2000 vati ühiskond

Pilt: iwb-blog.ch

Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Mäng on suure inimese töö

Pilt: Augmented Reality Technology

Arvutimängud on heitmas endalt lapsikuse rüüd ja suurimaks meelelahutustööstuse haruks tõusnuna on muutunud tõsiseltvõetavaks ilmategijaks „suures“ majanduses. Sidudes nii tehnilisi oskuseid kui loovust on see üks märgilisem eri valdkondi siduv uue ajastu hübriidäri. Tavapäraseid ärimudeleid lammutades on avanenud hulk võimalusi värsketele tegijatele, ent silmitsi seistakse ka täiesti uute väljakutsetega edu saavutamisel. Arvutimängud on Eestis endiselt subkultuuri seisuses, ent märke sealt väljamurdmisest leidub siingi – esialgu erandlike edulugude näol, aga on näha soovi asja laiemalt ette võtta, seda enam kui kasusaajate ring võib arendajatest ja mänguritest märksa laiem olla hoopis üllatavates eluvaldkondades.

Isegi Briti saartel (mis arvutimängude osas maailmas esirinnas) leitakse, et mängutööstus vajab uute väljakutsetega hakkama saamiseks tuge ja osapoolte koostööd. Briti arengufondi NESTA hiljuti avaldatud raportite „Playing the Game“ (Mängides mängu) ja „Next Gen.“ (Järgmine gen.) keskmes on näiteks haridusuuendused. Samas kui iirlaste Forfasi väljaantud ülevaade „The Games Sector in Ireland: An Action plan for Growth“ (Iirimaa mängutööstus: tegevuskava kasvuks) kirjeldab ülevaatlikult selle äri selliseid kasvumootoreid ja aina globaliseeruvamaid väljakutseid nagu uued ärimudelid, teistsugused mängud, muutuvad kliendisegmendid, arendusplatvormide mitmekesisus ning privaatsususe kaitse.