esmaspäev, 3. detsember 2012

fs: Internet teelahkmel @ WCIT2012

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Vähe on jäänud neid, kes kahtlevad rollis, mida internet on viimase paarikümne aasta jooksul mänginud igapäeva elu ja äri muutmisel. Interneti toimispõhimõtted -- sõna- ja ususvabadus, privaatsus, võrguneutraalsus jm -- seati paika juba selle loomisajal 70-ndatel ja sellest ajast on püütud neid säilitada võimalikult vähese riikidepoolse sekkumisega. Palju on neid, kes soovivad, et samad toimimispõhimõtted kehtiksid ka kahe-kolmekümne aasta pärast ja kaugemalgi tulevikus. Täna algab Dubais kahenädalane Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Maailmakonverents (World Conference on International Telecommunications e WCIT), kus olulise küsimusena otsustakse ÜRO allorganisatsiooni Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union e ITU) mandaadi laiendamine ning selle organisatsiooni nagu ka valitsuste lubatava sekkumise ulatus interneti toimimisel.

ITU alusleppe esmaversioon pärineb telegraafi aegadest üle-eelmisel sajandil, ent selle rahvusvahelise lepingu viimane läbivaatamine jääb aastasse 1988. Kuna liikmesriikide valitsuste pärusmaa on sidevõrkude (80-ndatel peamiselt telefon) reguleerimine, siis toona ajakohastati rahvusvahelise telekommunikatsiooni lepet (ingl International Telecommunications Regulation e ITR) selles võtmes ajale vastavaks ja konkuretsialane effekt on olnud positiivne. Tänavugi on kõne alla paljud uuendused ITR leppe kaasaega toomiseks, sest viimased paarkümmend aastat on näinud interneti massilist levikut, selle sulandumist teiste side- ja meelelahutusvõrkudega jpm. Muret teeb see väiksem hulk parandusettepanekuid, milles soovitakse internetikeskkonnale laiendada telefonivõrkude toimimisloogikat. Kindlust ei lisa ka see, et nende parandusettepanekute eestkõnelejad paistavad silma katsetega reguleerida, piirata ja isegi tsenseerida internetis toimuvat (Venemaa, Hiiina, Iraan jt).


WCIT-vastaseid argumente on väljendanud ka paljud lobigrupid, aktivistide ühendused (nt WCITleaks) ja teised rahvusvahelised organisatsioonid nagu Interneti Ühing (Internet Society e ISOC). Nad olid sõnakad ka äsjaste ACTA, SOPA ja PIPA vastaste protestide ajal. Kavandatavad muutused on aga paljuski märksa põhimõttelisemad ning rahvusvahelist kogukonda laiemalt puudutavad, kuna tegemist on 193 ÜRO liikmesriigi valitsuse poolt ühiselt otsustavataga. Vabariigi president on mõnda aega tähelepanu juhtinud selle maailmakohtumise olulisusele ja kaugeleulatuvatele tagajärgdele, viimati nt Budapesti küberkonverentsil. Eesti on selles debatis oma seisukohtadega asunud selgelt koos Euroopa Liidu teiste liikmesriikide ja USA-ga internetivabaduste kaitsele. Kas sellest piisab, näitavad juba lähinädalad.

0 kommentaari :

Postita kommentaar