esmaspäev, 29. oktoober 2012

Tuleviku linnad valmivad Hiinas

Shanghai / Hong Kong (pilt: cntraveler.com)

Olukorras, kus maailmamajanduse väljavaated ei ole just roosilised, toimub maailma kõige suurem majanduslik uuenemine linnades meist kaugel idas ja lõunas. Rahvusvaheliste suhete ajakiri Foreign Policy on avaldanud oma linnade-teemalises erinumbris nimekirja 75-st kõige dünaamilisemalt arenevast metropolist maailmas. Kolmandik järgmise tosina aasta majanduskasvust tuleb just neist linnadest. Euroopa keskuseid mahub sellisesse nimistusse kolm, USA omasid veel kolmteist. Tervelt 40 protsenti nendest kasvulinnadest on aga ühest riigist - Hiinast.

Hiinas toimub inimajaloo suurim inimeste liikumine maalt linna ning  riik kulutab infrastruktuurile aastas 500 miljardit USA dollarit (ehk 9 protsenti sisemajanduse koguproduktist e SKPst, palju rohkem kui USAs ja Euroopas). Selliste kasvukiiruste juures peab hoolikalt jälgima, mis neis paikades toimub. Eestis räägitakse linnade arengust elukeskkonna mõistes - mõõdetakse koduste söögikohtade arvu, ökopoode ja jalgrattateid. Samal ajal tähistab linnastumine Hiinas midagi sootuks teistsugust - halli taevast, kilomeetrite viisi magalarajoone ja teokiirusel liikuvat liiklust (ajendiks näiteks sellele realistliku vaate järele karjuvale artiklile). Hiina arhitektid töötavad kiirelt, et saaks rohkem ja kiiremini ehitada. Kiire urbaniseerumine ja autostumine viib Hiina linnad valikute ette, mis tähendab, et nad peavad tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel olema avangardistlikud. Olgu elamisväärsusega nagu ta on, aga Hiinas tehtavad valikud mõjutavad linnakeskkondade tulevikku üle kogu maailma.

Nädalatega valmivad keskkonnasäästlikud pilvelõhkujad
Linnad kerkivad Hiinas meeletu kiirusega ja tulevikus see tempo ainult kasvab. Üks Hiina ehitusfirma on mõelnud välja modulaarse ehitustehnika, nii et energiatõhus pilvelõhkuja on võimalik valmis ehitada mõne nädalaga, palju väiksemate kuludega ja vähema ehitussaastega. Broad Group on juba ehitanud ühe 30-korruselise hotelli nii, et 93 protsenti ehitusest toimus tehases (vt allolevat videot). Materjalikadu oli 99% vähem kui tavalise ehituse puhul ning tehases oli lihtsam paigaldada soojustust ja erinevaid rohesüsteeme (nagu näiteks elektrit tootva lifti). Tuleproov tuleb sel aastal, kui ettevõte proovib püstitada maailma kõrgeima, 220-korruselise pilvelõhkkuja Lõuna-Hiinas kõigest 90 päevaga (senist maailma kõrgeimat hoonet, Dubais asuvat Burj Khalifat, ehitati kuus aastat).

30-korruseline "rohehotell" kerkib 360 tunniga

Üks ilmsemaid kohti, kus infrastruktuurirahade kasutamist näha, on lennujaamade ehitamine. 2005-2010 ehitati Hiinas 33 uut lennujaama ja renoveeriti veel 33. Järgmise kolme aastaga plaanitakse juurde ehitada 70. Vaatamata sellisele meeletule ehituskiirusele koguvad Hiina lennujaamad ka kõige prestiižikamaid auhindu.

Rohkem mahutav ja vähem segav linnatransport
Hiinlased ostavad juba praegu 14,5 miljonit autot aastas, kümne aasta pärast juba 50 miljonit. Seega pole imestada, et Pekingi lähistel kestis üks hiljutine liiklusummik 11 päeva. Pehmelt öeldes kehvade liiklustingimuste vastu leiutas Shenzeni linna ettevõte Huashi Future Parking Equipment bussi, mis „ületab muresid ". Kaarekujuline buss ulatub üle kahe sõidurea ja on mõeldud autode kohal sõitmiseks. See on 90% odavam kui metroo või linnaraudtee ehitamine, sisse mahub 1200 reisijat ja liiklusummikuid vähendab ta 30% võrra.

1200 reisijat kandev üle liiklusummikute sõitva bussisüsteem, mida plaanitakse Shenzeni linnas välja ehitada (pilt: ajakiri Foreign Policy)


Hiina valitsus loodab, et 2015. aastaks on Hiina tänavatel 500 000 elektriautot ja hübriidi, ning 2020. aastaks juba üle 5 miljoni sellise auto. Eesmärki toetatakse subsiidiumitega, näiteks taksofirmadele. Seetõttu on Hiinas rohkem elektritaksosid kui ükskõik mujal maailmas.

Puhtam elektrienergia ja maadlus saastega
Hiina linnad kannatavad tõsise elektripuuduse käes. Seepärast ehitatakse nende juurde iga aasta üha uuemaid suurusrekordeid tegevaid päikesepaneeliväljasid. Ühe söekaevanduslinna juurde planeeritakse gigavatise võimsusega päikeseenergia tootmisjaama, Mongoolia külje alla aga juba 2-gigavatist, mis toodaks kaks korda rohkem elektrit kui USA kõige võimsam tuumareaktor. Hong Kongi ettevõte tahab aga ehitada 500 MW elektrienergiat tootvaid komplekse linnamajade katustele. Nii lahendatakse tavapärane asukohamure - kuhu kõik need paneelid panna. Hiina päikeseenergiasse pumbatud raha on juba aidanud seda energiaallikat odavamaks teha. Turuhinna alanemine viib liiga kalleid ja innovaatilisi päikesepaneele tootvaid Lääne ettevõtteid raskustesse (ja USA tootja Solyndra nüüdseks skandaalse pankrotini), kuid kogu maailma inimestele tähendab see paremat ligipääsu puhtale energiale.

Samuti panustatakse tooriumil põhineva tuumaenergia väljatöötamisele. Toorium on võrreldes uraaniga loodusest hõlpsamini kättesaadav, ta ei põhjusta tuumade sulamisi ja ei tooda nii palju radioaktiivset saastet. USA alustas tooriumi uurimist 1970ndatel, aga jättis selle pooleli, sest see ei sobi relvade väljatöötamiseks. Nüüd jätkavad Hiina (aga ka Prantsusmaa, India ja Norra) teadlased alustatud uurimistööd. Esimeste jaamade kallal peaks töö mõne aasta pärast algama. See vähendab tublisti Hiina sõltuvust söeenergiast ja aitab ellu viia ambitsioonikat plaani järgmise kahe kümnendiga tuumaenergia tootmist 20 korda tõsta.

Investor Jim Rogers ütleb, et Hiina puhastamisega saab keegi veel tohutult rikkaks. Ainuüksi Peking toodab 18 000 tonni prügi päevas. Hiina ettevõtted töötavad võidu välja uusi tehnoloogiaid, mis prügimägede ja põletusjaamade hulka vähendaks. Üks Pekingi ettevõte on välja tulnud süsteemiga, mis muudab 400 tonni biolagunevaid jäätmeid päevaga väetiseks - ensüümid lagundavad saaste 10 tunniga peeneks pruuniks pulbriks, mis sobib väidetavalt ideaalselt põllu peale puistamiseks. Selliseid lagundamisjaamu on Hiinas juba kümmekond.

India märkamatult muutuv linnapilt
Ka India näitab ennast tehnoloogiate rakendajana. India reklaamib ennast kui kõige keskkonnasõbraliku ühistranspordiga riik. Kõik Delhi ja enamik India busse sõidab biogaasil. Rohelisi büroopindu on Indias ehitamisel rohkem kui Hiinas, mujal maailmas on ees vaid USA, Austraalia ja Kanada. Hiljuti katsetati Delhi lennujaamas (Šveitsi ja India firma ühiselt arendatud) suruõhul töötavaid autosid. Ka India uued lennujaamad on valitud teeninduskvaliteedi poolest maailma parimate lennujaamade hulka.

Tehnoloogia jõudmiseks tavakasutajate jaoks kättesaadava hinnapiiri juurde, peab seda üldreeglina rakendama suures mahus. Mitte kuskil ei ole nõudlus keskkonnatehnoloogiate järele suurem kui Aasia tärkavates keskustes. Keskkonnateemad ei ole iga ettevõtte ja valitsusasutuse esimene mure. Mida enam linnad kasvavad ja keskkonnamured sealsete (linna)inimeste ja poliitikute teadvusesse jõuavad, seda enam arendatakse ja rakendatakse keskkonnatehnoloogiaid. See omakorda toob tehnoloogia lähemale kõigile üle maailma.

Pakkuda lahendusi mahus, mida Aasia linnade kasv ette näeb, ei ole Eesti ettevõtetel võimalik. Mastaabid on lihtsalt niivõrd erinevad. Aga näiteks Soome linnaarendajad on saanud tellimuse Wuhani linna „targaks ehitamiseks" ning sihikul on teisigi. Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes saaksid nende tarkade linnade ehitamisel oma tehnoloogiatega abiks olla.

Ka linnaelanikuna tasub Aasias toimuvaid arenguid tähele panna. Seni oleme kartnud Hiina linnade keskkonnamõjusid maailmale. Aga kui seal tekivad linnade tulevikutehnoloogiad, siis õige pea tulevad samad lahendused ka Euroopasse, olgu maaletoojateks siis Hiina ettevõtted või keegi teine.

0 kommentaari :

Postita kommentaar