kolmapäev, 22. veebruar 2012

Vananemise neljamõõtmeline mõju

Pilt: BuzzFeed
Eakate poole kaldu ühiskonnad on uus reaalsus, millega käsikäes tuleb valitsustel, ettevõtetel ja kõigil meil tulevastel kümnenditel elama õppida. Konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) hiljutine raport „Global Aging: How Companies Can Adapt to the New Reality” (Üleilmne vananemine: kuidas firmad saavad uue reaalsusega kohaneda) näitab, kuidas vananevad ühiskonnad tööjõu dünaamikat, majanduskasvu, kapitali kättesaadavust ja tarbijate vajadusi mõjutama hakkavad ning mida ettevõtted eesootavate muutuste valguses juba täna tegema peaksid.

Demograafilise mustri muutumine ei peida endas vaid suuri riske - see avab ka uusi võimaluste aknaid - praktiliselt kõigile ettevõtetele sõltumata sektorist või piirkonnast. Kellele risk, kellele võimalus sõltubki sellest, kui hästi selle trendi sügavusest aru saadakse ja kui efektiivselt reageeritakse. Aga just siin on pikk tee käia, sest vaatamata sellele, et vananemine ei ole enam ammu kellelegi uudiseks, on vaid väike osa ettevõtetest eesootavaks uueks reaalsuseks tegelikult valmis.

Globaalse vananemise 4-mõõtmeline mõju avaldub tööjõu- ja kapitaliturul, majanduskasvus ja tarbijate muutuvates vajadustes (allikas: BCG)


Vananemine annab tööjõule uue perspektiivi
Tänases mõistes tööealist elanikkonda jääb kõikjal maailmas vähemaks – mõnedes G7 riikides nagu Jaapan, Saksamaa ja Itaalia on see juba reaalsus. BRIC-riikidest algas Venemaal tööjõu vähenemine 2010. aastal, Hiinas jõuab see hetk kätte aastal 2015, Brasiilias 2030 ja demograafilist dividendi kauem nautivas Indias 2050. Muutuma hakkab ka tööjõu vanuseline struktuur – 2010. aastal globaalsest tööjõust viiendiku moodustanud üle 50-aastased moodustavad sajandi keskpaigaks sellest juba kolmandiku. Ja kuna üha vähem on neid, kes saavad endale lubada varast pensionile jäämist, tõuseb selle eagrupi hõives osalemise määr.

Vanemaks saav ja defitsiitsemaks muutuv tööjõud toob tööandjatele kaasa kaks väljakutset: kuidas säilitada tööjõu tootlikkus ja tagada kättesaadavus. Neile vastamiseks, tuleb aga mitmeid seniseid tõekspidamisi murda:
  • Tavaarusaama kohaselt langeb tootlikkus koos vanusega. Tulevikus saavad aga ettevõtted, kes oskavad eakamaid töökohtadel hoida, samas nende tootlikkust säilitades, olulise konkurentsieelise. Kuigi on tõendeid, et vanusega koos võib tootlikkus langeda, võib see samahästi olla ka noorematega võrreldes oluliselt kõrgem – seda siis, kui osatakse ära kasutada eakate elutarkust ja kogemust (loe ka selleteemalist Fututoa lugu: Vananev Euroopa peab Tulemaa indiaanlastelt õppima). Kriitiliseks saabki vanemaealiste töötajate kogu potentsiaali kasutusele võtmine: räägitakse töökohtade eaka-sõbralikuks muutmisest (eriti füüsilisel tööl, nt tööstuses), terviseteadlikkuse tõstmisest (et vähendada töölt puudumisi) ja motivatsiooni säilitamisest sedamööda, kuidas inimesed oma karjääris vanemaks „kasvavad”.
  • Karjäärimudel ja vastav tööjõu mobiilsus ettevõtetes on olnud valdavalt suunaga alt üles. Tuleviku karjääriredel on aga kas horisontaalne, edutades eakaid kolleege ettevõtte sees nõuandvatele kohtadele, kus nende elutarkusest ja kogemust oleks võimalik kasu saada; või siis suunaga allapoole säilitades seeniortöötajatele võimaluse tööd jätkata ettevõttes vähemnõudlikel ja madalama palgaga ametikohtadel.
  • Palgasüsteem on arenenud riikides olnud selline, kus palgad kasvavad koos vanusega, tehes vanemaealise töötaja tööandjale vähem atraktiivseks. Tulevikus arvatakse valdavaks saavat tulemuspõhine vanusest sõltumatu kompensatsiooniskeem.
  • Kuigi täna veel on kvalifitseeritud tööjõu pakkumine enamikele töökohtadele adekvaatne, siis tulevikus kuivab see ametikohti läbivalt kokku. Tuleviku olukord, kus tööturule sisenejate hulk jääb küll enam-vähem konstantseks, aga väljavool enam kui kahekordistub, tõstab konkurentsi talentidele ja muudab oluliseks teadmiste (eelkõige oskusteabe) ülekande. Ettevõtete tegevuse globaalsemaks muutumine muudab aga ka konkurentsi talentidele üleilmseks. See kõik kasvatab tulevikus kulusid tööjõule.
  • Täna pakutakse vanemaealistele töötajatele lahkelt stiimuleid varaseks pensionilejäämiseks, et oleks võimalik nende asemele noori ja odavamaid palgata. Tulevikus teevad tööandjad kõik, et eakaid tööl hoida, pakkudes neile paindlikumat tööaega ja luues uusi nõunike positsioone.
  • Täna ei hinda tööandjad oma tööjõu vajadust üldjuhul ette rohkem kui paar-kolm aastat. Tulevikus on aga vaja, et seda planeeritaks koguni 5-10 aasta perspektiivis, et selgitada välja vajaminevad „töökohtade perekonnad” ja neil nõutavad oskused.
Kuidas vananeva tööjõu tootlikkust säilitada? Saksa autotootja BMW, kus aastaks 2020 on pooled töötajad üle 50 aastased (võrreldes 2010. a 22%-ga), teostas tulevikuks valmistumiseks pilootprojekti, mille käigus arendati Dingolfing’i tehases välja vanemate töötajate tootlikkust säilitada võimaldav tootmisliin. See on esimene omalaadne maailma autotööstuses ja sellest saadud kogemusi võetakse arvesse firma uute tootmisüksuste rajamisel.

Majanduskasvu võimalikkus kahaneva tööjõu tingimustes
Vananemisel on läbi tööjõu juurdekasvu vähenemise oluline mõju maailma, aga eriti arenenud riikide järgnevate kümnendite SKP kasvuperspektiividele. Paljusid arenenud riike ootab ees 1-2% majanduskasvu ajastu, samal ajal kui tärkavate majanduste tugev kasv jätkub ja muudab kahekiiruselise maailma veelgi ilmekamaks.

Demograafia negatiivset mõju majanduskasvule aitab kompenseerida tootlikkuse kasv läbi tehnoloogiate kasutuselevõtu, protsesside optimeerimise ja efektiivsuse tõstmise. Kuid sellist potentsiaali on enam tehnoloogia eesliinist kaugematel riikidel, nt tärkavates majandustes. Tärkavad majandused ongi tulevase globaalse kasvu mootoriks, proovides tootlikkuse vahet küpsete majandustega vähendada. Samas mõjutab saabuv tööjõu kahanemine mõlemaid nii tärkavaid kui ka arenenud majandusi.

Maailma majanduskasvu veab tulevikus jätkuvalt kahekiiruselise maailma kiirem ots (allikas: BCG)
Mida täpsemalt saaksid aga riigid teha, et demograafia negatiivset mõju korvata? BCG arvates nn hõbekuuli ei ole ja teha tuleb pingutusi erinevatel rinnetel. Näitena Saksamaa, kus vananemine mõjutas juba ka 1990-2008 aastate kasvu. Praeguste SKP kasvumäärade säilitamiseks 2050. aastani peaks Saksamaa tegema vähemalt ühte järgnevast neljast:
  1. Suurendama aastaks 2020 sündimust praeguselt1,4-lt 2,9-ni. Selle sammu mõju SKP kasvule avalduks pärast 2030. aastat.
  2. Suurendama immigratsioonimäära: Saksamaa vajab järgmised 40 aastat 300 000 immigranti aastas (2009. aastal 13 000). Loomulikult saavad need sisserändajad samuti kunagi pensioniealisteks.
  3. Tõstma pensioniiga 79 aastani aastaks 2050, samal ajal tootlikkuse taset säilitades.
  4. Tõstma tootlikkuse kasvu viimase kümnendi 1,8%-lt aastas 2,3%-ni ja nihutama tehnoloogia piire.
Ettevõtted saavad vananeva ühiskonna võimaluste ärakasutamiseks erinevaid samme ette võtta, kuid BCG arvates on kõikvõimalikest tegevustest kõige olulisem kohalolu kiiresti kasvavatel turgudel, seejuures oma strateegiat tärkavate majanduste oludega kohandades. Olulisuselt teisel kohal on nn kasvutaskute otsimine küpsetel turgudel. Vaatamata sellele, et üldised kasvumäärad arenenud turgudel jäävad madalaks, on võimalik leida kliendisegmente, mis kasvavad kiiremini või kus uus või muutunud nõudlus on katmata. Olulisim selline kasvutasku on kindlasti hõbejuukseliste turg, aga on ka teisi. Näiteks noored üksikud töötavad naised või tervise- ja heaolu toodete ja teenuste turg.

Kuidas seda teha? Hollandi koduelektroonika tootja Philips muutis mõned aastad tagasi strateegiat ehitades selle üles kolmele globaalsele megatrendile: tärkavate majanduste tarbimise kasvule, energiaefektiivsuse tõstmise vajadusele ja nõudluse kasvule tervishoiu vallas. Uue strateegia valguses loobuti mitmetest traditsioonilistest tugevustest nagu pooljuhid ja elektroonikakomponendid ning omandati hulk uusi positsioone tervishoiu ja eriti eakatega seotud aladel. See strateegia on tänaseks ennast õigustanud – ettevõtte tervishoiu valdkond on näidanud kriisijärgses keskkonnas vastupidavust ja häid marginaale. Samuti on Philips jõuliselt sisenenud tärkavatele turgudele – sealt tuleb täna juba kolmandik müügitulust.

Kapitalituru määramatuse oludes on mõistlik valmistuda erinevateks tulevikeks Kui vananemise mõju tööjõule ja SKP kasvule on selgesuunaline, siis mõju kapitalile on määramatum. Vananemine mõjutab globaalset kapitaliturgu nii kapitali nõudluse (investeeringud SKP kasvu rahastamiseks) kui pakkumise (säästud) osas.

Mõju kapitali nõudlusele on üsna selgepiiriline: rahvastiku ja majanduste aeglustuv kasvutempo arenevates riikides vähendavad vajadust uute elamute, infrastruktuuri jms investeeringute järele ning tulemusena väheneb kapitali nõudluse suhe SKP-sse.

Vananemise mõju kapitali pakkumisele on seevastu ebamäärasem. Loogiline oleks arvata, et säästmine väheneb, kuna pensionäride hulk (kes ei säästa) kasvab ja töölkäijate (kes säästavad) oma väheneb. Samas alahindab see uue olukorraga kohanemisvõimet, mis võib vastusena olukorrale viia hoopis isiklike säästude kasvuni kas siis vabatahtlikult või vastuseks riigi stiimulitele.

Riiklikes pensioni- ja tervishoiusüsteemides on tänu vananemisele küpsemas torm: arenenud riikide süsteemid rajanevad 1950-ndate aastate rahvastukupüramiidile ja töötavad nn pay-as-you-go põhimõttel, kus tänased töölkäijad maksavad tänaste pensionäride eest. Selline süsteem töötab hästi madala ülalpeetavate määraga, tulevikus kasvavate määradega muutub see aga jätkusuutmatuks.

Tulevikku vaadates on kasvavate pensioni ja tervishoiukuludega toimetulekuks kolm stsenaariumi, mis erinevad vastuse poolest olulisimale küsimusele: kes maksab arve?

Esimesel puhul, tänast süsteemi säilitades, langeks see koorem meie (st tänaste tööealiste) laste õlgadele, kes peaksid panustama oluliselt rohkem, kui seda tegime meie oma vanemate eest. Selline stsenaarium on aga ebareaalne, sest tähendaks järgmisele põlvkonnale sotsiaalmakseid suurusjärgus 40-75% palgast ning võiks viia hõive languseni, kuna tööl käimine muutub vähematraktiivseks.

Tulevikustsenaarium, kus meie lapsed maksavad meie vanaduspõlve kinni, ei ole kestev (allikas: BCG)
Ka teisel juhul jääks tänane süsteem alles, kuid seda rahastataks läbi valitsuste laenuvõtmise. See stsenaarium lükkaks probleemi edasi jättes arve maksmise meie lastelastele. Ka see tulevikutee on sama ebareaalne kui eelmine, sest nii tõuseks aastaks 2050 valitsuste võlg mõnedes G7 riikides koguni 300-500%-ni SKP-st.

Kolmandal juhul, mis tundub olevat ainuke jätkusuutlik tee, tuleks tänastel tööinimestel kohaneda sellega, et nad kannavad ise pensionipõlve ees varasematest põlvkondadest suuremat omavastutust. See tähendaks kauem töötamist, suuremat säästmist ja vaatamata sellele kõigele pensionipõlves ikkagi madalama elustandardiga leppimist. Kõrgemapalgalised hakkavad ilmselt rohkem säästma, madalamapalgalised, kes seda teha ei saa, rohkem töötama ja vaimu kasinamaks pensionipõlveks valmis panema.

Kõige eelneva koosmõjul väheneb arenenud riikides tulevikus investeerimisnõudlus ja kasvab soov säästa - sõltumata intressimäärast. Selle tulemusena reaalsed intressimäärad tõenäoliselt langevad ja jäävadki pikaks ajaks madalaks.

Kui sarnast teed paarkümmend aastat tagasi läbi käinud Jaapan sai olukorda leevendada ülejäävat kapitali eksportides või valitsusele laenates, siis tänases maailmas arenenud riikidel see võimalus puudub, sest kiiresti kasvavad tärkavad majandused on ise tublid säästjad ja kapitali eksportijad ning kasvatavad kapitali pakkumist maailmas veelgi.

Kuigi reaalsed intressimäärad langevad, on oluline vaadata ka nominaalseid. Vananemisest tingitud protsessid (nt valitsuste laenu võtmine) võivad ajendada valitsusi ja keskpanku raha pakkumist suurendama, mis tõenäoliselt viib inflatsiooni kasvule. Kuid selline tulevik ei ole kindlasti kindel, kuna sõltub erinevate riikide rahapoliitilistest otsustest ja muudest teguritest.

Tulevikus ees ootaval kapitaliküllusel on ka omad riskid – sellises olukorras on mullistumised ükskõik kus kerged tekkima. Olgu siis kinnisvaras või tehnoloogiapõhistes kasvuettevõtetes. Tulevikuks valmistuvad ettevõtted peavad aga olema valmis määramatuse oludeks kapitaliturul: arvestama tänaste madalate reaalintressimäärade jätkumisega, aga ka potentsiaalse kõrge inflatsiooni stsenaariumiga.  
 
Eakate tarbijate vajadused kasvatavad hõbejuukseliste turgu Arenenud riikide tarbimise kasvust järgmistel kümnenditel moodustab üle 55-aastaste ehk nn hõbejuukseliste segment enam kui poole - Saksamaal 86%, Jaapanis 67% ja USAs 50%. Ettevõtetele tähendab sellest kasvust osasaamine olemasoleva toote ümberpakendamisest enamat – tuleb omada paremat arusaamist selle heterogeense eagrupi vajadustest.

Esiteks tuleb arvestada, et „vana olemine” on menetamas oma kunagist staatilist tähendust. Järjest enam tunnevad paljud 60-70-aastased end oma elu parimais aastais olevatena: omandavad haridust, alustavad uue karjääriga ning näitavad aktiivsust, mida eales varem pole selle eagrupiga seostatud. Siit tasub meeles pidada, et tänased ja tulevased hõbejuukselised erinevad oluliselt, sealjuures ei võta viimased omaks lahendusi, mis sobisid nende vanematele.

See loob vajaduse terve generatsiooni uute toodete ja teenuste järele väga erinevates valdkondades alates elamuehitusest ja tervishoiust lõpetades tarbekaupadega. Turg, mille mahuks juba ainuüksi USAs hinnatakse 1,4 triljonit dollarit (so ca 10% USA SKP-st).

Hõbejuukseliste turg loob nõudlust innovaatilistele toodetele-teenustele seinast-seina (allikas: BCG)

Teiseks on hõbejuukseliste prioriteedid ja eelistused neist noorematest erinevad: BCG poolt tehtud erinevate uuringute põhjal on eakad üldiselt eluga rahulolevamad, väärtustavad stabiilsust ja lihtsust, materiaalsetest huvidest olulisemaks muutuvad uued kogemused, mis väljendub nende soovis reisida või uusi asju õppida.
Tarbijatena eelistavad nad funktsionaalsust, lihtsust ja mugavust. Turunduse vallas tehtud uuring  näitas aga, et eakad on bränditruud ega kaldu oma armastatud tootemarki kergekäeliselt uuema vastu vahetama. Konsultatsioonifirma A.T. Kearney on eakate tarbijate vajadusi põhjalikumalt uurinud, seda nende endi käest küsides. Kokkuvõtet sellest saab lugeda Fututoast: Eaka tarbija käes on tuleviku ostujõud
Kolmandaks on hõbejuukseliste turgu sihtijatel oluline aru saada, et see turg ei ole üks tervik – seal sees on omakorda suuri erinevusi näiteks 65+ ja 75+ tarbijate vahel juba kas või seetõttu, et esimeste puhul on tulevikus üha kindlamalt tegu alles tööl käivate inimestega. Lisaks vanusegruppidele tekivad erinevate vajadustega segmendid ka jõukuse, haridustaseme, üldise tervise jms alusel.

Ettevõtted ei ole uueks reaalsuseks valmis Globaalne vananemine on kõike seni harjumuspäraseks saanut muutev megatrend, mis sisaldab endas märkimisväärseid riske, samas tärkab sellega koos terve müriaad uusi ärivõimalusi praktiliselt kõigile sektorite.

Economist Intelligence Unit (EIU) uuris, kas ettevõtted on valmis mõjuks, mida demograafilised trendid endaga kaasa toovad. Selgus, et enamik ettevõtte juhte (üle 80%) näevad vananemises riske või võimalusi, kuid vaid alla poole ettevõtetest võtab demograafiliste muutuste mõju – ükskõik kas siis riskina tööjõule või ärivõimalusena kasvava hõbejuukseliste turu näol - oma strateegilises planeerimises arvesse.

Ettevõtjad on vananemise trendist teadlikud, kuid ei võta seda aktiivselt oma tegevuses arvesse (allikas: BCG)
BCG võtab tänase olukorra kokku nii: üldiselt teatakse, et vananemine on vääramatu trend ja sellega seotult on väljakutsed ees ootamas. Samas alahinnatakse saabuvate muutuste mõõtmeid ega võeta ette reaalseid tegevusi, et tulevikuks valmis olla. Tulemusena ongi maailmas liiga vähe neid ettevõtteid, kes uueks reaalsuseks valmis on.
Eestis on ühiskonna vananemise üksikuid aspekte nagu kasvavat survet riigieelarvele ja sotsiaalkuludele küll mõnevõrra käsitletud, kuid terviklikku ja välistrende arvestavat analüüsi vananemise mõjust majandusele tehtud ei ole. Samas võiks Eesti ettevõtetele hõbejuukseliste turg innovatsiooni suunana ja uute ekspordivõimaluste otsimisel huvipakkuv olla. Eriti arvestades, et maailma üks jõukam hõbejuukseliste turg on meist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel. Sellesuunalise innovatsiooni- ja äriarenduse hoogustamisele saaks ka riik arendus- ja ettevõtlustoetustega kaasa aidata, sest nagu EIU uuring näitas, ei pruugi ettevõtted vananemisega seotud rohkeid ärivõimalusi ise näha-üles leida. 


Loe vananemise trendist lähtuvatest ärivõimalustest lisaks:

0 kommentaari :

Postita kommentaar