Sünniloterii ja kaotatud põlvkonna oht

Pilt: Theatlantic.com

Meie sünniaasta on kui loteriipilet, mis paiskab meid oma ajastu majandusoludesse. Millenniumlasi  (1982-99. a sündinud) on seni peetud tulevaseks võitjate põlvkonnaks. Praegu aga valitseb oht, et nad jäävad selles õnnemängus kaotajateks. Just siis, kui vanemad neist sisenesid tööturule, saabus maailmamajanduses kriis. Keerulised ajad lääneriikide majanduses on kestnud juba viis aastat. See paigalseis mõjutab oluliselt paljude noorte elukäiku. Madalad stardipalgad ja töötus võivad lumepallina vormuda eluaegseks madalamaks sissetulekuks, nigelamaks karjääriks, kõhnukeseks pensioniks ja isegi lühemaks elueaks. Kui me midagi ette ei võta, siis võime kaotatud kasvukümnendi ja noorte töötuse asemel tõesti olla silmitsi kaotatud põlvkonnaga. Konsultatsioonifirma Futures Company analüüsib oma raportis „Millennials in Crisis: What the Team Dynamic and the Crisis of Chrysalis Mean for Marketers“ (Millenniumlased kriisis: mida meeskonnadünaamika ja nukkumiskriis tähendavad turundustöötajatele) millenniumlaste hingeelu, eesootavaid raskusi ja võimalikke edumudeleid.

Ohumärgid toidu tulevikus

Pilt: b-fair.net

Koos elatustaseme tõusuga muutub ka arenevate riikide tarbijate igapäevane menüü rikkalikumaks ja isu rahuldamine ressursiintensiivsemaks. Rahvastiku kasv ning ostujõu kasv kokku võivad võrreldes praegusega aastaks 2030 suurendada nõudlust toidu järele 40% ning aastaks 2050 juba 70% võrra. Proteiinitarbimine arenevates riikides on viimase paarikümne aastaga juba mitu korda kasvanud ning kasvab edaspidi veelgi. Kasvupiiride nihutamine jätkub ka toidu-ja põllumajanduses, kuid see võib tähendada tarbimisharjumuste muutmist arenenud riikides ning uut lähenemist toidujulgeolekule, st varustuskindluse ning toidule ligipääsu tagamisele.

Neid väljakutseid lahkavad ja lahendusi kaardistavad kaks hiljutiavaldatud toidu tuleviku teemalist raportit: Kalifornias, Palo Altos tegutseva The Institute for the Future (IFTF) koostatud „Food Web 2020: Forces Shaping the Future of Food“ (Globaalne toiduahel 2020: toidu tulevikku kujundavad mõjujõud) ning Ühendkuningriigi teadusameti (The Government Office for Science) „The Future of Food and Farming“ (Toidu ja põllumajanduse tulevik).

Kasvupiiride mõte selgub aastakümnetega (vol 2)

Pilt: Rooma Klubi

7. mail avalikustas Rooma Klubi Jorgen Randersi ja enam kui 30 kaastöötaja koostatud maailma uue tulevikuvaate  järgmiseks neljakümneks aastaks: „2052: A Global Forecast for the Next Forty Years" (2052: Globaalprognoos järgmiseks neljakümneks aastaks).

Uus Rooma Klubi raport (vanast raportist rääkis selle loo esimene osa) tõstatab kogu inimkonna jaoks selliseid tähtsaid küsimusi, nagu kui palju inimesi meie planeet suudab ülal pidada, kas usk lõpmatu kasvu võimalustesse jääb püsima, kas kliimamuutusi õnnestub kontrolli alla saada, kas tulevikus inimeste elu kvaliteet maailmas paraneb või mitte?

Raportis jõutakse järeldusele, et enamiku tulevikuprobleemide põhjuseks on asjaolu, et tänases maailmas domineerib majanduses ja poliitikas toimuvale väga lühiajaline vaade ning et on viimane aeg hakata juhinduma pikemaajalisest vaatest arengule, sest neljakümne aasta pärast kurssi muuta on juba hilja. Kurssi tuleb muuta nüüd.