kolmapäev, 31. oktoober 2012

fs: Inglise keel jääb maailmakeeleks

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest muutuste eel ühes või teises valdkonnas.

Internetis on nüüdseks mandarini hiina ja inglise keele kasutajaid pea ühepalju - vastavalt 510 ja 565 miljonit (vaata statistikat). Hiinakeelne internet on viimase kümne aastaga palju kiiremini, 15-kordselt kasvanud - samas kui inglise keele kasutajaid on kolm korda rohkem. Sellest tahetakse järeldada, et hiina keel saab varsti maailma kõige kasutatavamaks keeleks. Kas tõesti? Inglise keel on ja jääb arvatavasti kõige enam kasutatavaks keeleks.

esmaspäev, 29. oktoober 2012

Tuleviku linnad valmivad Hiinas

Shanghai / Hong Kong (pilt: cntraveler.com)

Olukorras, kus maailmamajanduse väljavaated ei ole just roosilised, toimub maailma kõige suurem majanduslik uuenemine linnades meist kaugel idas ja lõunas. Rahvusvaheliste suhete ajakiri Foreign Policy on avaldanud oma linnade-teemalises erinumbris nimekirja 75-st kõige dünaamilisemalt arenevast metropolist maailmas. Kolmandik järgmise tosina aasta majanduskasvust tuleb just neist linnadest. Euroopa keskuseid mahub sellisesse nimistusse kolm, USA omasid veel kolmteist. Tervelt 40 protsenti nendest kasvulinnadest on aga ühest riigist - Hiinast.

Hiinas toimub inimajaloo suurim inimeste liikumine maalt linna ning  riik kulutab infrastruktuurile aastas 500 miljardit USA dollarit (ehk 9 protsenti sisemajanduse koguproduktist e SKPst, palju rohkem kui USAs ja Euroopas). Selliste kasvukiiruste juures peab hoolikalt jälgima, mis neis paikades toimub. Eestis räägitakse linnade arengust elukeskkonna mõistes - mõõdetakse koduste söögikohtade arvu, ökopoode ja jalgrattateid. Samal ajal tähistab linnastumine Hiinas midagi sootuks teistsugust - halli taevast, kilomeetrite viisi magalarajoone ja teokiirusel liikuvat liiklust (ajendiks näiteks sellele realistliku vaate järele karjuvale artiklile). Hiina arhitektid töötavad kiirelt, et saaks rohkem ja kiiremini ehitada. Kiire urbaniseerumine ja autostumine viib Hiina linnad valikute ette, mis tähendab, et nad peavad tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel olema avangardistlikud. Olgu elamisväärsusega nagu ta on, aga Hiinas tehtavad valikud mõjutavad linnakeskkondade tulevikku üle kogu maailma.

neljapäev, 25. oktoober 2012

fs: Euroopa – ikkagi maailma suurim eksportija

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest muutuste eel ühes või teises valdkonnas.

Aasia riikide majanduskasv on megatrend kuid vaatamata nende (Hiina jt) kiirele arengule on Euroopa tervikuna jätkuvalt maailma kaubanduskaardil tegija nr 1. Miks nii? WTO andmetel eksportis Euroopa regioonina 2011. aastal jätkuvalt rohkem kaupu (37% kogu maailma ekspordist) kui Põhja-, Lõuna-Ameerika, Aasia, CIS, Aafrika või Lähis-Ida. Kuid tuleb arvestada, et selle sisse kuulub ka EL riikide omavaheline kaubavahetus.  

kolmapäev, 24. oktoober 2012

fs: Meditsiiniturismi äri sogases vees

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest muutuste eel ühes või teises valdkonnas.

Meditsiini-turismi äri on paari aastaga paisunud 80-lt miljardilt dollarilt (USD) 100 miljardi USD äriks, raporteeris hiljuti NY Daily News. Kas tõesti? Tegelikkuses ilmselt mitte. Meditsiini-turismi äri puhul tasub suure ettevaatusega suhtuda selle äri mahtusid globaalsel tasandil prognoosivatesse numbritesse, sest enamasti on meedias tegemist kaudsete allikate, mitte otseste turu-uuringutega nagu IMTJ blogiartiklis selgitatud.

esmaspäev, 15. oktoober 2012

3D-trükkimine laineharjal

Pilt: Scenic Reflections

3D-trükkimisest on viimasel ajal aina rohkem juttu ja sellest annab tunnistust ka augustis rahvusvahelise konsultatsioonifirma Gartneri poolt avaldatud tänavune esilekerkivate tehnoloogiate haibitsükkel (vt Gartner Hype Cycle 2012), kus see tehnoloogia parajasti laineharjal hulbib. Kui tavaarusaamises võib 3D-printer seostuda kontoriprinteriga, mis nurgas mõne plastlusika või kohvitassi valmis meisterdab, siis tegelikult on ootused kruvitud majandusrevolutsiooni kõrgustesse. Ajakiri The Economist on loos „A third industrial revolution“ nimetanud seda lausa kolmandaks tööstusrevolutsiooniks, Inglismaalt alanud manufaktuuride võidukäigu ja Ameerikast alguse saanud autokonveierite järel.

Muutusi ennustatakse kodumajapidamistest töötleva tööstuseni. Huvi 3D-trükitehnoloogiate vastu kasvab väga erinevates valdkondades: lisaks disainile ja tootmisele tegeletakse rakenduste väljatöötamisega nanotehnoloogiatest kuni suurehitisteni. Alljärgnev mitmetel allikatel tuginev ülevaade kirjeldab 3D-trükkimise tõusu üheks paljulubavamaks tehnoloogiaks ja kääre temaga seotud ootuste ning tegelikkuse vahel.