kolmapäev, 11. detsember 2013

Nutikas spetsialiseerumine - võitlus klaaslaega

Kas Eesti peaks spetsialiseeruma?


Avo on kuldsete kätega mees. Kõike ta ka oskab! Küll seob traadiga tagasi autolt kukkunud numbri, küll joonistab poliitilisi karikatuure ja kuivatab saunas lestasid. Kõik me teame üht Avot, kunagist olümpiaadide hirmu. Ent kogu tema toreduse juures on üks jama. Ta teab kõigest midagi, aga mitte millestki piisavalt. Sest ta ei spetsialiseerunud, vaid sõitis lihtsalt loomuliku ande peal.

Väikese riigi majandusega on üldiselt samamoodi. Et toita järgmist kasvulainet, peab Eesti suutma üha rohkem targemalt toota ja teenuseid osutada. Euroopa Liidus kutsutakse seda nutikaks spetsialiseerumiseks. See tähendab majanduses kõrgema potentsiaaliga valdkondade leidmist — ja toetamist. Tänavu on Eestis selle teema kohta ilmunud nii toetavaid kui kriitilisi artikleid. Kuna olen juhtinud Eesti vastava analüüsi läbiviimist, siis kirjutan veidi täpsemalt protsessi tagamaadest ning miks seda Eesti jaoks oluliseks pean. 

Kas Eesti üldse peaks spetsialiseeruma? Avo on ju ikkagi universaalselt tubli mees! Ongi. Ent pean kitsamat ja sügavamat keskendumist väikese riigi puhul siiski õigeks, sest tugevus väikses nišis võib Eesti jaoks luua olulise mõju. Samuti on nutika spetsialiseerumise teostamine Euroopa Komisjoni eeltingimus struktuurfondide rahastuseks. Seega kuigi spetsialiseerumise osas on kindlasti vajalik ka teoreetiline arutelu, on ratsionaalselt võttes vaja Eestil ka päriselt spetsialiseerumisega tegeleda. 

Euroopast programmid võivad tekitada segadust, kuid makromajanduslikult pean nutikat spetsialiseerumist väga vajalikuks suunaks ka Euroopale laiemalt. Euroopa on innovatsioonis Aasiale ja USA-le alla jäämas ning peab süstemaatilist tööd tegema, et konkurentsis püsida. Järgnev kümnend on paljude Lääneriikide jaoks kriitiline, sest väheminnovaatilisi riike ootavad tõenäoliselt tõsised majanduslikud probleemid.

Joonis 1. Euroopa, USA ja Aasia T&A kulutused (allikas: nsf.gov)

Robert Kitt kirjutas sügisel, et liiga kitsalt spetsialiseerumine võib olla Eesti jaoks liiga riskantne, kui keskkond muutub. Kindlasti väärib see arutelu. Kuid nutika spetsialiseerumisega ei lõpe nõrgemate valdkondade rahastus. 2014-2020 eelarveperioodiks on nutika spetsialiseerumise meetmeteks eraldatud 150 miljonit eurot ning see moodustab vaid osa vahenditest, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium sel perioodil struktuurfondide rahastusest jagavad. Seega rõhutatakse tugevamaid valdkondi, elimineerimata teisi.

Spetsialiseerumiseks on erinevaid vorme. Nutikas spetsialiseerumine puudutab majanduse kõrgema lisandväärtuse osa, kuid ei kata kogu majandust. Eestis on palju ettevõtlust, kus innovaatiline komponent puudub või on madal, kuid mis keskkonna jaoks siiski vajalikud on. Seetõttu kaalub Arengufond lisaks üleriigilisele nutikale spetsialiseerumisele ka piirkondliku spetsialiseerumise analüüsi, leidmaks, millised on erinevate maakondade potentsiaalikamad valdkonnad?

Eesti nutikast spetsialiseerumisest 


Nutika spetsialiseerumise analüüsi alustati Eestis 2012. aastal, esimeses faasis valiti potentsiaalikamad valdkonnad. Sel suvel valmis kitsaskohtade analüüs (analüüse saab lugeda siin). Potentsiaalivaldkondades tuvastati tegevused, mis kasvataksid lisandväärtust. See on väga oluline: nutikaks spetsialiseerumiseks ei loeta mitte suurema potentsiaaliga valdkondi, vaid justnimelt neid tegevusi, mis kitsaskohti leevendaksid. Seetõttu pole ka probleemi, kui paljud Euroopa regioonid spetsialiseeruvad IT peale — kui tegevused IT-sektori arendamiseks on erinevad.

Praegu käib analüüsi kolmas faas, kus Arengufond aitab ministeeriumitel sättida paika täpsemad meetmed. Töö on liikunud suuremalt väiksemale — analüüs on läinud järjest detailsemaks. Kuidas tagada IT-sektoris piisava hulga töötajate olemasolu järgneval kümnendil? Kuidas pöörata meditsiinsektori kompetentsid ka edukateks äriprojektideks? Mida teha, et Eestis loodaks rohkem idufirmasid? Kirjutan lähikuudel Arengufondi blogis lugudeseeria, kus neid ja teisi samme üksikasjalikumalt lahkan.

Muidugi ei tohi nutikas spetsialiseerumine jääda ühekordseks analüüsiks, vaid olema pidev protsess. Vajalik on pidev teadlaste, ettevõtjate, erialaliitude ja teiste osapoolte kaasamine, tagamaks paindlikkust pidevate muutustega kaasa liikuda. Seetõttu on Arengufond ka suurendamas meeskonda, mis potentsiaalikamates valdkondades detailsemat analüüsi pakuks. Samuti on oluline rahvusvaheline töö. Paljud riigid hakkavad oma nutika spetsialiseerumise valikuid paika saama ning 2014 kujuneb oluliseks koostööaastaks — saame leida Euroopast sarnaste huvidega koostööpartnereid. Olen esindanud Eestit mitmel väliskonverentsil ning näen, et võime võtta mitmes nišis oma väiksuse ja paindlikkuse tõttu olulise rolli.

Kas Eesti murrab läbi klaaslae?


Mulle isiklikult on nutikas spetsialiseerumine väga intrigeeriv teema, sest ma pean seda Eesti jaoks järgmisel kümnedil lakmustestiks: kas suudame ettevõtluse arengus teha järgmise hüppe? Eesti majanduslik areng on olnud viimastel kümenditel edukas. Kuid vähem küsitakse, mis on olnud selle edu peamine tegur. Minu arvates peamiselt see, et oleme olnud väga hea allhankepartner. Eestlased on töökad, keskkond üsna usaldusväärne ning näiteks Skandinaavia ettevõtetel on olnud lihtsam tootmist osaliselt Eestis teha.

Joonis 2. EL keskmine SKP=100, Eesti võrdlus sarnaste riikidega. Kasv on olnud kena, kuid kas praeguse mudeli klaaslagi 80-90% juures? 

Kuid see mudel ei vea välja Eesti järgmise 15 aasta eduloona. Palgad kasvavad meil ilmselt kiiremini kui lääneriikides ja konkurentsieelis lihtsama töö tegemiseks väheneb. Selle tasakaalustamiseks peame üha rohkem suutma ise targemalt töötada - olla ise rohkem ettevõtluses loojad ja leiutajad, mitte niivõrd teiste tellimuste täitjad. See on väga pikk ja raske protsess, kuid ühtlasi ainuvõimalik tee klaaslaest läbimurdmiseks.

Olen Eesti targemaks saamise potentsiaali suhtes optimistlik, kuid sisimas teab ka kuldsete kätega Avo, et potentsiaal üksi ei tähenda midagi. Edukate ettevõtete kõrval on sadu hääbunuid, kel oli kah kunagi suur potentsiaal. Loeb see, kuidas potentsiaal tegudeks tõlkida. 

Artikkel ilmus lühendatud kujul Äripäevas

Kristjan Lepik

laupäev, 2. november 2013

99 fakti, mis loovad äritegevuse tulevikku

 
Äri-innovatsioon on ettevõtete kasvu oluline komponent. Muutused tehnoloogias, tarbijate ootustes, tööandjate ja töötajate suhetes, samuti ressursside piiratus ning äri- ja suhtevõrgustikud nõuavad ettevõtete muutumist.
SAP on erinevatest allikatest kokku kogunud 99 fakti (vt allikaid slaidishow’st "99 facts on the business future"), mis märgivad maailmas toimuvaid muutusi ja pakuvad mõtteainet, millises suunas tuleks liikuda ja millele tählepanu pöörata, et olla jätkusuutlik ja elujõuline ettevõte ka tulevikus. 

  1. Üle 40% ettevõtetest, mis kuulusid Fortune 500 hulka aastal 2000, ei kuulunud sinna aastal 2010.
  2. 2013. aasta lõpuks on mobiiliühendusega seadmeid rohkem, kui inimesi maakeral.
  3. Facebook’il on enam kui 1 miljard kasutajat.
  4. Aastaks 2030 võib keskklassi kuuluda 5 miljrdit inimest. See on peaaegu 2/3 maailma rahvastikust.
  5. Tüüpiline mobiilikasutaja kontrollib oma telefoni 150 korda päevas.
  6. Ainult 7% generatsioonist Y töötab Fortune 500 ettevõtetes, kuna start-up’id domineerivad selle põlvkonna jaoks.
  7. Milleeniumilapsed jälgivad brände 3 korda tõenäolisemalt sotsiaalvõrgustikus oleva pereliikme kaudu.
  8. Aastal 2017 moodustavad videod 90% kogu internetiliiklusest.
  9. Salvestatud andmete maht kahekordistub iga 18 kuuga.
  10. Aastal 2010 pidi 1,2 miljardit inimest läbi ajama vähem kui 1,25 dollariga päevas. See on 100 miljonit vähem, kui aastal 2008.
  11. 73% inimestest ei hooli sellest, kui mõni bränd nende elust kaob.
  12. Sotsiaalvõrgustikus Twitter ja Facebook jagatud postituse pool eluaega on 3 tundi. (Pool eluaega – half-life – on aeg, mille jooksul postitus saavutab 50% kõigist klikkidest, mis see üldse kokku saab)
  13. Äärmine vaesus on langenud 20,6 protsendini (aastal 1990 oli see 43,1%).
  14. Kogu maailmas usub tavalisi töötajaid suurem osa inimesi, kui ettevõtete tippjuhte (50% vs 43%).
  15. Ajalehed on aastast 2000 kaotanud 40 miljardit dollarit reklaamitulu.
  16. Keskmine infoallikate arv, mida ostjad kasutavad enne ostmist, on kasvas aastaga (2010-2011) kaks korda – viielt allikalt kümnele.
  17. Maailmas teeb tööd üle 3 miljardi inimese, nendest ligi pooled töötavad põllumajanduses, väikeses majapidamises või teevad lihtsaid hooajatöid.
  18. Enam kui 70% küsitletud klientidest usub, et väikeettevõtted mõistavad neid paremini, kui suurettevõtted, samuti tunnevad paremini oma ettevõtet ja tooteid, pakuvad personaalsemat klienditeenindust ja on rohkem huvitatud klientide vajadustest, kui suurettevõtted.
  19. Generatsioon Y moodustab aastal 2025 75% tööjõust ja kujundab aktiivselt ettevõtete kultuuri ja ootusi. Ainult 11% neist defineerib edukusena ”palju raha”.
  20. 29% milleeniumilastest leiab armastuse läbi Facebook’i ning Facebooki ”seina” või tekstisõnumitega maha jäetuid on 33%.
  21. Uute klientide leidmine on 6-7 korda kallim, kui olemasolevate hoidmine.
  22. Internetis oleva info maht on aastast 2010 kuni aastani 2013 kasvanud 3 korda.
  23. Kantavad seadmete hulk on alates 2012. aasta oktoobrist kasvanud igal kuul 2 korda.
  24. 2011-2013 on sotsiaalse meedia osa kahekordistunud ning Snapchat moodustab sellest suure osa vaid ühe aasta järel.
  25. Ühe lahendamata negatiivse kogemuse heastamiseks läheb vaja 12 positiivset kogemust.
  26. Maailma rahvastik on viimase 50 aasta jooksul enam kui kahekordistunud ja ületab aastaks 2040 9 miljardi piiri.
  27. Postisaadetiste arv on USAs langenud 250lt miljonilt aastal 2006 50le miljonile aastal 2012.
  28. Uute ettevõtete arv Fortune 1000s on tõusnud kõigil viimastel kümnenditel: 35% aastatel 1973-1983, 45% aastetel 1984-1993, 60% aastatel 1994-2003 ja üle 70% aastatel 2004-2013.
  29. Aeg, mida vanemad veedavad koos lastega, on USAs tõusnud ja jätkab tõusu. Isad veedavad lastega ligi kolm korda rohkem aega, kui aastal 1965 ja ka emad veedavad lastega rohkem aega, kui kuuekümnendatel.
  30. 5 suurimat ja suurima tõenäosusega riski on: sissetulekute ebavõrdsus, fiskaalne tasakaalustamatus, kasvuhoonegaasid, veevarustus, vananev rahvastik.
  31. 884 miljonit inimest kannatavad magevee puuduse käes. Aastal 2040 kannatab veenappuse all 3,5 miljardit inimest.
  32. Linnades elava rahva arv kasvab aastaks 2050 6,3 miljardini (aastal 2011 oli see arv 3,6 miljardit).
  33. Keskmiselt on maailm viimase 30 aasta jooksul muutunud õnnelikumaks. Tervishoid, haridus ja sissetulek mõjutavad eluga rahulolu kõige rohkem.
  34. Aastal 2010 ennustas Ericssoni juht Hans Vestberg, et aastaks 2020 on internetti ühendatud 50 miljardit seadet.
  35. 80% globaalsetest internetilehekülgedest on pärit USAst, samas kui 81% globaalsest internetirahvast asub väljaspool USAd.
  36. 88% globaalsest mobiiltelefonide müügist kuulub USAs asuvatele mobiilioperaatoritele.
  37. Mobiilse interneti liiklus kui protsent internetiliiklusest kasvab 1,5 korda aastas.
  38. Maailmas on 1,5 miljardit nutitelefoni kasutajat ja 5 miljardit mobiilikasutajat.
  39. Tahvelarvutite kasv on kiirem kui nutitelefonide kasv (3-kordne iPhone’i kasv)
  40. Arvutite järgmine laine on ”kantavad” arvutid.
  41. Arenenud maade keskmine mobiilse internetiga liitunute osakaal kasvas juuniks 2012 56,6 protsendile (2009. aastal 23,1%).
  42. 80% mobiilseadmetes kasutatud andmetest on saadud läbi WiFi.
  43. 60% USA tarbijatest ütleb, et tehnoloogia abil tunnevad nad end rohkem ühendatuna, 40% ütleb, et tehnoloogia tõttu tunnevad nad end rohkem isoleerituna.
  44. Keskmine USA täiskasvanu kulutab 141 minutit päevas mobiilseadmeid kasutades.
  45. Aastal 2014 omab nutitelefone 24% maailma rahvastikust.
  46. 2013 aasta jaanuarist juunini kasvas 2012. aasta sama perioodiga võrreldes maailmas nõudlus nutitelefonide järele 66%. Tavaliste mobiiltelefonide turg kahanes samal ajal 25%.
  47. 85% - nutitelefonide osa kõigist mobiilsetest seadmetest on Hiinas kõige kõrgem.
  48. Nutitelefonide kasutuselevõtt maailmas loob järjest suurema nõudluse läbilaskevõime suurendamiseks.
  49. Nutitelefonide infoedastuse maht kasvab aastatel 2011-2016 50 korda ja 10% sellest turust kuulub Hiinale.
  50. ÜRO uuring näitas, et aastal 2010 saadeti igas sekundis saadeti ligi 200 tuhat tekstisõnumit. See teeb kokku 6,1 triljonit sõnumit.
  51. GPS-teenuse osutaja TomTom lisab 5 miljardit mõõtepunkit päevas. 
  52. Aastal 2012 sisaldas TomTomi navigatsioonisüsteemi andmebaas üle 5000 triljoni punkti, mis kirjeldasid anonüümsete kasutajate reiside aega, kohta, suunda ja kiirust.
  53. Aastatel 2012-2017 kasvab targa kodu segment aastas 50%, ulatudes 5 aasta pärast 10,7 miljoni saadetiseni.
  54. Järgmise 5 aasta jooksul kasvab targa kodu süsteemide müügikäive 1,9 miljardilt 3,8 miljardi dollarini.
  55. Aastaks 2017 kasutab kodu automatiseerimise platvorme 35 miljonit kodu üle maailma ja selle käive ulatub 11 miljardi dollarini.
  56. Aastal 2050 kannatab enam kui 40% maailma rahvastikust suure veenappuse käes ja ligi 20% on ohustatud üleujutustest.
  57. Aastaks 2050 on üleujutuste poolt põhjustatud kahjustuste riski majanduslikuks väärtuseks hinnatud 45 triljonit dollarit.
  58. 2012 aasta põud vähendas USA põllumajandussektori kolmanda kvartali GDPd peaaegu poole võrra.
  59. 2011. aasta üleujutused Tais pühkisid minema 12% riigi neljanda kvartali GDPst.
  60. Teenused nagu äriteenused, transport ja logistika moodustavad paljudes arenenud maades enam kui poole ja Hiinas üle 30% lisaväärtusest globaalses väärtusahelas.
  61. Enamus toodetest ja üha suurenev osa teenustest on “toodetud maailmas”, mitte münes kindlas riigis.
  62. Aasia tudengid moodustavad 53% kõigist välismaal õppivatest tudengitest maailmas. Suurim arv rahvusvahelisi tudengeid on pärit Hiinast, Indiast ja Koreast.
  63. Aastal 1990 moodustas arengumaades tüdrukute osakaal algkoolis õppivatest poistest 86%. Aastal 2011 oli see osakaal juba 97%.
  64. Arengumaade linnad kasvavad aastaks 2030 tohutult, moodustades kõigist 1,4 miljardist linnadesse liikuvaist  inimesest 96%.
  65. 3,6 miljardit inimest (50% maailma rahvastikust) elas aastal 2011 linnades (1,5 miljardit aastal 1990).
  66. Üle 80 protsendi maailma toodetest ja teenustest toodetakse linnades.
  67. 76% maailma 1,2st miljardist inimesest elab maapiirkondades.
  68. Halvad harjumused (suitsetamine, vähene liikuvus, joomine jmt) põhjustavad endiselt suurima osa enneaegsetest surmadest USAs.
  69. Kuigi USAs on interneti kasutajate arv suurim (78%), on ta aastail 2008-2012 uute internetikasutajate lisandumise osas kümnendal kohal pärast Hiinat, Indiat, Indoneesiat, Iraani, Venemaad, Nigeeriat, Filipiine, Brasiiliat ja Mehhikot.
  70. Ettevõtted pakuvad e-müüki väiksema tõenäosusega kui e-ostusid. Online müüki teostavate ettevõtete osakaal on enamuses maailma riikides väiksem kui 20%.
  71. E-kaubanduses domineerib business-to-business (B2B) müük. Umbes 90% e-kaubanduse väärtusest tuleb B2B tehingutest ning see on olnud peaaegu konstantne viimase kümne aasta jooksul.
  72. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast saab suurim business-to-consumer (B2C) e-kaubanduse turg aastaks 2013 (moodustab 34% kogumüügist 2013, aastal 2012 oli see 31,1%).
  73. 13 protsenti 2010. aasta majanduse lisaväärtusest ettevõtlussektoris on seotud internetiga ja e-kaubandusega.
  74. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad arenenud maades üle 99% kõigist ettevõtetest ja annavad 40-70% majanduse lisaväärtusest (kuid teostavd online müüki kõige väiksema tõenäosusega).
  75. Milleeniumilapsed vaatavad telesaateid kahe või enama elektrilise seadmega.
  76. Milleeniumilapsed usaldavad võõraid rohkem, kui sugulasi või sõpru. Nad toetuvad ostuotsuste tegemisel kasutajate-loodud kogemusele.
  77. 66% milleeniumilastest kontrollivad üle, kas nad leiavad kauplusest sisse loginud sõbra.
  78. Milleeniumilapsed ususvad, et teised tarbijad hoolivad nende ostukogemustest rohkem kui ettevõtted. Seetõttu jagavad nad oma kogemusi internetis.
  79. 87% maailma tarbijatest arvavad, et ettevõtted peaksid arvestama sotsiaasete huvidega vähemalt sama palju, kui ärihuvidega. Võrreldes aastaga 2008 on ”eesmärk/otstarve”  ostu põhjustajana kasvanud 26%. 
  80. Kuigi 50% ameeriklastest usub, et ettevõtted teevad seda, mis on õige, usub ainult 15%, et ettevõtete juhid räägivad neile tõtt.
  81. Ainult 34% töötajatest ütleb, et nende ettevõttes on usaldus juhtkonna ja organisatsiooni vahel suur.
  82. 70% ostukogemusest põhineb ostja tundel, kuidas teda koheldi.
  83. Hinnanguliselt kaotavad USA ettevõtted igal aastal 83 miljardit dollarit halva klienditeeninduse tõttu.
  84. Ettevõtted kaotavad igal aastal 289 dollarit iga kliendi kohta, kes lahkus halva teeninduse tõttu.
  85. 42% maailma turundajatest ütleb, et uute klientide leidmine kuulub nende ettevõtte  kolme peamise turunduse väljakutse hulka.
  86. Lojaalsed kliendid on keskmiselt väärt 10 korda nii palju, kui nende esimene ost.
  87. Aastal 2012 sai ainult 37% USA ettevõtetest kliendikogemuse hindeks ”suurepärane” või ”hea”.
  88. 67% USA organisatsioonidest ütleb, et kliendikogemuse parandamine kuulub nende kolme tähtsaima prioriteedi hulka.
  89. 80% suurettevõtetest kirjeldab end kui kõrgekvaliteedilise teenuse osutajat, kuid ainult 8% klientidest ütlevad, et nad on saanud kõrgekvaliteedilist teenust nendelt ettevõtetelt.
  90. Kaks viiest tarbijast ütles (aastal 2012), et nad jätsid ostu sooritamata halva teeninduse tõttu.
  91. Soovitused mõjutavad müüki. 70% tarbijatest ütleb, et neid mõjutas sõbra või sugulase online soovitus, mis ületab näost-näkku soovituse (61%), online artiklid (59%), reklaamid (49%) ning internetis jälgitavad tundmatud (32%). 
  92. YouTube üleslaadimised on kasvanud eksponentsiaalselt – aastal 2011 oli see 40 tundi minutis, aastal 2013 juba 100 tundi minutis.
  93. 45% kogu internetiliiklusest USAs toimub tänu Netflix’ile ja YouTube’ile.
  94. Ostujõupariteedi (PPP) põhjal tõusis India aastal 2011 USA ja Hiina järel maailma kolmandaks majanduseks, tõugates Jaapani neljandaks.
  95. Aastal 2011 kasvas Mongoolia GDP 15,7%, mis oli teine tulemus maailmas.
  96. 18,1 protsendiga oli aastal 2011 maailma kõige kiirema majanduskasvuga piirkond Macao Spetsiaalne Administratiivne Regioon Hiinas.   
  97. Enam kui 620 miljonit noort ei tööta ega õpi.
  98. Et hoida tööhõive näitaja konstantsena, peaks järgmise 15 aasta jooksul maailmas juurde tekkima 600 miljonit töökohta.
  99. Kahel järgneval kümnendil tuleb Indias igal kuul miljon töötajat juurde. See võrdub Rootsi kogu rahvaarvuga, mis lisandub India tööjõuga kahe järgmise kümnendi igal  igal aastal. 

laupäev, 26. oktoober 2013

fs: Tähetee: pihustatav kattekiht muudab teed pimeduses helendavaks


Pilt: Tähetee Pro-Tec Surfacing UKLtd.


Pihustatav kattekiht, mis muudab tavalised kõnniteed pimeduses helendavaks, võib olla tuleviku tänavavalgustus. Tee absorbeerib päeval UV-kiirgust ja vabastab seda öösel õrna sinaka helgina.

Suurbritannias asuva ettevõtte Pro-Tec Surfacing UK Ltd. leiutis kannab nime Starpath (Tähetee) ja seda saab kasutada praktiliselt iga kõva pinnase peal, nagu asfalt, betoon ja puu.

Leiutist katsetatakse praegu Cambridge’i Christ’s Pieces pargis, kus helendavaks on muudetud 150 ruutmeetrit teed. Helendava katte pihustamine 150le ruutmeetrile võttis aega ainult 30 minutit ning tee oli taas kasutatav 4 tunni pärast.

Pro-Teq’i omanik Hamish Scott ütleb, et püsivate energiakulude puudumise tõttu on tegemist väga keskkonnasõbraliku tootega. Lisaks aitab leiutis uuendada kulunud kattega kõnniteid, kusjuures Tähetee tegemiseks ei ole vaja vana ja kulunud teed eemaldada.

Kuigi leiutis ei suuda asendada tugevat valgust suure kasutusega tänavatel, on see suurepärane lahendus väiksema koormusega aladel, eriti seal, kus omavalitsused kulude kokkuhoiu eesmärgil kipuvad valgustust sootuks ära kaotama.

Scott kirjeldab Tähetee väga õrna effekti, rõhutades, et see ei tekita mingit valgusreostust, kuna looduslik toode kohandub ümbritseva valgusega – kottpimedal ajal helendab tee tugevamalt, hämariku ajal aga eraldab vähem valgust. 

Scott usub, et Täheteel on globaalset potentsiaali. "The Independent'ile" antud intervjuus märgib Scott, et ettevõte on saanud tohutut vastukaja arengumaadest, kus energiavarustus on väga ebastabiilne, mistõttu leiutis on eriti käepärane mitte ainult kõnni- või rattateede jaoks, vaid ka maanteede parkimistaskute ja telgjoonte tegemiseks.

Ühe ruutmeetri Tähetee tegemine maksab praegu 70 naela (ca 82 eurot) ja hind sisaldab ka tee remonti. Pro-Tec töötab protsessi täiustamise kallal, mis võimaldaks kasutada leiutist ka tunnelites. Kui Tähetee ei ole teile päris mokka mööda, siis on seda ehk Tähetunnel!

Hinda leiutise laia kasutusse jõudmise
Tee oma valik ja vajuta „Vote“. Tulemuste vaatamiseks vajuta „View Results“. Hinnata saab ainult ühe korra! Lisa kommentaaridesse ka oma valikute lühike põhjendus.

esmaspäev, 21. oktoober 2013

Rohemajanduse kasvav turg Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas


Pilt: Tianjin öko-linn

Linnastumine, ühendumine ja tööstuse lähenemine on peamised megatrendid, mis mõjutavad keskkonnasõbraliku ehituse turgu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Selle tulemusel arenev kauplemine keskkonnatoodete, -seadmete ja –teenustega tugevdab roheliste tööde, CO2-majanduse, investeeringute, teadus- ja arendustegevuse arengut ning tehnoloogilist arengut vee- ja jäätmemajanduse ning õhureostuse turgudel.  

Frost&Sullivan’i uuring Asia-Pacific Buildings Sector: Macro toMicro Implications of Mega Trends to 2025 pakub ülevaadet ehitussektorit mõjutavatest olulistest megatrendidest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Globaasled megatrendid, nagu linnastumine ning majanduslik ja tehnoloogiline areng muudavad Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna demograafilisi ja finantsilisi väljavaateid ning kujundavad piirkonna ehitussektorit. Uuritakse ehituse, energiakriisi ja CO2  emiteerimisega seotud trende, mis pikas perspektiivis loovad võimalusi ehitussektori arenguks sellistes suundades nagu rohelised ehitised, öko-linnad, öko-kuurortid, eelvalmistatud ehituselemendid, LED-valgustis ning ehitiste haldamine ja sellega seotud teenused.

Uuringus leitakse, et investeeringud CO2-majandusse ja rohemajanduse rahastamisse leiavad aset eelkõige vee- ja jäätmemajandusega seotud teenuste ja seadmete osas. Aastaks 2025 kasvavad teadus- ja arendustegevuse kulutused keskkonnasektoris 62%.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas kasvab nõudlus puhta vee järele ja ressurss muutub järjest napimaks. Aastaks 2025 tekib jäätmeid 26% rohkem ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkond jääb maailma suurimaks kasvuhoonegaaside emiteerijaks. 

„Keskkonnatoodete ja -teenuste turul osalejatele loovad selles regioonis uusi võimalusi vajadus uuendada veeressurssi, töödelda reovett ja suurenevat hulka erinevat tüüpi jäätmeid, käidelda vanu elektroonikaseadmeid ning parandada õhukvaliteeti,“ ütleb Frost & Sullivan’i keskkonnauuringute juht Melvin Leong.

Keskkonnatoodete ja teenuste turu suurenemine hakkab pakkuma palju töövõimalusi. Rohelised elukutsed, mille number kasvab aastaks 2025 80%, seab tähelepanu keskpunkti vee teemad, jäätmete tekitamise ja õhureostuse. „Piirkond on CO2-maksude ja kauplemisega muutumas CO2-majanduseks,“ märgib Leong. „Need põhimõtted tõukavad tagant Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna uut majanduskeskkonda.“


Kokkuvõte megatrendidest

      Linnastumine: linn kui klient
Linnastumise järjest kiirenev tempo viib linna keskuse, äärelinnade ja tütarlinnade integreerumiseni, mille tulemusel linnad laienevad. Sellel on suur mõju tuleviku mobiilsusele, tööelule ja ühiskonnale.

     BRICS’ist edasi: järgmised mängumuutjad
Peaaegu kõigi Aasia ja Vaise ookeani riikide SKTs kasvab aastaks 2025 tööstuse osa. Hiina SKTst moodustab tööstus poole. Viis Aasia ja Vaikse ookeani riiki –Indoneesia, Hiina, Tai, Malaisia ja Lõuna-Korea - lisanduvad tänu kiirele industrialiseerimisele maailma suurima tööstuse osakaaluga riikide hulka.

     Ühendatus ja lähenemine
Kasvavad nii  rahvaarv, keskmise sissetulekuga inimeste arv kui ka majandus. Toodete ja teenuste tehnoloogiline innovatsioon annab impulsi ühendumiseks ja lähenemiseks. Uued tehnoloogiad mõjutavad seda, kuidas inimesed mõtlevad, suhtlevad ja töötavad, see aga viib rohelisema, targema ja tehnoloogiateadlikuma eluviisini. 


Megatrendide makromõjud ehitussektorile

     Energiakriis ja CO2 emissioon
Energiavajadus Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas kasvab. Kivisüsi ja nafta jäävad kaheks peamiseks energiaallikaks, kuid suurimat kasvu on oodata alternatiivsete energiaallikate, nagu tuumaenergia, hüdroenergia ning ka päikese-, tuule- ja maasoojusenergia, osas.
Ehitised on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas suurimad energia tarbijad ja teisel kohal CO2 tekitamisel. Aastaks 2025 on pooled Aasia suurtest linnadest saavutanud rahuldava taseme maakasutuse efektiivsuses, energia tarbimises ja CO2 emiteerimisel.

     Hoonete ehitamine
Kasvav rahvaarv ja suurenev linnastumine koos majandusliku aktiivsuse kasvuga toob kaasa nõudluse elamute jm hoonete järele. Elamuehitus moodustab turust suurima osa ja muu ehitustegevus on seotud nii renoveerimise kui ka uute ehitistega.


Megatrendide mikromõjud ehitussektorile

     Ehitussktori areng ja roheline ehitus
Ehitiste sektor on suurim energia tarbija ja CO2 emiteerija. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna linnades on maailma suurim arv kõrghooneid ja ehitusturu kindel kasv näitab, et see jääb samaks ka järgmisel kümnendil. Tänu kasvavale keskkonnateadlikkusele pakub roheline ehitus selles piirkonnas suuri võimalusi. Ka integreeritud disain on rohelise ehituse juures asjakohane ning eelvalmistatud elementide kasutamisel, aga ka öko-linnade ja kuurortide arendamisel järgitakse rohkem rohelisi standardeid. 

     Öko-linnad
Öko-linnade areng on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas juba toimumas mitmete revolutsiooniliste mudelite näol, nagu taastuvenergia linnad, CO2-vabad linnad, aedlinnad, ressursisäästlikud linnad, isevarustusega linnad ja targad linnad. Tulevikus on nende arengute fookus kolmel teemal – jätkusuutlik elustiil, keskkonnasäästlikkus ja tegevuse jätkusuutlikkus. See avab ukse ehitustehnoloogiate turule, kus tehnoloogiad ja teenused keskenduvad infotehnoloogia kasutamisele, taastuvenergiale, rohelistele materjalidele ja energiasäästule.

     Öko-kuurordid
Aasia jääb ka tuleval kümnendil suuruselt teiseks turismipiirkonnaks, kuid välisturistide arvu kasv on selles piirkonnas suurim, mis mõjutab ka turismitööstuse buumi. Koos roheliste tehnoloogiate enneolematu progressiga muutuvad ka turismiettevõtete omanikud keskkonnasõbralikeks. Keskkonnasõbralikud rakendused, energiasääst ja keskkonnahoid muutuvad kiiresti hotellide ja kuurortide äriplaanide osaks. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna erinevaist paigust võib leida märkimisväärse hulga öko-kuurorte, kuid kõige enam on neid Austraalias.  

     Eelvalmistatud detailid ja moodulid
Eelvalmistatud detailide ja moodulite kasutamine ei ole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas uus kontseptsioon, kuid nende kasutamine on endiselt kasvamas. Eelvalmistatud elementide kasutamine on seotud säästliku ehituse, ehitusinfo modelleerimise ja roheliste materjalide valikuga. Eelvalmistatud detailide kasutamine annab parima võimaluse keskkonnasõbraliku ehitise sertifikaadi saamiseks, kuna võimaldab viia jäätmete tekitamise miinimumini ja säästab hea kavandamise korral energiat. Looduskatastroofid jm hädaolukorrad muudavad vajaduse eelvalmistatud detailidest ehitiste järele veelgi suuremaks.

     Valgusdioodid (LED valgustid)
Aasia ja Vaikse ookeani piirkond jääb peamiseks valgustite tootjaks ka järgmisel kümnendil.
LED-innovatsioon ja toodang kasvab selles regioonis Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea ja Malaisia eestvedamisel ka edaspidi. Peale LED valgustite tavapärase kasutuse autotööstuses areneb see valdkond tänu energiasäästu eesmärkidele ka hoonete valgustamisel. On oodata orgaanilise valgusdioodi (OLED) esiletõusu.

     Poliitiline reform

Poliitilised reformid on vältimatud, kuna Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas otsitakse paremaid linnaplaneerimise ja kavandamise lahendusi, mis hõlmavad kompaktsete linnade arendamise, linnaruumi dünaamika modelleerimise, slummide ümberehitamise ja maakasutuse integreerimise põhimõtteid. Rohelisse tehnoloogiasse investeerijad võivad leida ärivõimalusi, kuna enamus Aasia ja Vaikse ookeani riike on juba andnud lubadusi toetada taastuvenergia kasutamist ja seadnud ka vastavad eesmärgid.

laupäev, 12. oktoober 2013

McKinsey uuring: aastal 2025 asub 45% Fortune Global 500 ettevõtetest arenevates maades (aastal 2000 vaid 5%)


Oktoobris avaldatud McKinsey uuringus (Urbanworld: The shifting global business landscape) rõhutatakse, et tärkavad turud muudavad seda, kus ja kuidas maailm äri ajab. Viimase kolme kümnendi jooksul on areneva majandusega maad olnud odava, kuid järjest kvaliteetsema tööjõu allikaks. Nende kiirelt kasvavad linnad on täis miljoneid uusi ja järjest jõukamaid tarbijaid, kes pakuvad uut kasvavat turgu üleilmsetele korporatsioonidele ajal, mil arenenud maailm seisab silmitsi vananemisest tingitud aeglasema kasvuga. McKinsey uuringu põhjal on aga arengumaades kasvamas ka suurte ettevõtete arv. See jõuline uute ettevõtete laine võib märkimisväärselt muuta maailma senist konkurentsi dünaamikat.

McKinsey uuring näitab, et arenevate majanduste osakaal Fortune Global 500 ettevõtete hulgas kasvab 45 protsendini aastaks 2025 (aastal 2000 oli see vaid 5%). Praegu asub kolmveerand maailma 8000st miljardilise või suurema käibega ettevõttest arenenud majandusega maades, kuid umbes 10 aasta jooksul lisandub sellele 7000 uut ettevõtet ning 70% nendest uutest asub areneva majandusega maades. Dramaatilist muutust ilmestab see, et paljud maailma suurimatest korporatsioonidest on seda staatust omanud juba mitmeid põlvkondi – enam kui 40% Fortune Global 500 hulka kuuluvast Lääne-Euroopa 150st ettevõttest on asutatud enne aastat 1900.

Äratuskell juhtidele

Korporatsioonide juhid ei tohiks uinuda rahulolusse, kui nii suur muutus on tulemas. Sarnanst suundumust oleme juba näinud 1970tel ja 80tel, kui Jaapani autotööstused hakkasid võitma turuosa ja sõid osaliselt välja USA autotööstused. Viimasel ajal on Lõuna-Korea Samsung hakanud nõrgestama Apple’i haaret nutitelefonide turul. Eelseisva kümnendi jooksul juhtub sama lugu, aga palju suuremas ulatuses ja uustulnukad kukutavad seniseid tööstusjuhte järjest suurema kiirusega.

Sellised uued ettevõtted võivad lõhkuda terveid tööstusi, täiustades äriprotsesse, luues paremaid tooteid väiksemate kuludega ning tuues need kiiremini turule. Olles kasvanud rasketes tingimustes, on paljud neist ettevõtetest mitte ainult võimekamad, kui nende konkurendid arenenud maadest, vaid on ka rohkem valmis tegema pikaajalisi investeeringuid isegi siis, kui see vähendab nende kasumit mõne järgmise kvartali jooksul. Paljud uutest tulijatest seavad sihid laienemisele rahvusvahelistele turgudele. Ettevõtete juhid peavad eeltoodud trende jälgima ja silmas pidama kolme olulist asja.

Müügivõrkude optimeerimine

Uute etevõtete kasv ei ole ainult oht, vaid pakub varustajatele ja teenuste osutajatele suurepäraseid võimalusi. Business-to-business ettevõtted peavad hindama, kuidas ennast organiseerida, et nad oleksid võimelised müüma palju mitmekesisemale ja rohkem hajutatud tarbijatele. Selleks tuleb uuesti läbi mõelda (ja ilmselt ümber paigutada) oma müügivõrgud.

Mõista seda, kuidas tarbijad ja konkurendid aenevad

Uue tööstuse tulipunktid on nii konkurentsi kui ka nõudluse allikad, mistõttu ettevõtted peaksid arenevates regioonides tärkavatel keskustel silma peal hoidma. Näiteks Hsinchu (Tai põhjaosas) ja Santa Catarina metropol Brasiilias on juba selliste multi-miljardite-dollarite tööstusetevõtete keskuseks nagu arenenud elektroonika.

Mõtle uuesti läbi peakontorite ja muude tegevuste asukohad

Paljud ettevõtted on juba aru saanud, et traditsiooniline ühe peakontori mudel ei vasta enam nende vajadustele. General Electric ja Catepillar on jaganud oma korporatsiooni keskused kahe või enama koha vahel, mis jagavad otsuste tegemise, tootmise, teadus- ja arendustegevuse ja teenuste juhtimist.

Hea võimalus linnadele

Praegu asub kolmandik suurtest ettevõtetest vaid kahekünmes suurlinnas. Tokio on 600 ettevõttega neist keskustest suurim. Peale Tokio on ainult üheksas linnas 100 või enam suurettevõtete peakontorit. 

Uutes regioonides saavad tõenäoliselt juhtivad linnad ebaproportsionaalselt suurema osa ettevõtete kasvust.Näiteks Sao Paolos asuvate suurte ettevõtete arv võib aastaks 2025 kolmekordistuda. Beking ja Istanbul võivad saada enam kui kaks korda rohkem peakontoreid, kui praegu. Siiski, ettevõtete peakontorid hajutuvad rohkem üle areneva maailma – umbes 280 arenevat linna võivad pakkuda suurtele ettevõtetele asukohta esmakordselt, muutudes nii uuteks globaalse majandusvõrgustiku keskusteks.



laupäev, 5. oktoober 2013

Meditsiinitehnika tootjate ja tervishoiusüsteemi väljakutsed


Pilt: Scanadu Scout on ulmefilmides kujutatud enesediagnostika seade (“medical tricorder”) 

DesignNews vahendab septembri keskel toimunud MedicalDesign & Manufacturing messil esinenud futurist Jim Carrolli ettekannet.

Carrolli sõnul on patsientide visiidid haiglasse vähenemas, samas kui “bio-ühendatud” (bio-connective) virtuaalsete külastuste arv kasvab ning meditsiinitehnika tootjad peavad olema valmis tooma turule järgmise põlvkonna tooteid.

Carroll kutsus messil osalenud insenere ja tootjaid üles neid trende uurima ja seadma end valmis nende kasutamiseks oma toodete uuendamisel. Ta viitab statistlistele andmetele, mille põhjal eksisteerib juba 17 000 tervisega seotud rakendust nutitelefonidele ning selliste rakenduste vastu tunneb huvi 78% tarbijatest. Carroll ennustab, et mõne järgneva aasta jooksul hakkab 500 miljonit nutitelefonide kasutajat tervise-rakendusi kasutama. Tema sõnul on patsient ehk tarbija muutumas ning seetõttu peab meditsiinitööstus nendeks muutusteks valmistuma.

Tänapäeva arstid nõustaksid patsiente pigem Skype abil ning 40% arstidest on valmis jälgima patsiente SMS sõnumite, e-posti või Facebook’i kaudu. Carroll tõi näitena ettevõtte Withings Inc., mis toodab vererõhumonitore kasutamiseks koos iPhone’i ja iPad’iga. Ettevõte MedCottage müüb ühe magamistoaga “memme majasid” (“granny pod”), mille võib paigaldada kasvõi eakate eest hoolitsevate perede tagaaeda. Majake sisaldab kaameraid ja sensoreid, mis võimaldavad patsiente distantsilt jälgida ja vajadusel abistada.

Samuti on kasvanud erinevate diabeedi-kontrolli tehnoloogiate arv, mis võimaldavad patsientidel ennast kodus jälgida ning seda infot oma arstiga jagada.

Carrolli sõnul on mitmed tervishoiuga seotud tippjuhid avaldanud arvamust, et ravimiseks mõeldud kesksete asutuste funktsioon on muutumas. Üks tervishoiuasutuse juhtidest on öelnud, et kadumas on haigla, kui füüsilise rajatise kontseptsioon ning see on muutumas virtuaalseks.

Carroll hoiatas insenere, et neid trende ei või alahinnata. Ta meenutas mõne aasta tagust konverentsi, kus meditsiinitööstuse tippjuhid naersid 3D printimise väljavaate üle. Tänapäeval on 3D printerite hankimine meditsiiniasutuste jaoks rutiinne tegevus.

Carroll ütleb, et maailmatasemel innovaatorid vaatavad tulevikku ja näevad trendi, mitte ohtu. Nad näevad võimalust.


pühapäev, 29. september 2013

Automatiseerimine võib 10-20 aasta jooksul kaotada 47% töökohtadest USAs (ja ilmselt ka mujal)

Kiired muutused tehnoloogias ohustavad paljusid töid, mida seni on teinud inimesed (vaata ka varasemat Fututoa postitust samal teemal).

Oxfordi Ülikooli Martini Kooli Tuleviku tehnoloogiate mõjude programmi (Oxford Martin School Programme on the Impacts of Future Technology) raames läbi viidud uuring püüab kvantifitseerida selle ohu ulatust. Uuringu tulemused näitavad, et automatiseerimise risk on kõrge 47-l protsendil USA töökohtadest.

Joonis: Arvutiseerimise tõenäosus ametikohtade ja riski suuruse lõikes USA Tööjõustatistika büroo (Bureau of Labour Statistics) 2010. aasta tööhõive andmete alusel.  Allikas: C.B.Frey ja M.A.Osborne "The future of employment: how susceptible are jobs to computerisation"


Uuringu autorid Carl Benedikt Frey ja Michael A. Osborne usuvad, et ülevõtmine toimub kahes etapis. Esmalt hakkavad arvutid asendama inimesi eriti haavatavates valdkondades nagu transport, logistika, tootmistööd ja administratiivne tugi. Töökohad teeninduses, müügis ja ehituses võivad samuti kaduda esimeses etapis. Seejärel ülevõtmise kiirus aeglustub tänu pudelikaeladele raskemini arvutiseeritavates valdkondades nagu inseneritööd. Esimesele “tehnoloogilisele platoole” järgneb teine arvutiseerimise laine, mis sõltub tehisintellekti arengust. See võib seada ohtu juhtimis-, teadus- ja inseneritööd.

Uuringu autorid märgivad, et arvutiseerimine sõltub paljudest teistest faktoritest, sealhulgas uusi tehnoloogiaid reguleerivast seadusandlusest ja odava tööjõu kättesaadavusest.

Uuringu tulemused saavutati statistilise modelleerimise abil. Analüüsiti 702 tööd (sh nõutavat haridust ja oskusi) USA veebipõhises tööde kataloogis O*Net. Töid analüüsiti sellest aspektist, kui automatiseeritavad need on ja millised insenertehnilised probleemid praegu nende tööde arvutiseerimist takistavad.

“Oleme tuvastanud mitmed olulised pudelikaelad, mis takistavad praegu tööde automatiseerimist,” ütleb Michael A. Osborne. “Kui suured andmed aitavad neist takistustest üle saada, satub ohtu suur hulk töid.”

“Meie uuring näitab, et sedamoodi kuidas tehnoloogia areng edasi kihutab, paigutatakse madala kvalifikatsiooniga töölised ümber ülesannetele, mida ei saa arvutiseerida – st ülesannetele, mis nõuavad loovust ja sotsiaalset intelligentsi,” kirjutavad autorid. “Selleks, et töölised selle võidujooksu võidaksid, peavad nad aga arendama loovust ja sotsiaalseid oskusi.”

Carl Benedikt Frey usub, et ka Suurbritannia seisab silmitsi sama väljakutsega, mis USA. “Kuigi meie analüüs tugineb USA ametikohtade detailsele analüüsile, on mõju Suurbritannia ja teiste arenenud maade tööjõule sarnane,” ütleb ta.


pühapäev, 22. september 2013

fs: Aurumasin päikeseenergia odavaks salvestamiseks


Pilt: Greentech Media. Austraalia inseneride aurumasin-salvesti

RenewEconomy tutvustab Austraalia inseneride rühma poolt ”taasleiutatud” aurumasinat, mis kombineerituna päikeseenergiaga pakub odavat päikeseenergia salvestamise lahendust. Lahendus sobib kasutamiseks hajutatud elektritootmisel, võib töötada arvesti taga ja on märkimisväärselt odavam, kui akudega kombineeritud päikeseenergia.

Robert Mierisch’i ja Steve Bisset’ asutatud ettevõte Terrajoule (USA, California) käivitab lähiajal ööpäevas 100 kW tootva demonstratsioon-süsteemi ning loodab 18 kuu pärast päikese-auru-salvestustehnoloogia turule tuua.

Mierisch ja Bisset ütlevad, et nende tehnoloogia on potentsiaalselt revolutsiooniline, kuid petlikult lihtne. See kombineerib odava päikeseenergia odava salvestamisega ja toimib nagu võrku ühendatud elektrimootor või nagu diisel-generaator. Teisisõnu, see võib töötada 24 tundi ööpäevas, kuid ilma kommunaal- või kütusekuludeta. Nad lisavad, et see on märksa odavam, kui näiteks päikeseenergia kombinatsioon akudega.

Mierisch töötas soojussüsteemide uuringute direktorina päikese soojusenergia ettevõttes Ausra ning otsis juba sel ajal lahendust energia salvestamiseks. Auruturbiinid ei pakkunud tema meelest sobivat lahendust, mistõttu ta hakkas uurima aurumasinate kasutamise võimalusi.

Läbimurde tõi arusaamine, et salvestamiseks saab kasutada erinevust masina kõrgsurve ja madalsurve tsüklite vahel. Kui päike paistab, toodetakse kõrgsurvega auru, et anda energiat aurumasina kõrgsurve tsüklile. Kõrgsurve tsükkel toodab energiat ainult siis, kui päike paistab, kuid välja lastud aur sisaldab endiselt poolt algsest energiast, mis on nüüd redutseeritud kesksurveks. See allesjääv energia püütakse väljalastud auru kondenseerimisel isoleeritud veepaaki. Tippnõudluse ajal (või öösel), mil on vaja rohkem energiat, kui päikeseenergiast saadav kõrgsurve tsükkel toodab, kasutatakse paagis kokku surutud vett aurumasina madalsurve tsükli käivitamiseks. Mootori madal- ja kõrgsurve tsüklid annavad nagu diiselmootorgi energiat 24 tundi ja vastavalt vajadusele, kuid ilma kütusekuluta.


Energiakadu sellises auru-vee-auru salvetamise ja taaskasutamise protsessis on peaaegu olematu ja energia salvestamise kogukulu on akudega võrreldes väga väike.

Esialgne tootmisüksus toodab ööpäeva jooksul 300kW kuni 1.5 MW, konstantse väljundiga 125kW kuni 625 kW. Igal tootmisüksusel on 600kWh kuni 5 MWh salvestusmahtu.

Terrajoule’i esmaseks turuks on enam kui 300 000 elektri- või diiselmootori abil töötavat niisutuspumpa USA päikeseküllases lääneosas. Bisset’ ütleb, et nende tehnoloogiat saab kasutada ka mujal - näiteks tehastes, võrkudest kaugel asuvates kohtades nagu kaevandused ja isegi tervete linnade jaoks.


Mierisch prognoosib, et diiselmootoreid kasutavate klientide jaoks on tasuvuse aeg alla 5 aasta, kui diislit tuleb transportida pika vahemaa taha, siis 3 aastat ja võrku ühendatud klientidele Austraalias on tasuvusaeg 6 aastat.

laupäev, 14. september 2013

fs: Pangad hakkavad arvestama looduskapitaliga


43 finantsasutust, sealhulgas Maailmapanga Grupi erasektori haru Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation), on loonud töörühmad ÜRO Säästva arengu konverentsil 2012 (Rio +20) allkirjastastatud Looduskapitali deklaratsiooni (NaturalCapital Declaration) edasiarendamiseks. Käesoleva aasta juuni alguses jõuti tegevuste uude etappi, mille jooksul liitunud finantsasutused hakkavad rakendama Looduskapitali deklaratsiooni allakirjutamisel võetud kohustusi. Teist etappi kirjeldab põhjalikumalt Looduskapitali deklaratsiooni teekaart

Looduskapitali deklaratsiooni projektijuht Liesel Van Ast ütleb1, et pankurid peavad lahendama probleemi, kuidas looduskapitali üle arvestust pidada ning selgitama kõigile, miks seda on vaja teha ja kuidas seda teha. Praegu ei peeta tema sõnul looduskapitali ületarbimist äririskiks, sest igaüks usub et saab enne välja, kui ressursid lõppevad või õnnetus juhtub. Deklaratsiooniga liitunud loodavad seda suhtumist muuta ja panna ettevõtted maksma looduskapitali ületarbimise eest.

Ülesande lahendamiseks on tööle rakendatud neli töörühma, mida juhivad Rabobank (Holland), Banorte (Mehhiko), National Australia Bank ja Nedbank (Lõuna-Aafrika). Looduskapitali integreerimiseks finantsarvestusse, avalikustamisse ja aruandlusse tegeleb üks töörühmadest looduskapitali mõjude ja looduskapitalist sõltuvuse analüüsiga, teine metoodikate väljatöötamisega looduskapitaliga arvestamiseks laenamisel, investeerimisel ja kindlustuses, kolmas standardite ja mõõtmissüsteemide väljatöötamisega looduskapitali arvestamiseks ettevõtete arvepidamises ning neljas teadlikkuse tõstmise ja konsensuse loomisega looduskapitali integreerimiseks erasektori arvepidamisse

Projektis osalejad on seadnud endale ülesandeks saada süsteem aastaks 2020 tööle ja saada sellele ka tunnustus kõigi valitsuste poolt, kes on ratifitseerinud ÜRO kliimamuutuste raamkovnentsiooni.

Hinda algatuse peavooluks muutumise
Tee oma valik ja vajuta „Vote“. Tulemuste vaatamiseks vajuta „View Results“. Hinnata saab ainult ühe korra! Lisa kommentaaridesse ka oma valikute lühike põhjendus.

___________________

neljapäev, 5. september 2013

fs: Vetikatest biokütus - tõmbad kempsus vett ja biokütust tuleb teisest otsast

Aereal picture of Chiclana´s WWTP

Esimesena maailmas hakatakse reoveeskasvatatavatest vetikatest valmistama biokütust väikeses Hispaania kuurortlinnas Chiclana de la Fronteras. Euroopa Liidu toel teostatud näidisprojekti All-gas tulemusel loodetakse varustada biokütusega ühistranporti ja prügiautosid Cadiz’i regioonis, kui tehas aastal 2016 tööle hakkab. 12 miljonti eurot maksev ja 10 hektari suurune rajatis võib toota umbes 3000 kg kuiva vetikat päevas, mis annaks kütuse umbes 200-le autole päevaks.

Projekti vastu, mida koordineerib rahvusvaheline veemajanduse gigant Aqualia, on huvi üles näidanud Brasiilia, Araabia Ühendemiraatide ja Prantsusmaa ettevõtted, et uurida võimalust rajada sarnased veepuhastusjaamad ka nendes maades.

Kuigi paljud on kasutanud jäätmeid energia tootmiseks, ei ole All-gas’i projektijuhi Frank Rogalla sõnul keegi reovett biokütuseks muutnud. See protsess ei kasuta ainult seni raisatud ressurssi, vaid puhastab ka vett, vähendades veepuhastusjaamade koormust. All-gas’i esindajate sõnul on nende veepuhastusjaama rajamine ja opereerimine 2 miljonit eurot tavalisest veepuhastusjaamast odavam.

Arvestades Hispaania reovee koguseid, usub Rogalla, et see on suurepärane võimalus: ”40 miljonit inimest, mis on ligikaudu Hispaania rahvaarv, suudavad anda kütust 200 tuhandele sõidukile ainult kempsus vett tõmmates.”

Reovee baasil vetikate kasvatamisega tegeleb ka NASA oma projektis OMEGA

 

Avamere membraan-kotid vetikate kasvatamiseks (Offshore Membrane Enclosures for Growing Algae – OMEGA) võimaldavad kasvatada vetikaid, puhastada reovett, püüda süsihappegaasi ja lõpuks toota biokütust ilma põllumajandusega vee, väetiste ja maa pärast konkureerimata. 

Vetikad kasvavad painduvates kotikestes (foto-bioreaktorites), mis hulbivad ookeanis ning saavad kasvuks vajaliku päikeselt, süsihappegaasist ja reoveest ning toodavad kõrvalproduktina puhast magedat vett, mis lastakse ookeani.

pühapäev, 1. september 2013

Kaheksa tööd, mida inimesed teevad aastal 2025

Urban gardening - man with rake

Uued tehnoloogiad muudavad töid, mida inimesed tulevikus tegema hakkavad. Ei maksa imestada, kui hakkad mikroobide tasakaalustajaks, ettevõtte disorganiseerijaks või linna-karjaseks.

Uued tehnoloogiad kaotavad mõned tööd, muudavad teisi ja loovad täiesti uusi tööalasid. Innovatsioon raputab tööturgu ja seekord on raputajaid eriti palju  – odavatest sensoritest, mis loovad ”asjade interneti” kuni 3D printimiseni, mis võimaldab hajutatud tootmist.

Trende jälgiva New Yorgi ettevõte Sparks & Honey kontoris on sein, kuhu töötajad saavad panna oma ideid järgmise generatsiooni töödest. Neist kaheksa leiate allpool on koos ettevõtte juhi Terry Young’i selgitustega.

Tugitooli-maadeavastaja
Masinad on tulevikus ühendatud, tootes tonnide viisi andmeid oma tegevuse ja oma ümbruskonna kohta. Kommunikatsioonitehnoloogia, mis oli kallis (nagu satelliidid) muutub laialt kättesaadavaks. See loob võimalused ”tugitooli-maadeavastaja” jaoks, kes saab reisida maailmas, üle vaadata süsteeme, ehitisi ja raskesti ligipääsetavaid paikasid. Meil võib olla vaja inimesi, kes tungivad läbi udu ja toovad meieni selge pildi.

Mikroobide tasakaalustaja
Mikroobide maailm kõhust suuni on praegu teaduslike uurimuste fookuses. Young näeb tööd ”mikroobide tasakaalstajale”, kes hoiab sind sinu bakteritega ühel joonel: ”Nad teavad, kuidas lugeda ja mõista sinu genoomi, sinu kõhu ja suu baktereid ja viia sind paremasse tasakaalu kodus, koolis või individuaalsel tasandil. Nad teevad sinuga umbes sama, mis Feng Shui sinu korteriga.”

3D-printija-töömees
Kui töömees tänapäeval midagi parandab, peab ta tavaliselt tellima mingi varuosa Hiinast. Ühel päeval võib ta selle välja printida otse sinu hoovis. Ütleme näiteks, et sul on vaja välja vahetada valamu all olev toru. Milleks oodata, kuni kuskilt teisest riigist saadetakse kogu kupatus, kui vajaliku asja saab valmis teha siin ja kohe. Pealegi meil juba on 3D prinditud duššipihustid.

Ettevõtte disorganiseerija
Suured ettevõtted soovivad olla rohkem start-up’ide moodi, nähes innovatsiooni tulevase kasumi jaoks eluliselt vajalikuna. Young ütleb, et nad tahavad “ettevõtte disorganiseerijaid”, kes võiksid tekitada pisut “organiseeritud kaost”. “Kaose korraldaja liitub uue ühistöise majanduse süsteemiga, luues suurema fragmenteerumise ja hajutatuma ökosüsteemi,” ütleb Young.

Digitaalsest mürgist vabastamise spetsialist
Digitaalne ülekoormus muutub järjest kurnavamaks. See avab võimaluse neile, kes aitavad inimesel vähem andme-keskset elu elada või vähemalt paremat tasakaalu leida. Kui vaja, võivad nad korraldada isegi digitaalse võõrutusravi. See muutub tõesti nii halvaks (tegelikult on juba praegugi).

Linna-karjane
Kuna linnad muutuvad järjest rohelisemaks, tekib meil vajadus “linna-karjaste” järele, kes hoolitseksid uue infrastruktuuri eest. Young selgitab: ”On vaja kedagi, kes hoolitseks linna mesitarude eest, kes kontrolliks, et sinu kompostihunnik on korralikut ladustatud ja kes teab, kuidas hooldada kõiki neid vertikaalseid aedu.”

Digitaalne surma-mänedžer
“Elu-logi-pidamisest” saab eluviis, mis mõjutab seda, kuidas me oma tegusid salvestame ja mäletame. Young näeb rolli kellegi jaoks, kes võib võtta suure hulga elu-logisid ja neist lugusid kokku panna. Sellest võib olla kasu meie elu ajal (isikliku brändi kujundamiseks), kuid ka surmas. Young selgitab: ”Praegu juhtub see ainult tähtsate inimestega. Andy Warholil on fond jne. Me arvame, et see võib jõuda ka vähetähtsate inimesteni, kes soovivad kujundada oma pärandit.”

Ebakoolitusnõustaja
Kontseptsioon haridusest kui nelja-aastasest lahtrite täitmisest saab ümber. Tulevik on palju mitmekesisem. Inimesed sisenevad haridusse siin-ja-seal, üks kuu korraga, ja ebakoolitusnõustaja juhatab neid kogu selle tee. ”Me näeme traditsioonilise nõustaja muutumist kellekski, kes võib su elu unikaalsel viisil kokku klapitada,” ütleb Young.


reede, 23. august 2013

Ettevõtjad on digi-äri suhtes optimistlikud

Augustis avaldatud McKinsey küsitluses “Bullish on digital: McKinsey Global Surveyresults” käsitleti viit digitaalset trendi: suured andmed ja arenenud analüütika, digitaalne klientide sidumine, digitaalne töötajate ja partnerite sidumine, automatiseerimine ja digitaalne innovatsioon. Täpsemalt uuriti ettevõtete kohandumist ja fookust iga trendi puhul, milline on (ja võib olla) digitaalsete tehnoloogiate mõju ettevõttele ja millised on takistused digitaalsete eesmärkide saavutamisel. Selgus, et vaatamata väljakutsetele, mis on seotud talentide leidmise ja organisatsiooni arendamisega, on juhid digitaalse äri suhtes optimistlikud.  


Juhid ütlevad, et kõik viis digitaalset trendi on strateegiliste prioriteetide hulgas. Kõige kõrgemal kohal neist on klientide sidumine – 56% -l on see vähemalt kümne esimese prioriteedi hulgas. Kõige suuremad on edusammud info järjepideval esitamisel läbi kõigi kanalite ja personaliseeritud või suunatud online pakkumiste tegemisel.

Oma töötajate, varustajate ja partnerite sidumisel on digitaalsete lahenduste kasutamisel oldud palju passiivsemad. Enamasti kasutatakse online lahendusi töötajate hindamiseks ja tagasisideks või teadmiste juhtimiseks. Väiksem osa kasutab lahendusi keerukamate ülesannete lahendamiseks nagu ühine toodete loomine või teadmiste jagamine kogu tarneahela ulatuses.

Suuri andmeid ja arenenud analüütikat kasutatakse järjest enam kõigis ettevõtetes. Uute analüüsivahendite kasutamine on paljudes ettevõtetes prioriteediks ja andmeid kasutatakse otsuste tegemisel, teadus- ja arendustegevuses, eelarvestamisel ja prognooside koostamisel. Suurim osa ütleb, et kasutavad analüüsivahendeid käibe suurendamiseks või protsessi parandamiseks. Kulude kärpimine on prioriteetide seas tagapool.

Protsesside automatiseerimisel on ettevõtted kasutanud digitaalseid lahendusi väga paljude protsesside kvaliteedi parandamiseks (nt vigade kõrvaldamiseks) või uute digitaalsete võimekuste loomiseks (nt kaug-monitooring). Vähesed on automatiseerinud protsesse tööjõu asendamise eesmärgil. 

40% ettevõtetest kasutab digitaalset innovatsiooni olemasolevate toodete või tootmismudelite parandamiseks. 23% ütleb, et loovad ainult digitaalseid tooteid.

Kui küsida ettevõtete juhtide ootusi digitaalsetest trendidest tuleneva kasu kohta, siis on teistele ettevõtetele suunatud ettevõtted optimistlikumad, kui tarbijatele suunatud ettevõtted. See võib tuleneda tarbijate suurenenud ootustest, hindade läbipaistvusest ja konkurentsisurvest, millega tarbijatele suunatud ettevõtted silmitsi seisavad. Kuigi vastajad näevad kõigi viie trendi  väärtust, siis kõige enam loodetakse kasu saada klientide sidumisest. Need, kes kardavad tulude kaotamist, arvavad, et see tuleb nende võimetusest reageerida adekvaatselt klientide muutuvatele ootustele ja käitumisele.

Ettevõtete juhid ütlevad, et kavatsevad palju investeerida digitaalsetesse projektidesse, kuid siin on olulised erinevused maailma regioonide vahel – juhid Põhja-Ameerikas kavatsevad investeerida märkimisväärselt rohkem, kui teistes regioonides (sh Euroopas, mis tavaliselt käib Põhja-Ameerikaga sama sammu). Praegu ütleb ainult kolmandik juhtidest, et ettevõte investeerib digitaalsetele lahendustele piisavalt. 57% vastanutest ütleb, et ettevõte on saavutanud vaid veerandi oma digitaalsest visioonist ja 40% ütleb, et nende „digitaalsed pingutused“ on andnud mõõdetava tulemuse. 

Kuidas edasi?

Leida õiged digi-juhid. Eestvedamine ja juhtkonna huvi on otsustavad faktorid, mis määravad programmide edu või läbikukkumise. (Sel aastal ütles 31% vastanutest, et nende juhid tegelevad digitaalse arenduse algatustega otseselt. Eelmisel aastal oli see näitaja 23%.)

Hallata ootusi. Seada õiged eesmärgid ja säilitada innustav visioon, sattumata samas kõigest digitaalsest ülemäärasesse vaimustusse.


Hinnata talente. Tehnilised, funktsionaalsed ja ärioskused on digitaalsete programmide elluviimiseks üliolulised. (Küsitletud on märkinud, et digitaalsete lahenduste tõelise ärilise mõju saavutamiseks on oluline tähtsus organisatsiooni häälestamisel.)