fs: Järgmise 5 aasta 5 olulisemat IT-trendi

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

IBM-i nutikama planeedi „A Smarter Planet" blogis kirjeldatakse meie elu viie järgmise aasta jooksul kõige rohkem mõjutavat viit tehnoloogiaarengut. Selle iga-aastase olulisemate tehnoloogiamuudatuste nn „5 5ga"ennustus keskendub tänavu meeltele ja tunnetusele e kognitiivsetele süsteemidele. Kui seni on arvutist enim abi olnud inimese vasaku ajupoolkera rollide (töö faktide, numbritega jms) toetamisel, siis tulevikus on abi üha enam oodata parema poolkera pärusmaal loovuse ja tõlgendusega seotud aladel.Viimasel ajal on mitmesuguste suuremate ja väiksemate tehnikaseadmete kasutamine rikastunud lisaks tavapärasele klaviatuurile ja hiirele ka katsumise, žestide ning häälkorraldustega. Lähitulevikus näeme nende võimaluste paranemist ja avardumist veelgi. Kuidas?

fs: Nutitelefonide ajastu lõpp koidab

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Vähemalt nii väidetakse hiljutises Business Insideri artiklis viidates uutele tehnilistele vidinatele, mis arenduslaboreis juba kuju võtavad. Põhjuseid on kaks: murrangulised muutused on vältimatud ja sellesuunaline trend on selgelt täheldatav. Arvutustehnika arengusuund on olnud muutuda aina väiksemaks ja inimesele lähedasemaks: saale täitvatest arvutuskeskustest samaväärsest võimsust sissepakkiva nutitelefonini tänaseks juba iga seitsmenda Maa elaniku taskus. Mis on selle väiksuse ja läheduse järgmine väljendus?

Avatud disainiga tehnoloogilise sõltumatuse poole

Pilt: wikispeed.com

Kas vahel ei aja mitte närvi, kui avastad, et näiteks nõudepesumasina mingi väikese ja lihtsa vidina katkiminemise korral tuleb selle vahetamise eest välja käia naeruväärselt suur summa? Või kui sinu aasta eest soetatud tuttuuel telefonil mingil põhjusel uuemad programmid ei käivitu? Paraku on paljude tehnoloogiaettevõtete ärimudel just selliselt üles ehitatud, et põhimõttelt lihtsad komponendid on disainitud keerukaks, et neid saaks asendada vaid sama firma toodanguga ja/või need komponendid on disainitud suhteliselt lühikese elueaga (tihti napilt pikema elueaga, kui toote garantiiaeg), et vastavaid tooteid piisava tihedusega asendataks. Tegu on erinevate ärivõtetega (näiteks kavandatud iganemine), mis üksiku ettevõtte seisukohast võib küll suuremat kasumit tähendada, kuid ühiskondlikult laiemalt põhjustab süsteemi ebaefektiivsust, suuremat keskkonnakoormust ja põhjendamatuid kulutusi lõpptarbijatele.

fs: Internet teelahkmel @ WCIT2012

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Vähe on jäänud neid, kes kahtlevad rollis, mida internet on viimase paarikümne aasta jooksul mänginud igapäeva elu ja äri muutmisel. Interneti toimispõhimõtted -- sõna- ja ususvabadus, privaatsus, võrguneutraalsus jm -- seati paika juba selle loomisajal 70-ndatel ja sellest ajast on püütud neid säilitada võimalikult vähese riikidepoolse sekkumisega. Palju on neid, kes soovivad, et samad toimimispõhimõtted kehtiksid ka kahe-kolmekümne aasta pärast ja kaugemalgi tulevikus. Täna algab Dubais kahenädalane Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Maailmakonverents (World Conference on International Telecommunications e WCIT), kus olulise küsimusena otsustakse ÜRO allorganisatsiooni Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union e ITU) mandaadi laiendamine ning selle organisatsiooni nagu ka valitsuste lubatava sekkumise ulatus interneti toimimisel.

fs: 3 suurt mõtet äridisainist

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Co.Design võttis hiljuti oma Fast Company kontoris kokku mõned ärimaailma tipp-praktikud (sh nii Facebookist, Airbnb'st kui McDonaldsist ja Pepsist), et vahetada mõtteid disainipõhimõtete kasutamisest suures ettevõtluses. Eelnenud aasta probleemide lahenduste ühisosas koorus arutelu käigus välja kolm põhjapanevat tähelepanekut muutustest ärimaailmas: raamidevaba mõtlemise, brändide globaalse kohandumise ja järgmise tehnoloogiaajastu kohta. Vajadus oma „mullist“ välja ronida põhineb nende firmajuhtide hinnagul asja sees olijate võimetusel arvestada oma töös kõikide hilisemate kasutajate ja asjaosaliste vaatenurkadega. Näiteks kui Airbnb takvarainsenerid esmakordselt klienditeenidajatega kokku viidi, üllatas neid selliste teenuste kohutav kasutajakogemus, mida nemad olid pidanud filigraanseks lihvituks.

Tulevikukodu unistuse visa areng

Mida võimaldab tulevikukodu aastal 2020? Kaua on räägitud kodutöid tegevatest robotitest ja automatiseeritud koduseadmetest. Viimasel ajal on juurde tulnud jutud isereguleerivast ja isepuhastuvast kodust – kommunaaltarbimist efektiivsemaks muutvatest juhtsüsteemidest, meid kõikjal ümbritsevatest sensoritest, isepuhastuvate materjalidega lauapindadest või automaatse menüü koostamise teenustest (vastavalt perekonna terviseprofiilile, tujule, treeningharjumustele ja maitse-eelistustele). Kui vaadata tagasi viimasele kümnendile, siis oleme juba hakanud harjuma varem mõeldamatute vidinatega – lameekraanteleviisorid, e-lugerid, nutitelefonid. Järgmine loogiline samm on nende seadmete abil oma kodu juhtida.

Tekib küsimus, kas juba aastakümneid ettekuulutatud võrgustunud ja energiaefektiivne kodu on 2020. aastaks reaalsuseks saamas. USA ülikool Elon University ja uurimisfirma Pew Internet esitasid interneti tuleviku uurimuse raames selle küsimuse rohkem kui tuhandele eksperdile, praktikutest vaatlejateni. Arvamust avaldanud eksperdid jagunesid kaheks. 51% ekspertidest leidsid, et meie kodud on tõesti 2020. aastaks enam võrgustunud ja efektiivsemad. 46% arvasid aga, et ka kaheksa aasta pärast jääb tulevikukodu unelmaks – see ei jää mitte tehnoloogia, vaid inimeste endi taha.

fs: Salvestustehnoloogiad muudavad energiatarbimise kestlikuks

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Energiasääst ning taastuvressursside kasutuselevõtt on majanduste konkurentsivõime oluline kriteerium, sest globaalse energiavajaduse rahuldamine on järjest kasvav peavalu. Kahanevate ja kallinevate energiakandjate tingimustes on Rahvusvahelise Energiaagentuuri (ingl k International Energy Agency e IEA, World Energy Outlook 2012) hinnangul energiatarbimine lähema paarikümne aasta jooksul kasvav vähemalt ühe kolmandiku võrra tänasega võrreldes, seda peamiselt arenevate riikide tarbimise suurenemise tõttu. Peamiseks takistuseks taastuvressursside kasutuselevõtul ning elektrimuundamise efektiivsuse parandamisel on seni olnud sobivate salvestustehnoloogiate puudumine. IEA hindab energiatehnoloogia perspektiivides (Energy Technology Perspectives 2012) ainuüksi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD Euroopa riikide balansseerimisvõimsuste vajaduseks aastaks 2050 üle 600GW ulatuses võimsusi (aastaks 2015 on vastav suurus ca 170GW). Suures mahus taastuvressursside tasakaalustamiseks sobivaimate tehnoloogiate – hüdroelektrijaamade ja pump-hüdroakumulatsioonielektrijaamade – rakendamisele seavad tihti piirid looduslikud tingimused. Seega on konkurentsivõimeliste asukohast sõltumatute tehnoloogiate turuletoomine väga suure turupotentsiaaliga.

fs: Robotid asendavad Hiinas miljon tehasetöötajat

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Just nii palju kavatseb SingularityHUB'i andmetel Foxconn kolme aasta jooksul võtta kasutusele roboteid, mis on firma nime järgi ristitud foxbot'ideks. See on seesama maailma suurim 1,2 miljoni töötajaga (ainuüksi Longhua tehases töötab mõnedel andmetel 450 000 inimest) Taivani päritolu ettevõte, mille Hiina tehastes valmib enamus Apple'i tooteid (aga ka palju HP, Delli ja Sony seadmeid). See on ka seesama vastuolulise kuulsusega Foxconn, mis on viimasel ajal meedias palju tähelepanu saanud pingeliste töösuhetega, kehvade töötingimustega, väidetavate rahutuste ja isegi mitmete enesetappudega. Nüüd on firma president Terry Gou välja käinud plaani paigaldada oma tehastesse kolme aasta jooksul miljon robotit.

fs: Ambitsioonikad naised Indias ja Hiinas

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Tärkavatel turgudel on naistel põhjust olla lootusrikas ja meil on põhjust olla lootusrikas naiste pärast neis maades. Tehes uurimistööd oma raamatule tärkavate turgude talentidest, leidsid Sylvia Ann Hewett ja Ripa Rashid, et Indias ja Hiinas nimetasid töötavad naised end töökohal „väga ambitsioonikaks" vastavalt 85% ja 65% juhtudest (samas kui USA number jäi 36% peale). The Economist aga viitab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO (ingl k International Labour Organization) uuringu tulemustele, et Hiinas ja Indias on vähem ametialast vahettegemist (nt et mehed ja naised teevad erinevaid töid) kui teada-tuntud egalitaarsetes Põhjamaades. Hiinas ja Indias on tekkinud üha rohkem väga edukaid ärisid alustanud naisettevõtjaid. Arvutifirma Dell tellitud uuring naisettevõtjatest USAs, UKs ja Indias näitas, et India naisettevõtjad on ühiskonnas omaks võetud ja nad on optimistlikud – arvates, et nende äri kasvab järgnevatel aastatel keskmiselt 90%. (Uuringu juures huvitav on ka, et naisettevõtjad nimetasid kõige kergemaks rahastusallikaks Indias äriingleid). Ühesõnaga, näeme positiivset trendi kiire kasvuga tärkavates majandustes, kus majanduskasv on naistele avanud uksi, mida nad erakordse innuga kasutavad.

fs: Tulevikus rohkem töötajad kohvrite otsas

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Lähitulevikus kasutab internetti juba 5 miljardit inimest ja sellest hoogu saav globaliseerumine vormib üsna tuntavalt töö tulevikku ning tööjõuturgu. Professor Lynda Gratton (Tuleviku Töö Konsortsiumi eestvedaja) ennustab, et maailmas kasvab lisaks virtuaalsele tööle (vt oDesc, elance) ka rahvusvaheliselt mobiilsete töötajate arv. Tegemist on inimestega, kelle igapäevane rutiin on liikuda seoses oma tööülesannetega riigipiiride üleselt. Lisaks töökohustustele teevad nad seda ka uutest töövõimalustest kinni haarates ning isiklikke investeerimis- või maksude optimeerimise otsuseid tehes (allikas: BBC News).

fs: Nohikute triumf presidendivalimistel

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest muutuste eel ühes või teises valdkonnas.

Mitmel pool USA meedias tuuakse esile New York Times'i valimsiblogi 538 pidaja Nate Silveri ennustuste täkkeminekut - ta ennustas Obama võitu täpselt mitte ainult riigi tasemel, vaid 100%-liselt ka iga 50 osariigi kohta eraldi võttes. Sellega ületas NYT valimisteanalüütik oma tulemust 2008.a. valimistel, mil ta pani mööda vaid Indianaga (ja Obama võitis seal toona kõigest 0,1% eduga).

fs: Rahva abil rikkaks

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest muutuste eel ühes või teises valdkonnas.

Novembrikuine Trendwatching uudiskiri juurutas termini presumers (eesti k eeltarbijad?) tõmmates sellega tähelepanu aina laiemalt levivatele ühisrahastamise (ingl k croudfunding) võimalustele. Kui aastate eest kanda kinnitanud rahvahange (ingl crowdsourcing) aitab firmadel ja inimestel pöörduda suure hulga spetsialistide, disainerite jt võimalike töövõtjate poole oma murele parima lahenduse leidmisel paljude (st 'rahva' poolt) pakutavate hulgast, siis crowdfunding pöörab selle tagurpidi. Nii alustavad kui juba tegutsevad ettevõtted saavad oma ideedele ja toodetele koguda rahalist toetust pakkudes selle eest vastu kõike alates heast tundest kuni sümboolsete kinkide, kasumitüki ja osaluseni (nt viimane sai USA-s võimalikuks just tänavuse Jumpstart our Business Startups e JOBS seaduse vastuvõtmise järel).

fs: Suurte andmetega asjade internet kogub tuure

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas.

Aastaga kasvas globaalne mobiililepingute arv Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ITU andmetel 5-lt kuuele miljardile 2011. aastal (mh paikneb Eesti selles äsjaavaldatud ITU IT-arenguindeksis 24. kohal 155 riigi hulgas). Arvestades Maa elanikkonda on mobiilita veel kõigest alla viiendiku inimestest, aga seda kasvutempot arvestades ei ole selle lünga täitmine ka enam aastate, vaid kuude küsimus. Seda isegi mitme lepinguga inimesi ja masinkasutajaid (nt mobiilne autoalarmi leping = eraldi GSM kaart) arvesse võttes. See aitab ka seletada Facebooki kasutajate hulga miljardini jõudmist, kuna aina suurem osa neist kasutab peamise ühendusseadmena nutifoni ja neid on kõigi mobiilikasutajate hulgas 15% e samuti umbes miljard. Kasvav mobiiliseadmete (mobiilid, tahvelarvutid jms) hulk on oluline tegur asjade interneti arengul (inl k Internet of Things), kus aina enam seadmeid on nii inimese vahendusel kui iseseisvalt omavahel ühenduses.

fs: Inglise keel jääb maailmakeeleks

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest muutuste eel ühes või teises valdkonnas.

Internetis on nüüdseks mandarini hiina ja inglise keele kasutajaid pea ühepalju - vastavalt 510 ja 565 miljonit (vaata statistikat). Hiinakeelne internet on viimase kümne aastaga palju kiiremini, 15-kordselt kasvanud - samas kui inglise keele kasutajaid on kolm korda rohkem. Sellest tahetakse järeldada, et hiina keel saab varsti maailma kõige kasutatavamaks keeleks. Kas tõesti? Inglise keel on ja jääb arvatavasti kõige enam kasutatavaks keeleks.

Tuleviku linnad valmivad Hiinas

Shanghai / Hong Kong (pilt: cntraveler.com)

Olukorras, kus maailmamajanduse väljavaated ei ole just roosilised, toimub maailma kõige suurem majanduslik uuenemine linnades meist kaugel idas ja lõunas. Rahvusvaheliste suhete ajakiri Foreign Policy on avaldanud oma linnade-teemalises erinumbris nimekirja 75-st kõige dünaamilisemalt arenevast metropolist maailmas. Kolmandik järgmise tosina aasta majanduskasvust tuleb just neist linnadest. Euroopa keskuseid mahub sellisesse nimistusse kolm, USA omasid veel kolmteist. Tervelt 40 protsenti nendest kasvulinnadest on aga ühest riigist - Hiinast.

Hiinas toimub inimajaloo suurim inimeste liikumine maalt linna ning  riik kulutab infrastruktuurile aastas 500 miljardit USA dollarit (ehk 9 protsenti sisemajanduse koguproduktist e SKPst, palju rohkem kui USAs ja Euroopas). Selliste kasvukiiruste juures peab hoolikalt jälgima, mis neis paikades toimub. Eestis räägitakse linnade arengust elukeskkonna mõistes - mõõdetakse koduste söögikohtade arvu, ökopoode ja jalgrattateid. Samal ajal tähistab linnastumine Hiinas midagi sootuks teistsugust - halli taevast, kilomeetrite viisi magalarajoone ja teokiirusel liikuvat liiklust (ajendiks näiteks sellele realistliku vaate järele karjuvale artiklile). Hiina arhitektid töötavad kiirelt, et saaks rohkem ja kiiremini ehitada. Kiire urbaniseerumine ja autostumine viib Hiina linnad valikute ette, mis tähendab, et nad peavad tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel olema avangardistlikud. Olgu elamisväärsusega nagu ta on, aga Hiinas tehtavad valikud mõjutavad linnakeskkondade tulevikku üle kogu maailma.

fs: Euroopa – ikkagi maailma suurim eksportija

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest muutuste eel ühes või teises valdkonnas.

Aasia riikide majanduskasv on megatrend kuid vaatamata nende (Hiina jt) kiirele arengule on Euroopa tervikuna jätkuvalt maailma kaubanduskaardil tegija nr 1. Miks nii? WTO andmetel eksportis Euroopa regioonina 2011. aastal jätkuvalt rohkem kaupu (37% kogu maailma ekspordist) kui Põhja-, Lõuna-Ameerika, Aasia, CIS, Aafrika või Lähis-Ida. Kuid tuleb arvestada, et selle sisse kuulub ka EL riikide omavaheline kaubavahetus.  

fs: Meditsiiniturismi äri sogases vees

Futusignaal on rubriik tulevikutrendide kohta, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest muutuste eel ühes või teises valdkonnas.

Meditsiini-turismi äri on paari aastaga paisunud 80-lt miljardilt dollarilt (USD) 100 miljardi USD äriks, raporteeris hiljuti NY Daily News. Kas tõesti? Tegelikkuses ilmselt mitte. Meditsiini-turismi äri puhul tasub suure ettevaatusega suhtuda selle äri mahtusid globaalsel tasandil prognoosivatesse numbritesse, sest enamasti on meedias tegemist kaudsete allikate, mitte otseste turu-uuringutega nagu IMTJ blogiartiklis selgitatud.

3D-trükkimine laineharjal

Pilt: Scenic Reflections

3D-trükkimisest on viimasel ajal aina rohkem juttu ja sellest annab tunnistust ka augustis rahvusvahelise konsultatsioonifirma Gartneri poolt avaldatud tänavune esilekerkivate tehnoloogiate haibitsükkel (vt Gartner Hype Cycle 2012), kus see tehnoloogia parajasti laineharjal hulbib. Kui tavaarusaamises võib 3D-printer seostuda kontoriprinteriga, mis nurgas mõne plastlusika või kohvitassi valmis meisterdab, siis tegelikult on ootused kruvitud majandusrevolutsiooni kõrgustesse. Ajakiri The Economist on loos „A third industrial revolution“ nimetanud seda lausa kolmandaks tööstusrevolutsiooniks, Inglismaalt alanud manufaktuuride võidukäigu ja Ameerikast alguse saanud autokonveierite järel.

Muutusi ennustatakse kodumajapidamistest töötleva tööstuseni. Huvi 3D-trükitehnoloogiate vastu kasvab väga erinevates valdkondades: lisaks disainile ja tootmisele tegeletakse rakenduste väljatöötamisega nanotehnoloogiatest kuni suurehitisteni. Alljärgnev mitmetel allikatel tuginev ülevaade kirjeldab 3D-trükkimise tõusu üheks paljulubavamaks tehnoloogiaks ja kääre temaga seotud ootuste ning tegelikkuse vahel.

(Mitte)tärkavad majandused aastal 2050

Järgmised 40 aastat jätkub Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika turgude tõus, kuni neil pole enam kuhugi kasvada ja tekib uus seisukord maailma majanduses. See on üks olukorra kirjeldus sajandi keskpaigast The Economisti hiljuti ilmunud raamatu „Megachange: The World in 2050” põhjal. Eesti keeles kohmaka pealkirja „Megamuutus: Maailm aastal 2050” taga peidab end terve rida esseid majanduse, inimeste, kultuuri, religiooni, sõdade, tehnoloogia ja palju muu tulevikust aastal 2050. Pealkiri on kohane, sest raamat annab suurepärase ülevaate tähtsamatest eelseisvatest suurtest muutustest. Kuid läbivaks järgmise neljakümne aasta suurimaks mõjuteguriks peavad Economisti ajakirjanikud tärkavate majanduste, eriti Hiina ja India tõusu. Järgnevalt on raamatu külgedelt kokku võetud, mis saab praegustest kiirelt kasvavatest turgudest aastaks 2050.

7 viga, mida kasvuettevõtet üles ehitades vältida!

John Greathouse on edukas USA-s tegutsev ettevõtja. Ta on ehitanud üles kaks ettevõtet, jõudnud nendega eduka IPO-ni (ingl k initial public offering) ning müünud oma loodud firmad edasi ligikaudu 400 miljoni dollari (USD) eest. Kauaaegse ettevõtjakogemustega John on välja peilinud seitse peamist eksisammu, millega alustavad ettevõtjad tihtipeale komistavad. Lähtudes põhimõttest, et parem on õppida teiste vigadest, tutvustas ta ajakirjas Forbes neid komistuskohti meeleldi ka alustavatele ettevõtjatele.

2000 vati ühiskond

Pilt: iwb-blog.ch

Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Mäng on suure inimese töö

Pilt: Augmented Reality Technology

Arvutimängud on heitmas endalt lapsikuse rüüd ja suurimaks meelelahutustööstuse haruks tõusnuna on muutunud tõsiseltvõetavaks ilmategijaks „suures“ majanduses. Sidudes nii tehnilisi oskuseid kui loovust on see üks märgilisem eri valdkondi siduv uue ajastu hübriidäri. Tavapäraseid ärimudeleid lammutades on avanenud hulk võimalusi värsketele tegijatele, ent silmitsi seistakse ka täiesti uute väljakutsetega edu saavutamisel. Arvutimängud on Eestis endiselt subkultuuri seisuses, ent märke sealt väljamurdmisest leidub siingi – esialgu erandlike edulugude näol, aga on näha soovi asja laiemalt ette võtta, seda enam kui kasusaajate ring võib arendajatest ja mänguritest märksa laiem olla hoopis üllatavates eluvaldkondades.

Isegi Briti saartel (mis arvutimängude osas maailmas esirinnas) leitakse, et mängutööstus vajab uute väljakutsetega hakkama saamiseks tuge ja osapoolte koostööd. Briti arengufondi NESTA hiljuti avaldatud raportite „Playing the Game“ (Mängides mängu) ja „Next Gen.“ (Järgmine gen.) keskmes on näiteks haridusuuendused. Samas kui iirlaste Forfasi väljaantud ülevaade „The Games Sector in Ireland: An Action plan for Growth“ (Iirimaa mängutööstus: tegevuskava kasvuks) kirjeldab ülevaatlikult selle äri selliseid kasvumootoreid ja aina globaliseeruvamaid väljakutseid nagu uued ärimudelid, teistsugused mängud, muutuvad kliendisegmendid, arendusplatvormide mitmekesisus ning privaatsususe kaitse.

Sünniloterii ja kaotatud põlvkonna oht

Pilt: Theatlantic.com

Meie sünniaasta on kui loteriipilet, mis paiskab meid oma ajastu majandusoludesse. Millenniumlasi  (1982-99. a sündinud) on seni peetud tulevaseks võitjate põlvkonnaks. Praegu aga valitseb oht, et nad jäävad selles õnnemängus kaotajateks. Just siis, kui vanemad neist sisenesid tööturule, saabus maailmamajanduses kriis. Keerulised ajad lääneriikide majanduses on kestnud juba viis aastat. See paigalseis mõjutab oluliselt paljude noorte elukäiku. Madalad stardipalgad ja töötus võivad lumepallina vormuda eluaegseks madalamaks sissetulekuks, nigelamaks karjääriks, kõhnukeseks pensioniks ja isegi lühemaks elueaks. Kui me midagi ette ei võta, siis võime kaotatud kasvukümnendi ja noorte töötuse asemel tõesti olla silmitsi kaotatud põlvkonnaga. Konsultatsioonifirma Futures Company analüüsib oma raportis „Millennials in Crisis: What the Team Dynamic and the Crisis of Chrysalis Mean for Marketers“ (Millenniumlased kriisis: mida meeskonnadünaamika ja nukkumiskriis tähendavad turundustöötajatele) millenniumlaste hingeelu, eesootavaid raskusi ja võimalikke edumudeleid.

Ohumärgid toidu tulevikus

Pilt: b-fair.net

Koos elatustaseme tõusuga muutub ka arenevate riikide tarbijate igapäevane menüü rikkalikumaks ja isu rahuldamine ressursiintensiivsemaks. Rahvastiku kasv ning ostujõu kasv kokku võivad võrreldes praegusega aastaks 2030 suurendada nõudlust toidu järele 40% ning aastaks 2050 juba 70% võrra. Proteiinitarbimine arenevates riikides on viimase paarikümne aastaga juba mitu korda kasvanud ning kasvab edaspidi veelgi. Kasvupiiride nihutamine jätkub ka toidu-ja põllumajanduses, kuid see võib tähendada tarbimisharjumuste muutmist arenenud riikides ning uut lähenemist toidujulgeolekule, st varustuskindluse ning toidule ligipääsu tagamisele.

Neid väljakutseid lahkavad ja lahendusi kaardistavad kaks hiljutiavaldatud toidu tuleviku teemalist raportit: Kalifornias, Palo Altos tegutseva The Institute for the Future (IFTF) koostatud „Food Web 2020: Forces Shaping the Future of Food“ (Globaalne toiduahel 2020: toidu tulevikku kujundavad mõjujõud) ning Ühendkuningriigi teadusameti (The Government Office for Science) „The Future of Food and Farming“ (Toidu ja põllumajanduse tulevik).

Kasvupiiride mõte selgub aastakümnetega (vol 2)

Pilt: Rooma Klubi

7. mail avalikustas Rooma Klubi Jorgen Randersi ja enam kui 30 kaastöötaja koostatud maailma uue tulevikuvaate  järgmiseks neljakümneks aastaks: „2052: A Global Forecast for the Next Forty Years" (2052: Globaalprognoos järgmiseks neljakümneks aastaks).

Uus Rooma Klubi raport (vanast raportist rääkis selle loo esimene osa) tõstatab kogu inimkonna jaoks selliseid tähtsaid küsimusi, nagu kui palju inimesi meie planeet suudab ülal pidada, kas usk lõpmatu kasvu võimalustesse jääb püsima, kas kliimamuutusi õnnestub kontrolli alla saada, kas tulevikus inimeste elu kvaliteet maailmas paraneb või mitte?

Raportis jõutakse järeldusele, et enamiku tulevikuprobleemide põhjuseks on asjaolu, et tänases maailmas domineerib majanduses ja poliitikas toimuvale väga lühiajaline vaade ning et on viimane aeg hakata juhinduma pikemaajalisest vaatest arengule, sest neljakümne aasta pärast kurssi muuta on juba hilja. Kurssi tuleb muuta nüüd.

3 miljardit keskklassi lisandujat nõuavad innovatsiooni

Pilt: telegraph.co.uk

Kogu maailmas vaadatakse uue kasvu lootuses järgmiste miljardite keskklassi tarbijate poole. Nende poole, kes Hiinas, Indias, Indoneesias, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja teistes piirkondades majanduskasvu taganttuules vaesusest välja rabelevad ja järgmistel kümnenditel globaalse keskklassiga liituvad. See nn tärkav keskklass on suur, kasvav ja paljuski ettevõtete poolt avastamata võimalus.

Hiljuti on kaks nõustamisfirmat uurinud, mida keskklassi plahvatuslik kasv tärkavates majandustes ettevõtete rahvusvahelistumise ja innovatsiooni strateegiatele tähendab: PwC „Profitable growth strategies for the Global Emerging Middle“ (Kasumliku kasvu strateegiad globaalse tärkava keskklassi püüdmiseks) vaatab ette kümme ja Ernst & Youngi (EY) „Innovating for the next three billion“ (Innovatsioon järgmisele kolmele miljardile) kakskümmend aastat.

Avatud konkurss kui kogukondliku innovatsiooni päästik

Pilt: communityenterprisederby.co.uk

Kõik suuremad sotsiaal-, keskkonna- ja majandusprobleemid on otsapidi seotud üksikute inimeste ja nende poolt tehtavate otsustega. Globaliseeruvas ühiskonnas on meie teod aga järjest rohkem lahti seotud meie tegude mõjudest. Nii on üksikisiku tasemel väga raske hoomata seost konkreetsete valikute ja näiteks kliima soojenemise, üle-euroopalise võlakriisi või järjest suureneva globaalse ebavõrdsuse vahel. Konventsionaalselt on geograafiliselt laia ja pikaajalise mõjuga väljakutsete lahendamisele lähenetud kas rahvusvahelisel või riiklikul tasemel.

Sellel nn ülalt-alla lähenemisel on aga tihti mitmeid kitsaskohti - puudulik kommunikatsioon institutsioonide ja inimeste vahel, raha kasutamise vähene efektiivsus, lahenduste vähene kooskõla ja jätkusuutlikkus. Neid puudujääke aitavad korvata ettevõtmised rohujuuretasandil. Enamikel juhtudel on aga kohalike algatuste mõju jäänud suurte probleemide lahendamisel mõõdukaks. Kompamaks erinevaid võimalusi seda mõju suurendada läbi sotsiaalse innovatsiooni, korraldas Suurbritannia innovatsioonifond NESTA Big Green Challenge (Suur Roheline Väljakutse) konkursi. Selle raames prooviti tsentraalselt jaotatud rahastuse abil saavutada võimalikult suur mõju mobiliseerides just kohalikke inimesi ja algatusi. Kogutud teadmiste ja kogemuste põhjal koostas NESTA arutelupaberi „Mass localism“ (Massiline kohalikkus), kus kirjeldatakse riigi võimalikku rolli kohaliku initsiatiivi võimendamisel.

Cleantech innovatsioon pesitseb väikestes riikides

Pilt: The Global Cleantech Innovation Index 2012 raport

Lahenduste otsingud keskkonna- ja ressursinappuse hädadele on hoogu andnud puhaste tehnoloogiate (ingl k cleantech) arendamisele. Tulevikumärgid näitavad, et see hoog ei rauge niipea. Kuid väljakutsete mõõtkava arvestades pelgalt tänaste tehnoloogiate edasiarendusest ei piisa - vaja on revolutsioonilisi, olulist muutust toovaid lahendusi.

Suur osa sellisest murrangulisest innovatsioonist sünnib tehnoloogiapõhises uusettevõtluses. Nõustamisfirma Global Cleantech Group koostatud raport „Coming Clean: The Global Cleantech Innovation Index 2012” (Puhastumine: globaalne cleantech innovatsiooni indeks 2012) keskendub alustavatele cleantech ettevõtetele ning reastab riigid selliste firmade loomise ja globaalseks äriks vormimise tulevikupotentsiaali alusel.

Loomulikult pungub selliseid ettevõtteid enim Ameerika Ühendriikidest. Kui aga võtta arvesse majanduse suurust, mida antud raport tegi, muutub pilt oluliselt ja tippu tõusevad väikesed innovatsioonipõhise majandusega riigid.

Kasvupiiride mõte selgub aastakümnetega (vol 1)

Pilt: „Limits to Growth: The 30-Year Update“

Maailmas enimüüdud keskkonnateemalisele bestsellerile - üleilmse ajutrusti Rooma Klubi raportile „The Limits to Growth“ (Kasvupiirid) - reageeriti selle ilmumisel 40 aastat tagasi kahel erineval viisil, kuid igal juhul tormiliselt. „Kasvupiiride“ autorid olid loonud mudeli, mis erinevaid globaalarengute vahelisi sõltuvusi arvestades teostas võimalike tulevikustsenaariumide arvutisimulatsioone. Enamik neist näitas, et senise arengu jätkumisel saabub murdepunkt käesoleva sajandi kolmekümnendatel ning et ainult äärmuslikud keskkonda säästvad abinõud võivad tagada jätkusuutlikkuse.

Selline teemapüstitus oli tolleaegsele igavese kasvu eufoorias mõtlevale maailmale šokeeriv. Üheks reaktsiooniks oli jahmatus seepärast, et maailmale oli kasvuks jäänud aega umbes poole inimpõlve jagu. Teiseks aga Rooma Klubi seisukohtade, kui täiesti ebapädevate, mahategemine. Kokkuvõttes kadus kasvupiiride probleem tükiks ajaks, võib öelda, et isegi tänaseni, avalikkuse vaateväljast. Kuid ainult avalikkuse vaateväljast, sest kasvav vajadus olla tulevikuks paremini ette valmistatud, on toonud analüütikuid ikka ja jälle „Kasvupiirides“ käsitletud probleemide juurde. Seda eriti praeguse kriisi ning arengumaade, eriti aga nelja miljardi elanikuga Aasia kiire kasvu tingimustes.

Kuid enne kui järjekordselt püüda aastakümneid ettepoole vaadata (millele on pühendatud järgmine kasvupiiridest rääkiv lugu Fututoas), on kõigepealt kasulik tutvuda tagasivaatega Rooma Klubi 1972. aasta „Kasvupiiridele“. Kasutame selleks teadusajakirjas New Scientist hiljuti avaldatud analüüsi Debora MacKenzie sulest.

Tarbimistuhinas India

Pilt: openmarkets.in

India on juba täna oma rohkearvulise elanikkonna tõttu kogumahult maailma viies turg, kuid madal keskmine elatustase on seni turuvõimalusi mõnevõrra piiranud. Et riigil on majanduskasvuga hästi läinud ja lootused selleks endiselt kõrged, on India turg ja tarbimine nüüd eeloleval kümnendil suurt kasvuhüpet tegemas. Seejuures on oluliselt muutumas ka indialaste tarbimiseelistused ehk võimalused seal turul tooteid-teenuseid pakkuvatele ettevõtetele.

Nii prognoosivad Boston Consulting Group’i (BCG) eksperdid raportis „The Tiger Roars: Capturing India’s Explosive Growth in Consumer Spending“ (Tiiger möirgab: India tarbijakulutuste plahvatuslikust kasvust osa saamine). Raporti nimi tuleb sellest, et paljulubav tarbijakulutuste kasv Indias olevat BCG sõnutsi kui Bengali tiigri möire: paljud loodavad seepeale tiigrit näha, aga vähestel see õnnestub. Teisisõnu, suurtest turulootustest reaalselt osa ja kasu saamiseks tuleb vaeva näha ja täpsemalt mõista, mille najal tarbimise kasv Indias toimuma hakkab ning kuidas turg seal nt segmentideks jaguneb.

Maailma kasvulagi saabub 2060. a.

Ökoloogilise jalajälje kasvatamine ei saa 21. sajandil jätkuda nii nagu varasemalt, sedastab futurist Robin Wood Läänemere juhtimiskonverentsil „Baltic Nordic Excellence Conference 2012“. Jätkusuutlikkuse piir on võib olla juba ületatud ja tulemuseks on parimal juhul kriis, halvimal juhul globaalne kollaps. Wood viitab Graham Turneri poolt tehtud uuringule, kus on modelleeritud, et 2060. aasta on maailmas ressursside praegusel kujul utiliseerimise täielik tipp (ingl k peak).

Tuleviku automaks – nagu taksos



Pilt: flickr.com


Riikide pühendumus ja tahe maanteetransporti naftavabamaks muuta kasvab ning elektrisõidukite ja muu rohelise transpordi levik vähendab tulevikus oluliselt nafta osakaalu transpordis. Koos sellega võib elektrisõidukite kasutuselevõtt ning efektiivsem tehnoloogia kahandada lähikümnenditel kütuseaktsiisi laekumist arenenud riikides, mis omakorda pärsib riikide võimalusi taristu arendamiseks. USA mõttekoda RAND toob oma analüüsis „Moving Toward Vehicle Miles of Travel Fees to Replace Fuel Taxes“ (Liikudes kütusekaktsiisi asendava sõidukite läbisõidu-põhise maksustamise poole) välja argumendid kilomeetripõhise maksustamise kasuks, mis korvaks tulevikus kütuseaktsiisi laekumise vähenemist ning tagaks teede ja sildade ehitamiseks vajaliku maksuvoo.

10 suunaviita tulevikudžunglis orienteerumiseks

Pilt: nowandnext.com

Richard Watson, globaaltrende jälgiva veebi What’s Next looja ja pidaja, on oma pikaajalise töö tulemused kokku võtnud raamatus  „Future Files: The 5 Trends That Will Shape the Next 50 Years“ (Tuleviku toimikud: 5 trendi, mis kujundavad järgmise 50 aastat), kus ta avab oma ülipopulaarset Londoni metrookaardist inspireeritud trendide ja tehnoloogiate ajatelge. Pea kõiki eluvaldkondi (raamatus on need jaotatud 11-ks, nt tervishoid, kaubandus, reisimine jne) peegeldatakse järgmise 50 aasta viie kõige tähtsama trendi vastu. Need megatrendid – vananemine, võimukeskme itta nihkumine, üleilmne ühendatus, GRIN  tehnoloogiad (geneetika, robootika, internet, nanotehnoloogia)  ja keskkond – on leidnud laialt kajastamist, ka Fututoa blogis. Seetõttu on kindlasti huvitavam tutvuda vähemkajastatud 10 minitrendiga, mis Watsoni hinnangul lühemas plaanis „ilma teevad.“

Murranguline aeg inimeste juhtimises

Pilt: cornerstoneondemand.com

Enamikes organisatsioonides ei olda inimeste juhtimises sama nõudlikud, põhjalikud ja loovad, kui finantside, turunduse ja T&A osas. Juba terve põlvkonna vältel on ettevõtete personalijuhid ihaldanud juhatuse strateegilise nõuandja rolli. Viis aastat tagasi andis Keith Hammond neile püüdlustele aga põrmustava hinnangu ajakirjas FastCompany avaldatud loos „Why We Hate HR“ (Miks me vihkame inimressursi juhtimist), mis kujunes kiiresti kultusartikliks. Tema sõnum oli: edusammud sellel teel on olnud kesised. Personalijuhid on küll tugevad administraatorid, kuid strateegiliseks talendijuhtimiseks vajalikud oskused ja teadmised neil puuduvad.

Nüüd aga seab ülitiheda konkurentsiga ja kiiresti muutuv maailm, kus talente napib ning infotehnoloogia teeb ära lihtsamad tööd, personalijuhid valiku ette – kasva strateegiliseks partneriks või kaota oma võim. Targad organisatsioonid on juba taibanud, et strateegiline talentide värbamine ja inimeste arendamine on ärimaailmas uued edutegurid. Konsultatsioonifirma Fast Future raport „The Future of HR“ (Inimressursi juhtimise tulevik) maalibki pildi uut moodi inimeste juhtimisest. Raport annab suuniseid, kuidas ümber hinnata personalijuhtimise üksuse eesmärki, struktuuri, teenuseid ja tegevusmudeleid ning töötajatelt eeldatavaid võimekusi. Raporti põhjalikku taustauuringut toetavad intervjuud inimressursi juhtimise (ingl k human resources ehk HR) ekspertidega ja ettevõttejuhtide küsitlus.

Finantsteenused 40 aasta pärast

Pilt: The Global Financial Centres Index Report

Finantsteenustest on saanud globaalse majandustegevuse kõige põhilisem komponent ületades varade mahult maailma sisemajanduse kogutoodangu kolmekordselt. Sellepärast on oluline proovida mõista, kuidas võivad ühiskonnad oma elu tulevikus ümber korraldada ja milline on finantsäri perspektiiv.

Briti päritolu stsenaariumite guru Gill Ringland (SAMI Consulting) on valmis saanud raportiga „In Safe Hands? The Future of Financial Services“ (Kindlates kätes? Finantsteenuste tulevik), mis vaatab aastasse 2050 ja püüab ette kujutada finantsteenuste tulevikku. Mõtteraamina selleks visandatakse neli tulevikustsenaariumit, kuhu maailm järgneva 40 aasta jooksul võib areneda. Kõigi nende puhul jäävad finantsteenused ka edaspidi mängima tähtsat osa maailmamajanduses, kuid ees ootavad kogu maailma majandust raputavad järjest suurema amplituudiga turgude kõikumised. Osalt on selle põhjuseks pankade suutmatus loobuda lühiajalise tulu teenimise ahvatlustest pikaajajaliste investeerimisstrateegiate kasuks. 

Vananemise neljamõõtmeline mõju

Pilt: BuzzFeed

Eakate poole kaldu ühiskonnad on uus reaalsus, millega käsikäes tuleb valitsustel, ettevõtetel ja kõigil meil tulevastel kümnenditel elama õppida. Konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) hiljutine raport „Global Aging: How Companies Can Adapt to the New Reality” (Üleilmne vananemine: kuidas firmad saavad uue reaalsusega kohaneda) näitab, kuidas vananevad ühiskonnad tööjõu dünaamikat, majanduskasvu, kapitali kättesaadavust ja tarbijate vajadusi mõjutama hakkavad ning mida ettevõtted eesootavate muutuste valguses juba täna tegema peaksid.

Demograafilise mustri muutumine ei peida endas vaid suuri riske - see avab ka uusi võimaluste aknaid - praktiliselt kõigile ettevõtetele sõltumata sektorist või piirkonnast. Kellele risk, kellele võimalus sõltubki sellest, kui hästi selle trendi sügavusest aru saadakse ja kui efektiivselt reageeritakse. Aga just siin on pikk tee käia, sest vaatamata sellele, et vananemine ei ole enam ammu kellelegi uudiseks, on vaid väike osa ettevõtetest eesootavaks uueks reaalsuseks tegelikult valmis.

Kuhu lähed, globaalne kapitalism?

Pilt: Dani Rodriku raamat „Globaliseerumise paradoks“

Vana Maailm on aastakümneid pidanud globaliseerumise jätkumist pöördumatuks ja kasulikuks. Veel viis aastat tagasi domineeris maailma majandusringkondades ettekujutus, et arenenud maad on jõudnud stabiilse, kriisivaba arengu faasi. Kujutati endale ette, et enesemääramise õigus, rahvusriik ja demokraatia sobivad jätkuva globaliseerumisega hästi kokku. Usuti, et see kooslus on olnud aluseks maailma praegusele eduloole ja et nii saab see olema ka tulevikus.

Ometigi väidab USA majandusteadlane Dani Rodrik oma värskeimas raamatus „The Globalization Paradox“ (Globaliseerumise paradoks) vastupidist: globaliseerumist, enesemääramist ja demokraatiat üheaegselt omada on väga raske. On hea, kui kolmest omatakse kahtegi. Kuid kõiki kolme veel rohkem omada olukorras, kus ühega neist kolmest on juba üle mõistliku piiri mindud, on tema hinnangul täiesti võimatu.

Maailma arvamusliidrid kardavad riskide kuhjumist

Üha tihedamalt läbipõimunud maailmas on ka riskid muutumises moodustades paljude seostega võrgustiku, kus teatud doominokivide kukkumisel jõuab mõju ka paljude teiste valdkondadeni. World Economic Forum (WEF) analüüsib iga-aastaselt selliseid globaalse ulatusega riske ja avaldab tulemused raportina. Käesoleva aasta alul avaldatud arvult seitsmes raport “Global Risks 2012” (Globaalsed riskid 2012) kajastab maailma arvamusliidrite tänast tunnetust suurimatest tulevikuga seotud hirmudest.

Võrreldes möödunud aastaga on toimunud riskide tajumises oluline nihe - murekohad on kaldunud keskkonnariskidelt sotsiaal-majanduslikele riskidele. Majanduslike ja sotsiaalsete riskide esilekerkimise tunnistuseks on ka 2011. aasta uudistevoog, mida kroonisid lõppematud vaidlused Euroopa Liidu riikide vahel võlakriisi lahendamiseks ja protestid ebavõrdsuse vastu nii rikkamates (nt Occupy Wall Street) kui ka vaesemates ühiskondades (Araabia riigid). Kopenhaageni kliimakõneluste eesmärgid ja ebaõnnestumised on unustatud, lisaks on keskkonnariskid nüüd igapäevasemad – näiteks on pakilisemaks mureks tõusnud toidu- ning puhta vee puudus.

Talendimagnet meie tagahoovis

Pilt: cyrillascrochet.com

Majanduskriis on üleilmses talendisõjas kaasa toonud vaherahu, kuid äritegevuse elavnemine koos mitmete megatrendide tugevnemisega lükkavad sellele õige pea taas hoo sisse. Tulevikuks valmistudes on oluline mõista, millest erinevate riikide ja piirkondade edu talentide püüdmisel sõltub - mis on need tegurid, mis võitjaid kaotajatest eristama hakkavad.

Tuntud majandusajakirja analüütikaharu Economist Intelligence Unit (EIU) koos konsultatsioonifirmaga Heidrick & Struggles reastas uuringus „Global Talent Index Report: The Outlook to 2015“ (Globaalse talendiindeksi raport: väljavaade aastani 2015) riigid võimekuse järgi talente „toota“ ja neile eneseteostuseks atraktiivset keskkonda pakkuda. Seda nii täna kui ka nelja aasta pärast. See 60 maailma riiki kattev talendikaart on väärt teejuht nii ettevõtetele investeeringute kavandamisel kui ka riikidele oma võiduvõimaluste hindamisel. Kuigi Eestit uuring ei kata, on sealt talendisõbraliku keskkonna kujundamise tarbeks nii mõndagi õppida. 

Sotsiaalne innovatsioon muudab maailma

Andke mulle [piisavalt pikk kang ja] toetuspunkt ning ma liigutan maailma – Archimedes. Pilt: www.math.nyu.edu

Kriis on ebasoodsalt langenud kokku ajaga, mil tuleb mõelda vananeva rahvastiku ülalhoidmise, haridussüsteemi muutuste, keskkonnasäästlikkuse ja muude ühiskondlike murede lahendamise peale. Kasvav surve arenenud riikide eelarvetele on pannud rääkima sotsiaalsest innovatsioonist – ühiskondlikku kasu toovatest uuendustest. Need lahendused võivad sündida riigiametite, ettevõtete või kolmanda sektori poolt; või eriti nende koostöös, muutes nii ka riigi toimemudelit.

Järgnev sissejuhatus sotsiaalse innovatsiooni trendi põhineb enamjaolt Suurbritannia mõttekeskuse NESTA välja antud sotsiaalse innovatsiooni näiteid ja mehhanisme koondaval raamatul „Open Book of Social Innovation“ (Sotsiaalse innovatsiooni avatud raamat) ning Poola rannikulinnas Gdynias toimunud rahvusvahelise sotsiaalse innovatsiooni koostöövõrgustiku 2011. a novembri aruteludel. Viimasel said kokku Euroopa Komisjoni esindajad, sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike ja mõttekeskuste inimesed ning praktikud. Aruteludest koorus väärt õppetunde poliitikategijatele ja teistele sotsiaalse innovatsiooni esiletõusu hoogustamiseks – ka Eestis.