esmaspäev, 26. november 2012

Tulevikukodu unistuse visa areng


Mida võimaldab tulevikukodu aastal 2020? Kaua on räägitud kodutöid tegevatest robotitest ja automatiseeritud koduseadmetest. Viimasel ajal on juurde tulnud jutud isereguleerivast ja isepuhastuvast kodust – kommunaaltarbimist efektiivsemaks muutvatest juhtsüsteemidest, meid kõikjal ümbritsevatest sensoritest, isepuhastuvate materjalidega lauapindadest või automaatse menüü koostamise teenustest (vastavalt perekonna terviseprofiilile, tujule, treeningharjumustele ja maitse-eelistustele). Kui vaadata tagasi viimasele kümnendile, siis oleme juba hakanud harjuma varem mõeldamatute vidinatega – lameekraanteleviisorid, e-lugerid, nutitelefonid. Järgmine loogiline samm on nende seadmete abil oma kodu juhtida.

Tekib küsimus, kas juba aastakümneid ettekuulutatud võrgustunud ja energiaefektiivne kodu on 2020. aastaks reaalsuseks saamas. USA ülikool Elon University ja uurimisfirma Pew Internet esitasid interneti tuleviku uurimuse raames selle küsimuse rohkem kui tuhandele eksperdile, praktikutest vaatlejateni. Arvamust avaldanud eksperdid jagunesid kaheks. 51% ekspertidest leidsid, et meie kodud on tõesti 2020. aastaks enam võrgustunud ja efektiivsemad. 46% arvasid aga, et ka kaheksa aasta pärast jääb tulevikukodu unelmaks – see ei jää mitte tehnoloogia, vaid inimeste endi taha.

Eksperdid pidid valima kahe alternatiivse reaalsuse vahel, mis jagunesid umbes nii: 1) võrgustunud kodu muutub tavapäraseks ja „targad süsteemid“ lasevad meil kontrollida kodu ressursitarbimist, säästa keskkonda ja kulusid või 2) meie kodu näeb ressursitarbimise ja -juhtimise kohalt 2020. aastal välja samasugune nagu 2011. aastal. Kuigi arvamused läksid pooleks, siis skeptikud põhjendasid oma seisukohti rohkem, tuues välja mitmeid takistusi.

Kodude digitaalne lõhe – tark kodu uusehitistesse, rikastele ja ka tervisemuredega inimestele
Paljud eksperdid leiavad, et ennast kontrollivad targad süsteemid tulevad, aga esialgu piiratud ulatuses. Tänapäeva autod on juba täis süsteeme, mis meie teadmata auto kütusetarbimise ja juhtimise efektiivsemaks teevad. Üks Eesti ettevõte Skeleton Technologies on arendanud välja energiasalvestustehnoloogia, mis võimaldab talletada sõiduki kineetilist energiat ja kasutada seda hiljem kütuse asemel. Selliseid võimalusi on tulevikus võimalik lisada vaid uutesse autodesse. Sarnaselt võivad ekspertide arvates lähitulevikus võrgustunud olla pigem uusehitised. Eesti oma Yoga ehitab targa kodu süsteeme samuti uusehitistes. Kes veel ei tea, siis Euroopas peavad alates 2021. aastast kõik uued hooned olema liginullenergiamajad, kus oma osa on ka targal võrgul. Kuid läheb aega, enne kui inimesed ka vanade majade juhtmestikke uuendama asuvad. Muutuste kiirus oleneb ka sellest, kuivõrd tõuseb elukallidus ja kui suurt kasu me targa süsteemi paigaldamisest ootame, et vajalikke muutusi ette võtta.

Targad süsteemid ei ole praegugi enamusele kättesaadavad ja halb majanduskliima lükkab oste edasi. Kui digitaalne lõhe tähistas varem ebavõrdset ligipääsu arvutitele ja püsiühendusele, siis tulevikus ehk võimalust lubada endale kohanemisvõimelist ja tarka elupinda. See oleneb stiimulist – reaalseid sääste pakkuvatesse tehnoloogiatesse inimesed investeeriksid. Enamik meist jääb aga järele mõtlema, kas külmiku hinnale tasub veerand juurde maksta, et too oskaks meelde tuletada, kui piim on otsa saanud.

Esmakasutajad on need, kes lahendustest kõige rohkem kasu tunnetavad, ja tervishoiusektoris näiteks võib oodata rohkem positiivseid näiteid. IBM testib USAs tarku haiglatube, mis jälgivad patsiendi tervist ja isegi seda, kas arstid enne ja pärast patsiendi kontrollimist käsi pesevad. Kindlasti võidavad eelkõige vanurid ja puuetega inimesed erinevatest kodustest teavitussüsteemidest, mis aitavad paremini jälgida inimeste tervist ja heaolu, ning tehnoloogilistest lahendustest, mis aitavad neil täisväärtuslikumat elu elada. Arvestades seda, kuidas eakate ostujõud tulevikus kasvab, on see tulevikukodu lahendusi tootvatele ettevõtetele paljulubav nišš. Selleks peavad lahendused olema muidugi nii lihtsad ja intuitiivsed, et iga vanaema neist aru saaks ja kasutada oskaks.

Inimesed pole veel valmis tehnoloogiat usaldama
Inimesed usaldavad lihtsust, mitte keerukaid süsteeme ja juhtpaneele. Kasutamislihtsus on üks enammainitud takistusi. Varem on nii energiatarbimise haldamiseks mõeldud süsteemid kui muud tulevikukodu komponendid olnud väga raskesti kasutatavad. Ühe targa võrgu paigaldusettevõttes töötava eksperdi sõnul on nende süsteemid tavakasutaja jaoks praegu veel liiga keerulised. Parimal juhul seisneb nende kasu selles, et elektriarvesti näitu ei pea enam ise kontrollima kui andmed saadetakse automaatselt teenusepakkujale. Praegugi ei adu tavakasutaja energiaülekandesüsteemide ebaefektiivsust ja vigu ning rohkem tehnoloogiat võib seda tavakasutaja jaoks veelgi hoomamatuks muuta.

Inimesed peavad usaldama ennast tehnoloogia meelevalda, kuid inimloomus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia. Mida rohkem meie vidinad lubavad teha, seda vähem neid usaldame. Kas mu intelligentne külmik tellib mulle soovitud kitsepiima asemel hoopis sojapiima? Kas piim saabub tootjalt, keda usaldan, või ettevõttelt, kes on kõige rohkem maksnud tellimisnimekirja eesotsa koha eest? Kas mu kodu lakkab interneti puudusel töötamast? Ja muidugi kerkivad üles privaatsusmured. Kas minu kommunaalettevõte saab minust liiga palju teada? Kas varas saab minu elektripaneeli kaudu teada mu emailikonto paroolid või mu telekavaatamise ehk kodusolemise kellaajad? Ka Eestis on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) küberturvalisuse teemadega tegeledes tähelepanu pööramas ka targa kodu infoturbele - kuidas kindlustada digisüsteeme häkkimise ja info väärkasutuse vastu.

Üheks probleemiks peetakse aga ettevõtete omavahelist konkurentsi ja organiseerimatust. Nõrgaks lüliks pole mitte tehnoloogia ise, vaid ühendused tehnoloogiate vahel. Tekib palju erinevaid seadmeid ja standardeid, mis omavahel kokku ei mängi. See meenutab praegust võitlust operatsioonisüsteemide pärast – kõik oleks märksa ilusam, kui nad üksteisega ühilduks. Sama probleem tekib ka võrgustunud koduga, kus kommunaalettevõtted, internetiteenuse pakkujad ja seadmete tootjad otsivad endale turuliidri positsiooni. Selgumata on, kas tulevikukodu hakatakse juhtima koduarvutist, digiboksist, mõnest mustast kastist või jooksevad andmed hoopis „pilves“ läbi Iirimaal asuva serveri. Seega pole teada, kas sektorit hakkab juhtima Elion, Starman, Google, Microsoft, Apple, IBM, Cisco või hoopis mõni muu suur tegija.

Kokkuvõttes on tulevikukodu tehnoloogia olemas, kuid tarbijad ei nõua seda veel – mugavam on jääda praeguste tuttavate ja lihtsate süsteemide juurde. Muret tekitavad kõiksugu turvaküsimused, majanduskliima ebasoodsus ja ebakindlus lõpuks kehtimajäävate standardite osas.

Praegused noored on muutuste vedajaks
Olulise tõuke targa kodu omaksvõtul võib anda digitaalsel ajastul üleskasvanud generatsiooni (sellest generatsioon C-st rääkis üks me varasem lugu) virgumine. Alates 1990ndatest sündinud noori on tehnoloogia saatnud kogu nende elu. Neil on tehnoloogiaga teistsugune suhe ning nii nagu on võrgustunud nende elu, võivad nad sama oodata ka oma kodust. Innovatsiooninõustamist pakkuva ettevõtte Innovaro pakub oma uurimistöö põhjal, et niinimetatud milleeniumipõlvkonnast võib saada kodu tehnoloogilise uuenduse vedaja ja oma pere ekspert nii meelelahutussüsteemide kui ka näiteks puutetundlike pindade ja juhtimispaneelide osas. Need noored on arvatavasti esimeste seas, kes 3D-trükkimise ja sellega seonduva kodutootmise omaks võtavad (vt 3D-trükkimise kohta Fututoa lugu) ning sellele uusi kasutusi välja mõtlevad.

1956. a tulevikukodu visioonist on palju täitunud, kuigi mõned asjad, nagu nt 3D-teler ja videokõned, alles hiljuti (pilt: plan59.com)

Küsisin hiljuti sama küsimuse – „Kas tark kodu tuleb kümne aasta jooksul?“ – taani futurist Johan Peter Paludanilt, kes käis noortele eesti arhitektidele tulevikutrendidest rääkimas. Ta vastas, et tulemata tark kodu ei jää, tehnoloogia on juba küps ja see trend on pea peatamatu. Kuid millal nihe täpselt juhtub, ta pigem ei ennustaks. Oma esitluse ajal näitas ta pilti 1950ndate futuristide poolt ette kujutatud tulevikukodust. Vaatamata tulevikunägemusele pole meie kodudes siiani ise koostisosasid tellivaid ahje ega isepuhastuvaid põrandaid. Ka robottolmuimejad on inimesed seni jätnud ostmata.

Kas ettevõtted suudavad koos mängima hakata ja kas digitaalajastu noored aitavad tekitada piisavalt nõudlust võrgustunud ja targa kodu järele, näitab aeg. Küsimus pole sugugi tehnoloogias (see areneb targa kodu suunas niikuinii), rakendamise kiirus sõltub pigem inimese soovist või soovimatusest „abituks“ muutuda, tehnoloogiast sõltuda.

0 kommentaari :

Postita kommentaar