kolmapäev, 2. jaanuar 2013

Krediidikriisist talendikriisi

Pilt: Managed View
Veel paar aastat tagasi tekitasid ettevõtetele kõige enam muret rahaga seotud teemad ning talentide ja oskuste kättesaadavus oli teisejärguline. Nüüd on viimane aga tõusnud kindlustusfirma Lloyd’si äririske mõõtvas indeksis teisele kohale, olles seejuures üks kõigest kahest riskist, milleks valmisolekut juhid hindavad puudulikuks. Üle poole rahvusvaheliste korporatsioonide juhtidest leiab, et oskustööjõu nappus mõjutab lähitulevikus oluliselt ettevõtte majandustulemusi ja strateegilisi otsuseid (vt Reutersi artiklit). Konsultatsioonifirma SHL tõdeb oma tööjõuriske analüüsivas raportis (Talent Report), et mõned riigid ja sektorid peavad saabuvate muutustega üleilmsel talendimaastikul kiiremini kohanema. Seejuures peaksid äri-, inimressursi- ja riigijuhid üldise spetsialistide pakkumise asemel pöörama suuremat tähelepanu oskuste tasemele ja innovaatoriomadustega talentide kättesaadavusele.

Enimnõutud on äri- ja IT-oskused
SHLi ekspertide arvates lähtusid ettevõtted minevikus uue asukoha valikul liialt odava masstööjõu olemasolust. Selle asemel soovitavad nad pöörata rohkem tähelepanu spetsialistide oskuste tasemele. Lähitulevikus mõjutab üleilmset oskustööjõu turgu oluliselt kasvav konkurents erinevate teenuste (sh IT) sisseostmisel. Tuginedes erinevate kvalifikatsioonisertifikaatide testide tulemustele reastasid SHLi analüütikud riigid oskuste taseme järgi äri- ja IT-pädevuse vallas. Need on konsultatsioonifirmade Manpower ja Hays hinnangul „kõvad“ oskused, mille osas ettevõtted kogevad palkamisel suurimaid raskusi. Kõrge edetabelikoht näitab, et riik on heatasemeline talendiallikas.
  • Ärioskused
    Administratiivsete ja ärijuhtimise baasoskuste kuumad keskused on Euroopa riigid. Seejuures võib Ida-Euroopa kõrge potentsiaal tuua kasu nii koduturul kui kujuneda talendiallikaks naabritele. Teistes regioonides on pilt kirjum ja madal regionaalne koondnumber varjutab olulist kõikumist riikide lõikes. Nii ei leia TOP25st Hiinat ja Indiat, kuid Singapur on 11.-12. kohal, kohe Eesti järel. Ka mitmes Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigis on testide läbimisprotsent üle keskmise, kuid madalad tulemused viitavad suuremale uutesse töötajatesse investeerimise vajadusele.
  • IT-oskused
    IT-oskuste tase on samuti tugev Euroopas, eriti Ida-Euroopas (Eesti 10. kohal). Suunav jõud IT-oskuste vallas on konkurentsi tihenemine sisseostu turul. Selle tulemusel võib traditsiooniliselt tugev ja arvuka tööjõuga India SHLi hinnangul sattuda raskustesse, sest ei kuulu TOP25de. Hetkel ongi üleilmne IT-oskuste turg muutumas ja esile kerkivad uued keskused nagu Ida-Euroopa ja Lõuna-Ameerika. Näiteks Eesti, Läti, Leedu ja Poola tugev positsioon on leidnud kajastamist ka hiljutises üleilmsete teenuste asukohtade ülevaates. Oma kohta on parandanud ka Suurbritannia ja Saksamaa. Euroopa kui terviku edukuse jaoks on oluline kasutada ära oma oskuste kvaliteedi konkurentsieeliseid (st lääne „pehmeid“ ja ida „kõvasid“ oskuseid) piirkonna kui terviku positsioonilt.

Parimate IT- ja ärioskustega töötajad on Euroopas (allikas: SHL)
Tuleviku võtmetegijad on innovaator-talendid
Innovatsioon on see, mis lubab nii era- kui avalikus sektoris kriisi võimaluseks pöörata. Innovatsioonikeskkonnast on sageli juttu, kuid tähelepanuta on jäänud, kui palju on saadaval innovaatoriks sobilikke talente – inimesi, kes oskavad näha uusi seoseid ja võimalusi, tõlgendada ja „tõlkida“ turu ning klientide andmeid, veenda, mõjutada, koostööd teha, innovatsiooni müüa jne. SHLi hinnangul on vaid ühel 17st ehk 5,8% kõrgkoolilõpetanutest, juhtidest ja tippspetsialistidest potentsiaali olla tõeline innovaator.

Innovaator-talente leidub kõige enam Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas, aga ka mitmes Aasia riigis, kuigi regioon tervikuna on kehvemal positsioonil. Näiteks tuntud IT-keskuses Indias neid napib. Ida-Euroopa riigid pürgivad küll tabelis ettepoole, kuid jäävad hetkel innovaatorite osakaalult maailma keskmisele alla. Tulevikus seisukohalt on piirkonnas aga hea pinnas konkureerimisel suuremale rollile maailmamajanduses.

Talendi edetabeli kõrvutamisel tuntud innovatsioonikeskkonda mõõtvate indeksitega (INSEAD Global Innovation Index, BCG International Innovation Index), eristub neli riikide rühma:
  • mõlemas tugevad: USA ja Kanada, Saksamaa, Rootsi ja Suurbritannia, Hong Kong ja Singapur, Austraalia;
  • hea keskkond, vähe talente: Soome, Norra, Ungari, Hiina jt, (Eesti);
  • nõrk keskkond, ohtralt talente: Holland ja Uus-Meremaa ning
  • väljakutsed mõlemas: Ida-Euroopa riigid, India, Indoneesia, Brassilia, Mehhiko, Kreeka jt.
Mitmed viimase rühma riikidest on viimastel aastatel nautinud kõrget majanduskasvu. Kuid kasvav konkurents teistest riikidest seab surve alla tärkavate turgude suuremahulisel tootmisel ja odaval tööjõul tuginenud kasvumudeli. Seetõttu on kasvu säilitamisel võtmeprioriteet innovaator-talente identifitseerimine ja arendamine. Näiteks on SHLi küsitluse põhjal Hiina paremini ettevalmistatud selle konkurentsiga toime tulema kui India. 

Innovaator-talentide edetabelit juhivad Ameerika ja Lääne-Euroopa (allikas: SHL)
Avalik sektor vajab uuendajaid
Sektoritest on innovaatorite edetabelis parimal positsioonil tehnoloogia, millele järgnevad äriteenused, toiduainete- ja jookidetööstus, jaekaubandus ning kindlustus ja rahandus. Avalik sektor kuulub keskmike hulka. Samas asetavad piiratud eelarve ja mitmed olulised majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised väljakutsed lähitulevikus just riigisektori surve alla. Tänagi on paljude Euroopa ja Põhja-Ameerika valituste ja riigiasutuste võtmemissioon uute viiside leidmine töö organiseerimisel ja see tähendab innovatsiooni. Üldjoontes ongi just kõige suurema innovastioonivajadusega sektorid need, kus potentsiaalseid talente kõige enam napib. Keerukas keskkonnas edasi liikumiseks tuleb neis harudes ümber mõelda talentide profiil, keda on tavapäraselt ligi meelitatud ja palgatud. Seega peaks avaliku sektori, aga ka panganduse jaoks, innovaator-talentide ligimeelitamine, identifitseerimine ja arendamine olema üks talendijuhtimisprogrammide võtmeprioriteete.

Lisaks napib avalikus sektoris töötajaid, kellest võiksid tulevikus kujuneda uued liidrid. Seetõttu on SHLi ekspertide hinnangul riigi- aga ka mitmes muus sektoris (nt professionaalsed teenused) vale strateegia tugineda tänaste ja tulevaste liidrite palkamisel sektorispetsiifilistele teadmistele ja kogemustele. Tähtis on laiendada liidritalentide otsinguala väljaspoole oma traditsioonilist sektorit.

IT-potentsiaali ärakasutamiseks vajab Eesti innovaatoreid
Eesti, ja Ida-Euroopa regioon tervikuna, on „kõvade“ oskuste edatabeli esiotsas. See loob soodsa pinnase teenuste sisseostu piirkonnana läbilöömiseks. Näiteks konsultatsioonifirma A.T. Kearny Globaalse teenuste asukohtade indeksis (Global Service Location Index 2011) jagab Balti kolmik 10.-12. kohta. Seega on uus tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringuprogramm, mille eesmärk on motiveerida suuri välisettevõtteid rajama Eestisse tugiüksuseid, igati asjakohane algatus. Samas tuleb arvestada, et Eesti väärib kõrget kohta edetabelis paljuski tänu soodsale üldisele ärikeskkonnale. Meie miinused on vähene kogemus ja oskustööjõu vähesus. Selles valguses on mõistlik novembri alguse infotehnoloogia visioonikonverentsil „IT Visioon 2020: KICK OFF“ välja hõigatud eesmärk, et aastaks 2020 oleks siin 50 000 infotehnoloogiaga seotud töökohta. Võrdluseks – täna on neid veidi alla 20 000. TÜ arvutiteaduse instituudi direktori Jaak Vilo  hinnangul on see minimaalne eesmärk, et väärida IT-tiigri tiitlit.

Kõrge oskuste tase ja mõningane rahvusvaheline tuntus loovad meie pürgimustele soodsa pinnase. Samas ei piira Eesti majanduse kasvupotentsiaali mitte pelgalt IT-töötajate vähesus, vaid ka innovaator-talentide nappus. Selles kategoorias Eesti maailma TOP25-de ei küündi. Nii on maailmamajanduse esirinda tõusta keeruline. Kuna konkurents oskuste osas on Ida-Euroopa piirkonnas kõrge, valitseb pigem oht kaotada oma IT-talente paremate "pehmete" oskustega Lääne-Euroopale või Ida-Euroopa teenuste sisseostufirmadele. Ka majandusanalüütik Maris Lauri rõhutas visioonikonverentsil vajadust Eesti IT-töötajaid paremini rakendada.

0 kommentaari :

Postita kommentaar