esmaspäev, 30. aprill 2012

Kasvupiiride mõte selgub aastakümnetega (vol 1)

Pilt: „Limits to Growth: The 30-Year Update“

Maailmas enimüüdud keskkonnateemalisele bestsellerile - üleilmse ajutrusti Rooma Klubi raportile The Limits to Growth (Kasvupiirid) - reageeriti selle ilmumisel 40 aastat tagasi kahel erineval viisil, kuid igal juhul tormiliselt. „Kasvupiiride“ autorid olid loonud mudeli, mis erinevaid globaalarengute vahelisi sõltuvusi arvestades teostas võimalike tulevikustsenaariumide arvutisimulatsioone. Enamik neist näitas, et senise arengu jätkumisel saabub murdepunkt käesoleva sajandi kolmekümnendatel ning et ainult äärmuslikud keskkonda säästvad abinõud võivad tagada jätkusuutlikkuse.

Selline teemapüstitus oli tolleaegsele igavese kasvu eufoorias mõtlevale maailmale šokeeriv. Üheks reaktsiooniks oli jahmatus seepärast, et maailmale oli kasvuks jäänud aega umbes poole inimpõlve jagu. Teiseks aga Rooma Klubi seisukohtade, kui täiesti ebapädevate, mahategemine. Kokkuvõttes kadus kasvupiiride probleem tükiks ajaks, võib öelda, et isegi tänaseni, avalikkuse vaateväljast. Kuid ainult avalikkuse vaateväljast, sest kasvav vajadus olla tulevikuks paremini ette valmistatud, on toonud analüütikuid ikka ja jälle „Kasvupiirides“ käsitletud probleemide juurde. Seda eriti praeguse kriisi ning arengumaade, eriti aga nelja miljardi elanikuga Aasia kiire kasvu tingimustes.

Kuid enne kui järjekordselt püüda aastakümneid ettepoole vaadata (millele on pühendatud järgmine kasvupiiridest rääkiv lugu Fututoas), on kõigepealt kasulik tutvuda tagasivaatega Rooma Klubi 1972. aasta „Kasvupiiridele“. Kasutame selleks teadusajakirjas New Scientist hiljuti avaldatud analüüsi Debora MacKenzie sulest.

kolmapäev, 18. aprill 2012

Tarbimistuhinas India


Pilt: openmarkets.in

India on juba täna oma rohkearvulise elanikkonna tõttu kogumahult maailma viies turg, kuid madal keskmine elatustase on seni turuvõimalusi mõnevõrra piiranud. Et riigil on majanduskasvuga hästi läinud ja lootused selleks endiselt kõrged, on India turg ja tarbimine nüüd eeloleval kümnendil suurt kasvuhüpet tegemas. Seejuures on oluliselt muutumas ka indialaste tarbimiseelistused ehk võimalused seal turul tooteid-teenuseid pakkuvatele ettevõtetele.

Nii prognoosivad Boston Consulting Group’i (BCG) eksperdid raportis „The Tiger Roars: Capturing India’s Explosive Growth in Consumer Spending“ (Tiiger möirgab: India tarbijakulutuste plahvatuslikust kasvust osa saamine). Raporti nimi tuleb sellest, et paljulubav tarbijakulutuste kasv Indias olevat BCG sõnutsi kui Bengali tiigri möire: paljud loodavad seepeale tiigrit näha, aga vähestel see õnnestub. Teisisõnu, suurtest turulootustest reaalselt osa ja kasu saamiseks tuleb vaeva näha ja täpsemalt mõista, mille najal tarbimise kasv Indias toimuma hakkab ning kuidas turg seal nt segmentideks jaguneb.

esmaspäev, 16. aprill 2012

Maailma kasvulagi saabub 2060. a.


Ökoloogilise jalajälje kasvatamine ei saa 21. sajandil jätkuda nii nagu varasemalt, sedastab futurist Robin Wood Läänemere juhtimiskonverentsil „Baltic Nordic Excellence Conference 2012“. Jätkusuutlikkuse piir on võib olla juba ületatud ja tulemuseks on parimal juhul kriis, halvimal juhul globaalne kollaps. Wood viitab Graham Turneri poolt tehtud uuringule, kus on modelleeritud, et 2060. aasta on maailmas ressursside praegusel kujul utiliseerimise täielik tipp (ingl k peak).

esmaspäev, 9. aprill 2012

Tuleviku automaks – nagu taksos


Pilt: flickr.com

Riikide pühendumus ja tahe maanteetransporti naftavabamaks muuta kasvab ning elektrisõidukite ja muu rohelise transpordi levik vähendab tulevikus oluliselt nafta osakaalu transpordis. Koos sellega võib elektrisõidukite kasutuselevõtt ning efektiivsem tehnoloogia kahandada lähikümnenditel kütuseaktsiisi laekumist arenenud riikides, mis omakorda pärsib riikide võimalusi taristu arendamiseks. USA mõttekoda RAND toob oma analüüsis Moving Toward Vehicle Miles of Travel Fees to Replace Fuel Taxes (Liikudes kütusekaktsiisi asendava sõidukite läbisõidu-põhise maksustamise poole) välja argumendid kilomeetripõhise maksustamise kasuks, mis korvaks tulevikus kütuseaktsiisi laekumise vähenemist ning tagaks teede ja sildade ehitamiseks vajaliku maksuvoo.