![]() |
Pilt: WatchDocumentary.TV |
6. mai 2010 algas börsidel Ameerikas üsna rahutult langussuunal. Seda kuni umbes kella kolmeni pealelõunal, kui Dow Jones tööstusindeks kukkus 15 minuti jooksul 600 punkti (päeva lõikes koguni 1000 punkti e ~9%) ja seejärel tõusis benji-hüppe sarnaselt peaaegu 600 punkti, nullides eelnenud järsu languse. Kui need numbrid tunduvad abstraktsed, siis võrdluseks võib märkida, et selle kukkumise rahaline väärtus ületas 1 triljon USA dollarit (s.o. üle 100 korra suurem kui Eesti 2012.a riigieelarve). Nagu hiljem selgus oli üks avatud investeerimisfond (ingl mutual fund) müünud tavapärasest suurema hulga futuure, mis aga käivitas seda jälginud arvutite ostu-müügi spiraali, saatis turu vabalangusesse ja tekitas anomaalseid aktsiahindu mõnest sendist 100 tuhande dollarini. Oma kiiruse ja ulatuse tõttu sai see fenomen nimeks välkkrahh (ingl flash crash). Väikseimaid välkkrahhe on sellest saadik toimunud mitmeid ning tihtipeale on neis oma osa arvutitel ja algoritmidel a algodel, nagu selgitab ajakiri Wired oma loos „Raging Bulls: How Wall Street Got Addicted to Light-Speed Trading.“