neljapäev, 19. juuli 2012

2000 vati ühiskond

Pilt: iwb-blog.ch
Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused.

Maailma riikide vahel erineb see number üle kahesaja korra (näiteks Bangladeshi keskmise elaniku elustiili ülalpidamiseks kulub 200 vatti, keskmise USA elaniku jaoks seevastu aga üle 10 000 vati). Šveitsi (ning ka Eesti) vastav number on hetkel 6 000 vati lähedal ning „2000 vati ühiskonna“ eesmärgiks ongi seatud pikaajaliselt (aastaks 2100) vähendada šveitslaste energiatarbimist 2 000 džaulini ühes sekundis. Nii on võimalik pikas perspektiivis hoida globaalset energiavajadust 2000 vati piires ka siis, kui arengumaad tulevikus oma energiatarbimist suurendavad. Seejuures pööratakse tähelepanu ka sellele, et valdav enamus sellest energiatarbimisest tuleneks taastuvatest allikatest ning oleks vähese süsiniku sisaldusega - alla 1 tonni CO2 ühe inimese kohta aastas (Eestis on see näitaja hetkel 13 tonni, Šveitsis 5 tonni kandis, The World Bank).

2000 vati ühiskond puudutab kõiki
Selle mudeli peamine eelis peitub selles, et see kõnetab kõiki riigis elavaid inimesi – igal inimesel on võimalik enda kaudset energiatarbimist võrrelda selle ambitsioonika tulevikueesmärgiga. Zürichi Tehnikakõrgkooli eestvedamisel töötati välja teekaart, mis jagab koondeesmärgi 2 000 vatti erinevate sektorite vahel. Nii on inimestel (ja ka ettevõtetel) võimalik saada täpsem ettekujutus sellest, millistes elu- või tegutsemisvaldkondades suurim energiasäästupotentsiaal nende jaoks paikneb ning teha teadlikumaid valikuid eelistades näiteks oma laual kohaliku päritoluga ja hooajalisi toitaineid, ehitades oma majad soojapidavateks ning kasutades kütmisel taastuvaid energiaallikaid ja valides elukoha nii, et igapäevaselt enam autoga liikuma ei pea.
Šveitslaste püstitatud 2000 vati eesmärgi saavutamine nõuab lahendusi kõikides erinevates 
energiatarbimisega seotud kategooriates (allikas: 2000watt.ch)

Näiteks erinevate toiduainete tootmiseks ja tansportimiseks vajaminev energiakulu võib olla väga erinev, et meie toidulauale jõuda. Nii on püstitatud eesmärgi saavutamiseks toidu kategoorias väga oluline lõpptarbijate väiksema energiakuluga toiduainete eelistamine. „2000 vati ühiskonna" eesmärgi saavutamiseks on lisaks inimeste teadlikumatele valikutele vaja saavutada läbimurre ka efektiivsemate tehnoloogiate rakendamisel. Zürichi Tehnikakõrgkooli teadlased tõdesid oma töös, et energiatarbimise vähendamist 2000 vati eesmärgi täitmiseks on tehniliselt võimalik saavutada ka säilitades tänast elukvaliteedi taset, kuid vaja on nii avaliku ja erasektori kui ka kodanikuühiskonna pühendumist ja efektiivset koostööd.

See akadeemikute väljakutse ei jäänud tähelepanuta ning 2008. aastal korraldaski Zürichi linn esimese kohaliku omavalitsusena maailmas referendumi „2000 vati ühiskonna" eesmärkide integreerimiseks linna arengukavaga. Hääletustulemused olid positiivselt üllatavad – ligi 70% elanikest hääletas „2000 vati ühiskonna" poolt. Zürichile on järgnenud teised kohalikud omavalitsused ning teatavaid samme „2000 vati ühiskonna" suunas on astunud ka Šveitsi riik.
Olenevalt toiduainest toob selle poole kilo igapäevane tarbimine endaga kaasa 5-300 vatise energiakulu (arvutused põhinevad USA andmetel, theoildrum.com)

„2000 vati ühiskond" ka Eestile?
Šveitsile sarnase kontsepti välja arendamine Eestis annaks positiivse tõuke nii rahvastiku keskkonnateadlikkuse tõusule, teatud tööstus- ja teenindussektorite kasutatavatele rohetehnoloogiatele, võimalusele saavutada valitsusteülene kokkulepe seoses pikaajaliste keskkonnaalaste eesmärkidega kui ka Eesti toodete ja teenuste mainele rahvusvahelistel cleantech turgudel. Väljakutseteks sellise kontseptsiooni juurutamisel Eestis võib pidada esiteks valitsemise suhteliselt lühikest planeerimishorisonti (aasta 2100 kõlab Eestis utoopiliselt kaugena), teiseks inimeste kohati väikest valmidust panustada endast nii ajaliselt kui ruumiliselt kaugematesse eesmärkidesse, ja kolmandaks elukaareanalüüsiks vajaminevate andmete suhteliselt halba kättesaadavust (elukaareanalüüs annab hinnangu sellele, kui suur on mõne toote või teenusega seotud energiakulu kogu eluperioodi jooksul). Järjest karmimaks muutuvas Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika kontekstis tundub siseriikliku pikaajalise visiooni ja laiemalt aktsepteeritud arusaama omamine energia valdkonnas piisavalt tähtis, et eelpoolmainitud väljakutsed ületada. Iseasi, kas Eestil võiks taoliseks pikaajaliseks eesmärgiks „2000 vati ühiskonna“ asemel olla näiteks „3000 vati ühiskond“, kuna talvel peame oma hoonetes elamisväärsete tingimuste loomiseks võrreldes Šveitsiga palju rohkem vaeva nägema.

0 kommentaari :

Postita kommentaar