fs: Järgmise 5 aasta 5 olulisemat IT-trendi

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

IBM-i nutikama planeedi „A Smarter Planet" blogis kirjeldatakse meie elu viie järgmise aasta jooksul kõige rohkem mõjutavat viit tehnoloogiaarengut. Selle iga-aastase olulisemate tehnoloogiamuudatuste nn „5 5ga"ennustus keskendub tänavu meeltele ja tunnetusele e kognitiivsetele süsteemidele. Kui seni on arvutist enim abi olnud inimese vasaku ajupoolkera rollide (töö faktide, numbritega jms) toetamisel, siis tulevikus on abi üha enam oodata parema poolkera pärusmaal loovuse ja tõlgendusega seotud aladel.Viimasel ajal on mitmesuguste suuremate ja väiksemate tehnikaseadmete kasutamine rikastunud lisaks tavapärasele klaviatuurile ja hiirele ka katsumise, žestide ning häälkorraldustega. Lähitulevikus näeme nende võimaluste paranemist ja avardumist veelgi. Kuidas?

Arvutid hakkavad üha paremini toime tulema kõigi viie meele ülesannetega:

• kompimine - võimalikuks saab telefoni kaudu katsumine. Näiteks ostes internetist riideid saab aimu, kas materjal on siid, tviid või takukera. Juba praegu on algelisi haptilisi funktsioone kasutavad seadmed, mis kasutavad õhuvõnkeid e vibratsiooni tunnetuste edastamiseks, võetud kasutusele arvutimängudes. Tehnoloogia kiire areng lubab selle jõudmist masskasutusse moel, et üha rohkem igapäevaseadmed võimaldavad asju kaugelt „katsuda".
• nägemine - piksel on väärt tuhat sõna. Ja vaatamata sellele on enamuse arvutite jaoks pilt täna vaid tuhanded pikslid ja ei enamat. Läbimurre saabub siis, kui arvutit õpetatakse kujunditel vahet tegema ja ise otsustama pildi sisu üle. Siis jõuab meieni ka kauaoodatud visuaalne otsing, mille puhul internetis otsitakse ka kõikide piltide ja videode seast ilma, et inimene on neid eelnevalt pidanud sildistama, kategoriseerima või tekstiga kirjeldama. Näitseks meditsiinis saab arst siis röntgenpildi kätte juba sellisena, kus on esile toodud probleemsed kohad.
• kuulmine - arvutid kuulevad seda, mis oluline. Kujuta ette, et beebimonitor suudab vahet teha imiku nutu põhjusteel, st kas tegemist on valu, nälja ja ebamugavusega. Sama moodi õpivad seadmed vahet tegema ja filtreerima olulisi helisid teistest, nii et näiteks konverentsikõnes saab taustal olevad helid, müra ja teised vestlused välja filtreerida jättes kõnesse alles ainult selle osaliste hääled.
• maitsmine - digitaalsed maitsenäsad aitavad tervislikumalt toituda. Arvestades, et maitsetunnetus on kõigest keemiliste reaktsioonide tunnetus, siis õpetades seda arvuteile ja sidudes need teadmised muude psühhofüüsiliste andmetega, on näiteks võimalik lasta uusi roogi kokku keeta kas siis lihtsalt tervisilikuma toitumise eesmärgil või mõne konkreetse dieedirežiimi hoidmiseks. Nii nagu IBM-i superarvuti Watson kasutas kogu maailma teadmisi USA „Kuldvillaku" võitmiseks, on sellise tulevikukoka käsutuses kõigi maailma toidutoorainete omadused ning maitsekombinatsioonid korraga.
• lõhnataju - arvutid õpivad lõhna tundma. Tulevikus võib su mobiiltelefon külmetuse ära tunda enne su esimest aevastust. Seda põhjusel, et hingeõhk sisaldab miljoneid molekule, mõned nendest põletiku teket näitavad biomarkerid. Samal põhimõttel töötavad täna juba alkomeetrid, ent nii nagu muudeski valdkondades liiguvad tehnoloogiad üldisema rakendatavuse poole, nii et üks seade (nt mobiil) suudab tegeleda paljude probleemidega sõltuvalt tema sisse ehitatud sensoritest paindlikkusest ja mitmekesisusest.

Seega tehnoloogia õpib meile aina enam abiks olema kõigi me meeltega. Vaata lähemalt või uuri kognitiivsete süsteemide kohta edasi sellest klipist: