teisipäev, 26. aprill 2011

Isikuandmed: kullapalavik 2.0

Pilt: WEF

Maailm on muutumas väiksemaks: tehnoloogia ühendab üha enam inimesi, seadmeid, arvutivõrke, tutvuskondi ja kogukondi, virtuaalset ja füüsilist maailma. Keda me tunneme, mis meile meeldib, kus me oleme käinud, mida ostnud, kuhu kavatseme minna jne – selle kohta jääb aina tihedamini jälg kujul, mida on võimalik avalikus (nt internet), poolavalikus (nt Facebook) ja suletud (nt ettevõtete andmebaasid) küberruumis leida, siduda ning analüüsida. Tekkinud on uus vara liik – isikuandmed – ja tööstus nende leidmiseks ja analüüsimiseks – andmekaevandus. Selle fenomeni võttis lahata Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum, WEF) äsjane sissevaade isikuandmete kasutamise tulevikku Personal Data: The Emergence of a New Asset Class (Isikuandmed: uue varaklassi tekkimine) (jaanuar 2011).

kolmapäev, 20. aprill 2011

Maailmamajanduse sipelgapesad


Konsultatsioonifirma McKinsey raportist Urban world: Mapping the economic power of cities (Urbaniseerunud maailm: kaardistades linnade majandusjõudu) ei saa järeldada muud, kui et 21. sajandi tegijad majanduslikus mõttes on ennekõike linnad. Igal aastal lisandub maailma linnadesse 65 miljonit uut elanikku. Samas on kõige suuremate ehk megalinnade kasv pidurdumas ja nende kohta püüavad uued tärkavad „keskkaallased“ - 5-10 miljoni elanikuga sipelgapesad.

Näiteks Tokyo, Mumbai või Delhi majanduskasv on olnud perioodil 1993-2010 madalam riigi kui terviku majanduskasvust. Senised hiiglased ei ole enam majanduskasvu vedurid ning suurimat kasvupotentsiaali evivad hoopis nn keskmised suurlinnad, kus elanikke alla 10 miljoni ja millel kasvuruumi rohkem. Seega keskendumine tänastele megalinnadele võib olla isegi lühinägelik, sest dünaamikat ja kasvuvõimalusi pakuvad just need linnad, mis saavad ise tulevasteks megalinnadeks. McKinsey on ka defineerinud 600 suurimat linna nende panuse järgi maailma SKT kasvu aastatel 2007-2025 ning suurem osa on just alla 10 miljoni linnad.

kolmapäev, 13. aprill 2011

Hõbedane tsunami - mitte ainult Jaapanis


Jaapani analüütiku ja mõtleja Kosuke Motani arvates on majanduse selgroog rahvastik, sest vanuseline jaotus on majanduse jaoks palju põhjapanevam, kui seda tavaliselt arvatakse. Motani selgitab demograafiliste suundumuste najal Jaapani üha rohkem küüru vajuvat majandust ning miks sellest tardumisest on nii raske välja tulla. Äratuskellaks on olnud tsunami ja radioaktiivsus, aga see ei ravi kroonilisi nähtusi, millele Motani juhib tähelepanu.

Hoolimata Jaapani vananemise ekstreemsusest ja kultuurilistest eripäradest, on tõusva päikese maa Aasia tulevikutrendi näitaja ning õppelava kogu maailmale. Kosuke Motani väitel on tegu justkui haneparvega: nagu Jaapan ees, nii ülejäänud arenenumad Aasia riigid järgi. Et Eesti on Jaapanile sarnaselt keeleliselt ja võõramaalastele pigem suletud, siis on meie jaoks Jaapanil varuks ka lisa-õppetund: üleilmastuvas maailmas on keeruline lahendada vananeva ühiskonna probleeme, olles samal ajal maailmale suletud (jah, Eesti majandus on avatud, kuid seda ei saa veel öelda ühiskonna kohta).

kolmapäev, 6. aprill 2011

Talendijuhtimine on võti edukaks toimetulekuks üleilmastumisega


PricewaterhouseCoopers (PwC) usub, et kümme aastat ei ole lühike aeg selleks, et põhjalikult ümber kujundada viise, kuidas kvalifitseeritud tööjõudu maailmas värvatakse ja juhitakse. Nende usk põhineb ühelt poolt globaalsete äriliidrite üksmeelsel hinnangul (97% küsitletutest), et õigete talentide omamine on kõige kriitilisem tegur ja samas suurim väljakutse ettevõtete kasvuks. Teisalt tuleneb see asjaolust, et on rida vankumatuid trende, mis muutust jõuliselt tagant tõukavad. PwC arvates määrab järgmise kümnendi võitjad ja kaotajad see, kes on võimelised talente ligi meelitama, hoidma ja rakendama. Milleks siis täpsemalt tuleks ennast ettevõtetel ja riikidel valmis panna, et kümne aasta pärast ennast mitte kaotajate leerist leida, annab vihjeid PwC koostatud raport Talent Mobility 2020: The next generation of international assignments (Talentide mobiilsus 2020: rahvusvaheliste töökohtade uus põlvkond).

esmaspäev, 4. aprill 2011

Auto kui iPhone


Järgmise 15 aasta jooksul muutub autoturg rohkem kui kunagi varem auto ajaloos – nii väidab konsultatsioonifirma Roland Berger märtsi alguses ilmunud uuringus.

Rahvastiku vananemine, linnastumine, Aasia riikide ostujõud, muutused tarbijate väärtushinnangutes ja uued tehnoloogiad kujundavad ümber kogu autonduse alates allhankijatest kuni müügini. 10 aasta pärast sõidab keskmine sohver tõenäoliselt pisikese keskkonnasõbraliku internetti ühendatud nutika elektriautoga, mis pole tema omagi, vaid renditud näiteks ühiskasutusskeemi kaudu (car sharing).