reede, 27. jaanuar 2012

Maailma arvamusliidrid kardavad riskide kuhjumist


Üha tihedamalt läbipõimunud maailmas on ka riskid muutumises moodustades paljude seostega võrgustiku, kus teatud doominokivide kukkumisel jõuab mõju ka paljude teiste valdkondadeni. World Economic Forum (WEF) analüüsib iga-aastaselt selliseid globaalse ulatusega riske ja avaldab tulemused raportina. Käesoleva aasta alul avaldatud arvult seitsmes raport Global Risks 2012 (Globaalsed riskid 2012) kajastab maailma arvamusliidrite tänast tunnetust suurimatest tulevikuga seotud hirmudest.

Võrreldes möödunud aastaga on toimunud riskide tajumises oluline nihe - murekohad on kaldunud keskkonnariskidelt sotsiaal-majanduslikele riskidele. Majanduslike ja sotsiaalsete riskide esilekerkimise tunnistuseks on ka 2011. aasta uudistevoog, mida kroonisid lõppematud vaidlused Euroopa Liidu riikide vahel võlakriisi lahendamiseks ja protestid ebavõrdsuse vastu nii rikkamates (nt Occupy Wall Street) kui ka vaesemates ühiskondades (Araabia riigid). Kopenhaageni kliimakõneluste eesmärgid ja ebaõnnestumised on unustatud, lisaks on keskkonnariskid nüüd igapäevasemad – näiteks on pakilisemaks mureks tõusnud toidu- ning puhta vee puudus.

Esimest korda üle viimase nelja aasta on suurimate riskide hulka tõusnud ka tehnoloogiline risk - küberrünnakud nii riikide vastu kui ka küberspionaaži ja „häktivismina“ (ingl k hacktivism). See trend peaks ka Eestile mõtteainest pakkuma, et millised on meie võimalused NATO küberkaitsekeskuse jt üldisemate IT-tugevuste baasilt selle riski maandamisest ehk turvalahenduste arendamisest kasu lõigata.

2012. aastal tulevikku vaadates tekitavad enim muret sotsiaal-majanduslikud riskid: sissetulekute ebavõrdsus ning riikide eelarveprobleemid (allikas: WEF)

Tänastel riskidel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed
Riskid ei ole peaaegu kunagi eraldiseisvad ning moodustavad paljude seostega võrgustiku, kus teatud doominokivide kukkumisel jõuab mõju ka paljude teiste valdkondadeni. Seda oli näha näiteks Jaapani maavärina ja sellele järgnenud tsunami puhul. Erinevalt „Jaapani tavapärasest maavärinast“, milles enamus inimesi hukkub tulekahjudes, kaotas seekord 90% elu uppumise tagajärjel ning vähene valmisolek hiidlaineteks põhjustas õnnetuse Fukushima tuumajaamas. Maavärin hävitas ka Tokyost põhjas asuva tehase, mis valitses maailma mikrokiibi-kontrollerite tootmise turgu. Teiste tarnijate puudumisel seiskus autode tootmine mõneks ajaks kogu maailmas.

Jaapani maavärin halvas maailma majanduse läbi ootamatute seoste (allikas: WEF)

Lisaks häiretele ettevõtete tarneahelates ning vajadusele evakueerida üle 60 000 inimese viis katastroof Jaapanis aga muutusteni ka teisel pool maailma. 200 000 protesteerijat Saksamaal viisid Baden-Württembergi liidumaal rohelised valimisvõiduni ning energiapoliitilise otsuseni sulgeda tuumajaamad, mida samas hinnatakse tõenäoliselt asemele ehitatavatest gaasijaamadest ohutumaks nii inimestele kui ka keskkonnale. Võib öelda, et maavärin ning hiidlaine olid erandlikud sündmused. Kuid katastroofini viinud tuumajaama varugeneraatori nõrkus oleks võinud ilmsiks tulla ka mõne hästi sihitud küber- või füüsilise rünnaku tulemusel. Seega võivad hästitöötavad ohutuseeskirjad hoida ära erinevatest riskidest tulenevaid õnnetusi.

Kuigi seosed riskide vahel on sageli ettearvamatud, koonduvad paljud riskid suuremate süsteemsete tõmbetegurite ümber. Küsitletutel paluti muu hulgas hinnata, missugused on olulisimad riskide juurpõhjused nii majanduslike, keskkonna-, geopoliitiliste, ühiskondlike kui ka tehnoloogiliste riskide hulgas. Sagedamateks vastusteks olid vastavalt krooniline suutmatus saavutada fiskaaltasakaalu, kasvuhoonegaaside väljapaiske kasv, globaalse valitsemise ebaõnnestumised, pidurdamatu rahvastikukasv ning kriitiliste tehnoloogiliste süsteemide vead. Mainitud viie riski vahelülidena selgitati analüüsi käigus välja nende nn kriitilised ühenduspunktid – regulatsioonide ootamatud negatiivsed tagajärjed, energia- ja põllumajandustoodete hindade ulatuslikud kõikumised, suured süsteemsed finantssüsteemi häired ning tõsised erinevused ühiskonnaklasside sissetulekute tasemete vahel. Tõmbetegurite ja kriitiliste ühenduspunktide ning nende seoste vahel kõigi muude riskidega aitab paremini orienteeruda nn „riskikaart“, millega neid seoseid ja riske süstematiseeritult esitatakse. Riskikaarti võib sarnaselt maailmamajandusele koostada ka iga riigi või ettevõtte jaoks vastavalt spetsiifiliste riskide kohta, et õppida tundma nendevahelisi seoseid ning nendeks paremini ette valmistuda.

2012. aasta riskikaart: riskid on koondunud viie tõmbeteguri ümber (allikas: WEF)

Mis saab siis, kui täna riskidele ei reageerita?
WEF-i raportis visandatakse tulevikulugudena kolm võimalikku arenguteed, mis võivad juhtuda lähima 10 aasta jooksul. Kõiki neid ilmestab suutmatus täna teada olevatele riskidele õigeaegselt reageerida, mis võib viia laiemate muutusteni ka teistel elualadel. Sellised lood aitavad mõista meie heaolu või turvalisust ohustavate riskide omavahelist seotust (mitte üksikuid riske eraldi) ning just nende seoste ohtlikkust.

Esimene stsenaarium kajastab seoseid inimfaktoritega seotud riskide vahel ning saab alguse rahvastiku kasvust ja suutmatusest toime tulla linnastumise ja elanikkonna vananemisega. Võlakoormas riigid ei suuda kohaneda vananemisega seotud kulude kasvuga ning neil tekivad kroonilised fiskaalprobleemid. Noored mõistavad üha rohkem, et nende roll saab olema vananeva ühiskonna ülalpidamine. Samas saab neil endal pensioniks raha kogumine olema häiritud, sest riigid soovivad ellu viia kokkuhoiumeetmeid ja tööturul tehtud vead on viinud kroonilise struktuurse tööpuuduseni, eriti just noorte hulgas. Sellele järgnevad protestid globaliseerumise vastu, ebavõrdsuse ja ebastabiilsuse kasv ühiskonnas ning riigivõimu nõrgenemine – varasemalt rikkad riigid satuvad allakäiguspiraali, sest ei suuda enam toime tulla üha kasvavate kohustuste ja rahutusega. Ülemaailmsele likviidsuskriisile järgneval kahel aastal on tööta jäänud juba 27 miljonit inimest ja lisaks sellele on palju pidanud leppima vähendatud töötundide ja/või sissetulekutega. Tärkavates majandustes on omad väljakutsed. Seal on ülalpeetavate arv inimese kohta väiksem, kuid linnastumine, ebaküps sotsiaalsüsteem ja majanduslik ebavõrdsus on püsivate kasvuootuste tõttu heaks pinnaseks vägivallale, kui globaalne kaubavahetus ja seega majanduskasv peaks järsku vähenema. Halvima ennetamiseks on juba täna vajalik võimaldada migratsiooni ülerahvastatud riikidest tööjõu puuduse käes kannatavatesse riikidesse, õpetada noortele tööturul vajalikke oskuseid ning edendada ettevõtlust.

Teine arengutee rullub lahti heatahtlikust katsest lahendada üheskoos mõnda inimkonna probleemi. Lahenduse otsimisel tekivad probleemid globaalses koostöös ning sellega kaasnevad ootamatud kaasnähud. Rahvusvahelisel tasemel siseriiklike huvide eest jagelemise ohvriks on juba langenud kasvuhoonegaaside väljutamise, vesikondade ja maavarade kaevandamise lepped, energia- ja toiduhinnad ning isegi riikide eelarvepositsioonid. Edasised erimeelsused nendel aladel viivad tõsiste ressursside ülekasutamise ja pöördumatu saastamiseni, probleemideni vee- ja toiduvarustuses, ühepoolsete riigistamiste ja suure süsteemse finantskriisini. Valest reguleerimisest võib kahju tekkida seejuures hoopis algsete sündmuste mõttes kõrvalistes riikides. Hiljutistest näidetest on illustreerimiseks toodud välja suure majandusliku kahju toonud Islandi tuhapilve järgne ulatuslik lennuruumi sulgemine, USA eluasemelaenude turult üle maailma levinud finantskriis ja juba nimetatud muutused Euroopa energiapoliitikas Jaapani maavärina järel. Ebakindlas maailmas on riigijuhtimise parandamise eelduseks võime tunnistada, et enamasti ei saa jõuda esimesel katsel kohe parima lahenduseni. Uute olukordade tekkimisel peab toimuma pidev võrdlus võimalike negatiivsete tagajärgede ja regulatsiooni kasude vahel. Kahjud tuleb kindlasti nende põhjustajalt sisse nõuda, et juurutada ennetavat käitumist ja vältida üleliigset riskivõtmist. Paindlikul ja süsteemselt läheneval riiklikul või rahvusvahelisel regulaatoril on kasulik teada tavalisi mõtlemisvigu, nt hiljutiste sündmuste ületähtsustamine. Samuti tasub ehitada üles „mis siis kui…“ stiilis stsenaariumid nn „teadaolevatele tundmatutele“ (ingl k known unknowns), sest need võimaldavad sättida tegevusplaanid ka ebatavalisemate tulevikuarengute ja eriti kriiside jaoks.

Kolmas lugu tutvustab tänapäeva internetiseeritud maailma varjukülgi. Kümne aastaga on maailmas internetikasutajate hulk kasvanud 8%-lt 35%-le ning 2020. aastaks ennustatakse internetti ühendatud asjade arvu kasvu tänaselt 5 miljardilt 31-le. Kiire areng ahvatleb sellest kasu lõikama nii legaalsetel kui ebaseaduslikel viisidel. Infotehnoloogia tähtsuse kasv tähendab ka, et on suurem oht, et küberrünnakud ning digitaalse info võltsimine ja vargused toovad tulevikus kaasa võimetuse lahendada probleeme diplomaatiliselt, terrorismi ning kriitiliste süsteemide ülesütlemise. Need aga viivad eelmise loo algpõhjuseni – konfliktideni globaalses valitsemises. Suurim mure sellise riskiahela ärahoidmise juures on vähene teadmine küberturvalisusest. Vastavad uurimused on tihti rahastatud küberturbefirmade poolt ning seega potentsiaalselt kallutatud, kuid erapooletud teadusuuringud on vaadelnud enamasti vaid üksikjuhtumeid. Küberrünnakute kasutatav seni lapsekingades tehnoloogia võib aga muutuda kümne aastaga oluliselt suutlikumaks ja ohtlikumaks. Iraani tuumaprogrammi ajutine halvamine Styx-nimelise arvutiviiruse abil leidis kõlapinda, kuid jättis õhku küsimuse, kas samamoodi oleks saanud viia reaktori tuuma sulamiseni kutsudes seeläbi esile katastroofi. Tundlikku infot edastavaid viiruseid on juba leitud saatkondadest, ministeeriumitest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest. Kasvavad ka kättemaksust ajendatud küberrünnakud, mille taga võivad olla „häktivistid“ ehk ühiskonna-aktivistidest häkkervõrgustikud. Turvalisust tõstab parem arusaam digitaalmaailma normidest ja küberruumi inimkäitumise põhjustest. Näiteks miks võivad sõbrad omavahel vabalt rääkida filmi ebaseaduslikult alla laadimisest, kuid taunivad DVD vargust poest; kuidas suunata „häktiviste“ rahulolematust avaldama legaalseid kanaleid pidi, jne. Samuti saab tuleviku diskussiooniteemaks, kuidas motiveerida avalikku sektorit ja ettevõtteid küberturvalisusse rohkem investeerima. Kuigi turvalisuse arendamisest lõikab tulu kogu ühiskond, kataksid sellega seotud kulud eelkõige eesrinnas võitlejad.

Ettevalmistumine loeb
Loomulikult ei saa tulevaste riskistsenaariumite aega ega ulatust ette ennustada. Ent paindlik otsustusmehhanism ja kiire reageerimise valmidus võimalikult madalal võimutasandil tagab enamasti võime tulla erinevate ohtudega toime. Suurte kriiside juures on siiski vajalik ka peastaap, kes kogub informatsiooni ning suunab jõuteravikku. Riskideks valmistumiseks on vaja lisada paindlikkust otsustusprotsesside ülesehitusse, harjutada toimetulekut mitme riskiga korraga ning õppida tundma, kuidas inimese loodud struktuurid aitavad vähendada või suurendada loodusõnnetuste kahjusid.

Kriisiks valmisolek muutub sotsiaalmeedia ajastul järjest olulisemaks. Läheme tagasi Jaapani maavärina näite juurde ja võrdleme kahe ettevõtte – Fukushima tuumajaama operaatorfirma TEPCO ja Jaapani jaemüügiketi Lawson – tegutsemist. TEPCO on klassikaline Jaapani firma, mis on ülesehitatud hierarhiliselt ning kus karjääriredelil tõusmises väärtustatakse juhioskuste asemel järgimist (ingl k followership). Ajal kui televisioon edastas pilte suitsevast tuumajaamast, ei suutnud TEPCO välja anda ametlikku hinnangut ei peaministrile ega meediale. Olukorra tõsidusest sai avalikkus aimu alles neljandal õnnetusejärgsel päeval, kui USA soovitas oma kodanikel evakueeruda 80 km kaugusele tuumajaamast. Kriisikommunikatsioonis on oluline edastada lihtsas keeles nii seda, mis on teada ja kui seda, mis ei ole - et vältida kuulujutte, valeinfot ja tarbetut paanikat. Süüdlaste otsimisega on aega tegeleda hiljem.

Lawson ei pidanud tegelema kriisikommunikatsiooniga, kuid kannatas siiski suuri kaotusi. Nelja päeva jooksul, millega TEPCO ei suutnud isegi pressiga suhelda, oli Lawson taastanud 80% oma äritegevusest. Lawsoni tugevuseks osutus 1995. aasta Kobe maavärina järel tehtud juhtimisstruktuuri muudatused. Iga üksus pidi hindama üles kerkivaid riske ning kaks korda aastas koostama nendega toimetuleku plaanid. Nendest tulenevalt hajutas ettevõte oma jaotussõlmed, hakkas hoidma hädaabikaupade laovaru ning muretses iga harukontori juurde jalgrattad kui ainukesed maavärina ajal toimiva transpordivahendid. Keskastmejuhtide võrgustik sai volitused kriiside korral teha otsused oma parema äranägemise järgi.

Valmisolek algab riskide teadvustamisest
Raportis välja toodud globaalsete riskide mõjud tabavad ka meid. Oleme ühena esimestest maailmas saanud näiteks tunda, mida küberrünnak reaalselt tähendab. Ka praegu kaugena tunduvad riskid on tegelikkuses järjest olulisemad, sest võivad muuta meie elukeskkonda läbi rahvusvaheliste seoste ja järellainete. Seega peab Eestiski olema kursis, missuguseid riske peetakse maailmas tõenäolisemateks ja ohtlikumateks ning kuidas nendeks valmistuda saab.

Riskidega, sh "suure mõjuga kuid väikese tõenäosusega riskidega" (ingl k high impact low probability risks), tegelemine algab teadvustamisest, millele peab järgnema analüüs, endale relevantsete riskikaartide koostamine (nt oma riigi, ettevõtte või organisatsiooni kohta), stsenaariumite läbimängimine ning sammude ja tegevuskavade ettevalmistamine. Mitmed riskistsenaariumidega toimetuleku lahendused võivad olla lihtsad (nt eespool mainitud jalgrattad Lawsoni poeketis), kuid nende peale ei tulda ilma süsteemse lähenemiseta võimalike riskide läbianalüüsimisele ja -mängimisele.

Eestis koostab Siseministeerium regulaarselt üleriiklikku hädaolukordade riskianalüüsi (viimane 2011. novembris valminud raport, võtmesõnadeks on ka kriitilise infrastruktuuri kaitse ja selle allosa kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse), seda eeskuju võiks järgida aga kriitiliste teenustega seotud ettevõtted ja asutused ka eraldi. Riskid on maailmas pidevas uuenemises, seega tasub WEFi iga-aastast tänuväärset tööd (ja maailma trende laiemalt) hoolikalt jälgida ja vastavalt riskianalüüse ja strateegiaid pidevalt uuendada.

Vaata lisaks:

0 kommentaari :

Postita kommentaar