neljapäev, 28. juuli 2011

Ärivõimalusi leiab Aafrikast

Pilt: New Africa report, Business Action for Africa

Aafrika on saanud maailmamajanduse tõusvaks täheks. Investorite jaoks on see tärkavate majanduste hulgas Aasia kõrval atraktiivseim välisinvesteeringute sihtpaik, nagu leidis hiljuti Ernst & Young. Maailmapank arvab, et Aafrikal on käes enneolematu võimalus korrata 30 aastat kestnud Aasia edulugu ja alustada viimaks arenguhüpet vaesusest välja. „Uutmoodi Aafrika“ tõusust pajatavaid artikleid ja raporteid tuleb muudkui juurde.

Nende hulgas on seni üheks paremaks allikaks McKinsey Global Institute poolt 2010. aastal avaldatud uuring „Lions on the move: the progress and potential of African economies“ (Lõvid liikvel: Aafrika majanduste progress ja potentsiaal), millest 2011 maikuu HBR ülevaate avaldas. McKinsey analüüsis põhjalikult mandri kasvulootusi ning pakkus häid juhiseid, et kust Aafrikas parimaid ärivõimalusi otsida.

reede, 22. juuli 2011

Roheline energeetika – pesamuna on jõudmas teismeikka

Pilt: dreamstime.com



















Taastuvenergia tootmisest on lõpuks ometi saamas iseseisev elujõuline tööstusharu, kirjutab strategy+business. Tehnoloogiate mitmekesisus ning uued arendajad-tootjad-finantseerijad on loonud põhja, mis lubab juba lähiajal konkureerida traditsioonilise energiatootmisega ja pakub tehnoloogiatele uusi rakendusi.

teisipäev, 19. juuli 2011

Maailma suurim turg peidus püramiidi põhjas

Pilt: hsp-ag.com

Küsimusele, et miks ta panka röövida üritas, vastas üks USA pangaröövel Willie Sutton kunagi: "Sest kogu raha on ju seal!" Samamoodi "panka röövima" lähevad enamik tänapäeva firmasid, keskendudes oma toodete-teenuste pakkumisel kogu maailmas vähemust esindavale sissetulekute püramiidi tipule. Suuremad võimalused on aga märkamatuks jäänud - püramiidi põhja ligi 4 miljardit (jah, miljardit) inimest moodustavad mitme triljoni dollarise ostujõuga turu, kes on valmis tarbima.

Kui USA strateegiaguru C.K. Prahalad sajandi algul püramiidi põhja teooriaga välja tuli, oli levinud arvamus, et vaesemad ühiskonnakihid moodustavad kehva klientuuri: nad ei jõua maksta, neid on kehv teenindada, neid saab aidata vaid riiklik toetus. Prahalad lükkas selle ümber ja väitis, et oleme liialt kinni vanas mõttemallis. 2004. aastal ilmus tema raamat “Fortune at the Bottom of the Pyramid” (Varandus püramiidi põhjas), mis on nüüd The Economisti valitud kuue peamise ärikirjandusklassika teose seas. Pärast teda on teisedki hakkanud sama rida ajama: World Economic Forum (WEF) on kirjutanud  ootusärevalt "järgmistest miljarditest" (The Next Billions), nagu ka arenguorganisatsioonid WRI ja WBCSD. Püramiidi põhja teemalise kirjanduse lisandumine on vaid üheks signaaliks, et trend liikuda oma toodete-teenuste pakkumisega vaesemate tarbijate poole kogub maailmas hoogu.

neljapäev, 14. juuli 2011

India tuleb teenuste tagatoast välja

Pilt: eurobrandsindia.com blogi
Viimasel kümnendil tekkinud stereotüübi kohaselt täidab Hiina globaalses tööjaotuses maailma tehase ning India teenuste tagatoa ülesandeid. Veebruaris avaldatud Ernst&Young’i (E&Y) esimene uuring India atraktiivsusest välisinvestoritele Reaching towards its true potental (Oma tõelist potentsiaali püüdes) annab aga alust arvata, et senine must-valge pilt saab peagi värvi juurde. Indial on potentsiaali seniselt madala kulubaasiga äriprotsesside allhankelt (ingl k business process outsourcing, BPO) edasi rühkida.

1,2 miljardi elanikuga India majanduskasvuks prognoositakse lähitulevikus 8% aastas. Optimistide hinnangul realiseerub see pigem kahekohalisena. India keskklassi nähakse järgmise 15 aasta jooksul kolmekordistumas ning sellest tulenev sisenõudluse kasv 20 aasta vältel ulatub 9,2%-ni. Need tegurid on potentsiaalsete välisinvestorite ringi laiendanud ja nagu tärkavate võimaluste puhul ikka, kehtib ka siin reegel: kes ees, see mees.

esmaspäev, 11. juuli 2011

Talendikõrb kesk rahvaküllust

Pilt: Google Images

Täna on kõikjal maailmas poliitikakujundajate prioriteetide eesotsas töökohtade loomine. Keskendumine võitlusele tööpuudusega varjutab laiema avalikkuse ja valitsuskabineti aruteludes aga üha teravamaid jooni võtvat talendikriisi. Ettevõtjad on siiski juba mõnda aega mures olnud. Varem, kui me oodatagi oskame, on käes sedavõrd suur talentide nappus, et lahendamata jättes pidurdab see majanduskasvu kogu läänemaailmas.

Sestap ei tohiks järgnevad numbrid kedagi ükskõikseks jätta: USA-s on aastaks 2030 juurde vaja 25 miljonit talenti, Lääne-Euroopas aga üle 45 miljoni. Just sellise tulemuseni jõudsid oma jaanuarikuises raportis „Global Talent Risk: Seven Responses“ (Globaalne talendirisk: seitse vastust) World Economic Forum ja Boston Consulting Group (BCG). Talent ei ole seejuures mitte järgmine Albert Einstein või Mark Zuckerberg, vaid kõrgeltkvalifitseeritud spetsialist, kelle hulka eeldatavasti kuulub ka enamus selle kirjatöö lugejatest.