reede, 23. november 2012

fs: Salvestustehnoloogiad muudavad energiatarbimise kestlikuks

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Energiasääst ning taastuvressursside kasutuselevõtt on majanduste konkurentsivõime oluline kriteerium, sest globaalse energiavajaduse rahuldamine on järjest kasvav peavalu. Kahanevate ja kallinevate energiakandjate tingimustes on Rahvusvahelise Energiaagentuuri (ingl k International Energy Agency e IEA, World Energy Outlook 2012) hinnangul energiatarbimine lähema paarikümne aasta jooksul kasvav vähemalt ühe kolmandiku võrra tänasega võrreldes, seda peamiselt arenevate riikide tarbimise suurenemise tõttu. Peamiseks takistuseks taastuvressursside kasutuselevõtul ning elektrimuundamise efektiivsuse parandamisel on seni olnud sobivate salvestustehnoloogiate puudumine. IEA hindab energiatehnoloogia perspektiivides (Energy Technology Perspectives 2012) ainuüksi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD Euroopa riikide balansseerimisvõimsuste vajaduseks aastaks 2050 üle 600GW ulatuses võimsusi (aastaks 2015 on vastav suurus ca 170GW). Suures mahus taastuvressursside tasakaalustamiseks sobivaimate tehnoloogiate – hüdroelektrijaamade ja pump-hüdroakumulatsioonielektrijaamade – rakendamisele seavad tihti piirid looduslikud tingimused. Seega on konkurentsivõimeliste asukohast sõltumatute tehnoloogiate turuletoomine väga suure turupotentsiaaliga.

Energia soojussalvestamine näib olevat lisaks teistele salvestustehnoloogiatele (vesinikutehnoloogiad, akud) paljulubav tehnoloogia. Nii näiteks on Norra taustaga ettevõte NEST AS töötanud välja kriitilistel ja superkriitilistel parameetritel töötava salvestustehnoloogia, mis ei aita ainuüksi taastuvenergia tootmist viia vastavusse tegeliku tarbimisega, see hõlbustab ka olemasolevate kondensatsioonelektrijaamade tootmistsüklit optimeerida ning vähendada kütusetarvet. Olemasolevate elektrijaamade soojussalvestamine annab võimaluse muuhulgas suurendada elektrijaama tipuvõimsust ning jaama efektiivsust, taastuvressursside puhul võimaldab sellise salvestusviisi rakendamine muuta taastuvelektri tootmise tarbimise nõudlusele vastavaks.

Loomulikult on energiasalvestuse puhul oluline majanduslik konkurentsivõime. Siin ei tasu aga unustada, et kui maailmas tervikuna liigutaks energiatootmise subsideerimise teelt (IEA andmetel subsideeriti 2011 a maailmas fossiilsete kütuste kasutamist 523 mlrd USA dollari (USD) ja taastuvate ressursside kasutamist  88 mlrd USD ulatuses) enam turupõhisele energiamajandusele, oleksid paljud salvestustehnoloogiad juba täna konkurentsivõimelised.

0 kommentaari :

Postita kommentaar