esmaspäev, 21. jaanuar 2013

fs: Ühisloodud rahvakunstnik, keda pole

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Lõuna-Korea k-pop muusikastiili esimesena paljude teadvusesse toonud Psy oma looga „Gangam Style" võib olla märk selle maailmaosa popkultuuri võidukäigu algusest, kui oriendil on varuks veel üksjagu meelelahutus-uudiseid. Nendest üks on Jaapani pop-fenomen Hatsune Miku, kes on juba andnud mitmeid kontserte täismajadele eri maailmajagudes. Lühikese aja jooksul on talle tekkinud miljoneid fänne, kellest tuhandeile on ta olnud edasise (sugugi mitte alati kõige süütumat sorti) loomingu inspiratsiooni allikaks. Seda kõike on ta teinud, nagu kirjeldas hiljuti ajakiri Wired, olles ise alla kuue aastane.



Ta sündis tõesti alles 2007. a augustis, aga hologrammina, kelle lihast ja luust vaste puudub (erinevalt näiteks mullu Dr Dre ja Snoop Doggi kontserdil „taaselustatud" Tupacist). Kui võtta seda märgina sellest, mida (pop-)kultuuri tulevikul ka õhtumaade jaoks varuks on, siis hologramm-staari esinemistest huvitavam on  tema sünnilugu. Ja see tulevikupilt on märksa kõnekam intellektuaalse omandi õiguste (ingl intellectual property rights e IPR) kui tehisstaaride osas. Nimelt kõik Miku esitatavad lood on tema fännide kirjutatud nagu ka suure osa ta karjääri moodustavast muust loomingust (videod, mangad, mängud, riided jne). Ehkki Hatsune Miku sündis ühe firma „maskotina" ja on seda endiselt, siis vähesed seostavad teda Crypton Future Media nimelise firmaga. Ega ka viimane ise ei takista oma sümboli „taaskasutamist" kuna Jaapanis on üha levinum selline kogukondlik looming, millel on oma nimigi: „niji sousaku" e teisene looming. Disney tegelastega selline vaba ümberkäimine on kujuteldamatu, kuna nii see kui enamus teisi lääne suurfirmasid kaitsevad kiivalt oma valduses oleva loomingu muutmist ükskõik kui tahes siira või lapsemeelse fänni poolt.

Harvardi ülikooli proferssor Lawrence Lessig on ammu tähelpanu juhtinud (nt raamatus „Remix", 2008) kehtiva IPR õigusraamistiku jalgu jäämisele tärkavale mash-up kultuurile, kus üha enam loomingut sünnib olemasolevast tükkide võtmise, nende segamise, täiendamise ja seeläbi uue sünnitamise teel. Digitaliseerumine on sellele vaid hoogu juurde andnud. Seda nii aina suuremale hulgale fänniloomingule, kui samas tempos kasvavale hoiatuskirjade ja kohtuasjade arvule nende loojate vastu autoriõiguste hoidjate poolt. Näiteks 3D-trükkimine avab siin uue Pandora laeka, kui füüsiliste objektide digijoonised hakkavad aina laiemalt levima ja kasutust leidma (vt ka varasemat Fututoa lugu „3D-trükkimine laineharjal"). Kas jaapanlased on loominguliselt ajast eest, näitab lähikümnend, käivasolevas IPR-alases debatis annavad nad olemasoleva süsteemi murendajate leerile kindlasti argumente juurde.

3 kommentaari :

Erik Ehasoo ütles ...

Seda ei ole vist isegi ulmefilmid osanud ennustada, et tulevikus viskavad inimesed näppe hologramm-staari poole, keda pole isegi olemas...

Margus ütles ...

Nii ennekuulmatu see siiski ei ole. Näiteks kirjeldas William Gibson 96. aastal täpselt sellist olukorda oma raamatus: http://en.wikipedia.org/wiki/Idoru

Filmide kohta hetkel ühtegi näidet tuua ei oska.

aboshady ütles ...

مكافحة النمل الابيض
شركة مكافحة النمل الابيض بالرياض
شركة مكافحة النمل الابيض

Postita kommentaar