuta niipea mahtu, mis õigustaks sendi murdosa kaupa väärtpaberitega kauplemist päeva lõikes) põhjustel pole HFT-kauplejatel siin tööpõldu, kui nad oma tegevuse just suurbörside vahetusse lähedusse ei vii. Kokkupuutepunkte siiski leidub ja teinekord väga ootamatutes kohtades. Nii näiteks käis 2012 sügisel läbi uudis ühe Eesti firma müügist ameeriklastele. Kõnealuse Modesati üks arendatavaid tehnoloogiaid oli justnimelt mikrolaine-side, mida nüüdseks manalateed läinud firmaveebis pakuti otsesõnu high-frequency trading’u arendamiseks. Seega isegi kui turul pole otseselt kaasa võimalik mängida, siis leidub meilgi oskuseid ja tehnoloogiaid, mille arendamisest sellisteski kohtades lõpuks kasu lõigata annab.

5 kommentaari :

Märt Ridala ütles ...

Väga hea, et sellele teemale tähelepanu juhtisite ja väga hea artikkel. Minu arvates tuleks aga küsida, et millist kasu selline tegevus inimkonnale peaks tooma. Mida head on automatiseeritud kasiinos, kus mängitakse meie pensionifondide rahaga? Raske on näha selles tegevuses midagi muud kui tohutuid riske majandusele ja lihtsalt talentide, riistvara ja raha raiskamist.

indrek seppo ütles ...

Märt, millist kasu toob inimkonnale see, et me rohkem infot arvestame oma otsustusprotsessis või rohkem analüüsi? Tavaliselt see kahju ei too, kuigi konkreetseid juhte, kus info lisandumine või täpsem analüüs muudab otsuse kehvemaks, võib alati leida.

Konkreetsel juhul on ühes sugugi mitte ühiskonna jaoks väheväärtuslikus valdkonnas - lepingute ja omandi tulevikuväärtuse hindamises - võetud kasutusele uus tehnoloogia. Esialgu on mitmel korral sellega bambusse pandud, aga kõigil on motivatsioon neid vigu leida ja parandada, nii et on hirmus vähetõenäoline, et nad püsima jäävad. Ma arvan küll, et neid vigu jäävad leidma needsamad algoritmid - täna tegelevad ühed maailma parimad pead ilmselt justnimelt sellega, kuis tuvastada selliseid flash crashe, sest selle pealt võib väga-väga palju teenida. Kui nad asja ära lahendanud on, on ka flash crashid minevik.

ludvig ütles ...

HTF kasu seisneb likviidsuse pakkumises. 2008 aasta krahh näitas selgelt mis juhtub, kui likviidsus ära kaob. Kui üldse piirata või muuta siis ainult seda, et SEC võiks jalad kõhu alt välja võtta ning hakata karistama flash orderite tegijaid, kus topitakse turgu ordereid mis kohe välkkiirusel tühistatakse, mõjutades selliselt teisi turuosalisi. Selline teguviis on juba präegu keelatud, millegipärast SEC seda ei kontrolli.

indrek seppo ütles ...

Ma - nüüd veidi järele mõelnuna - kaitsesin tegelikult rohkem algoritmkauplemist, kui high frequency kauplemise high frequency osa. Kas see, et kaubelda saab 0.001 sekundi kiirusel on ühiskondlikult väärt neid investeeringuid, mis tehakse võidujooksus mõne millisekundi mahalõikamiseks - ega ma selles ausaltöeldes nii väga kindel ole. Just nagu ei tundu olevat kole suurt probleemi selles, et börsid mingitel kella-aegadel ja päevadel kinni, ei usu ma, et midagi läheks halvemaks, kui lepitaks kokku, et tehingud toimuvad nt iga 5 sekundi tagant vms, samaaegselt laekunud orderid saaksid täidetud loosi abil jne. Mitte, et ma liiga täpselt neid praegu toimivad tehnilisi detaile ka teaksin.

aboshady ütles ...

شركة تنظيف ببريدة
شركة تنظيف فلل ببريدة
شركة تنظيف منازل ببريدة
شركة تنظيف بيوت ببريدة
شركة تنظيف شقق ببريدة
شركة تنظيف بعنيزة
شركة تنظيف بيوت بعنيزة
شركة تنظيف منازل بعنيزة
شركة تنظيف فلل بعنيزة

Postita kommentaar