esmaspäev, 28. veebruar 2011

Jaapani vana mure


The Economist peegeldab Jaapani Arengupanga analüütiku Kosuke Motani raamatut, kus visatakse kinnas väitele, et Jaapani deflatsiooniliste probleemide ravi peitub  rahanduspoliitikas. Probleem on aga sügavamal - demograafiste tõsiasjade eiramises.

Järsk tööealise elanikonna kahanemine Jaapanis on vähendanud sisemaist tarbimist, mida võimendab säästmine pikaks seenioripõlveks kombineerituna kultuuritraditsioonidega, kus töötatakse kõrge vanuseni ja nooremad põlvkondade osaks on väiksema lisandväätusega tööd. Lisaks kummitab Jaapani ühiskonda kuningas Leari sündroom - kuidas kogunenud jõukust jaotada nõnda, et eakate heaolu ei kahaneks.

reede, 25. veebruar 2011

Raha on linnas!

Pilt: trendwatching.com

Urbaniseerumine tähendab palju enamat kui lihtsalt linnade ülerahvastumist ja kommunaalväljakutseid. Linnas elamine on muutunud eristumise ja vahetegemise aluseks, omaette identiteediks. Ning see on mõjutanud ja mõjutab edaspidi üha enam ka tarbimiskultuuri.

trendwatching.com on urbaniseerumise kui tuleva kümnendi megatrendiga seoses välja mõelnud koguni uue termini – citysumer ehk (suur)linnatarbija. See on tarbija, kellel on raha ja kes oskab seda ka kulutada. Linnatarbijate arv kasvab järgmistel kümnenditel meeletult ning kaubanduses, tööstuses ja teenustemajanduses loob selline linnatarbija terve rea uusi ärivõimalusi.

neljapäev, 24. veebruar 2011

Talendiralli - maailmas kasvav trend


Globaliseerumine kui megatrend on ümber kujundamas muu hulgas ka rahvastiku rände ja mobiilsuse profiili maailmas. Kui seni ollakse harjunud maailmas „lõuna-põhi“ suunalise ning pigem erialase ettevalmistuseta inimeste rändega nagu näiteks massiline emigreerumine Ladina-Ameerikast USA-sse või Põhja-Aafrikast Euroopasse siis järgmised 10 aastat näeme maailmas rände mitmekesistumist ning riikide aktiivsemat tegutsemist erialaselt hea ettevalmistusega inimeste tööjõuturule meelitamiseks, kirjeldab tulevikutrende CIFS 2010. a. avaldatud raport Global Talent Rally (Globaalne talendiralli).

kolmapäev, 23. veebruar 2011

Maailm aastal 2050 – G7 asemel E7

Pilt: russiablog.org

PricewaterhouseCoopersi projektsiooni järgi ei ole „maakera pöördumine itta“ enam tühi sõnakõlks, vaid vääramatu tõsiasi – Hiinast ja Indiast on aastal 2050 saanud maailma suurimad majandused, USA on kukkunud kolmandaks ning Jaapan Brasiilia järel viiendaks; suurimate majanduste esikümnesse on trüginud veel Mehhiko ja Indoneesia.

Hiljuti ilmunud raportis on kiiresti arenevate majandused ja aeglustuva kasvutempoga tööstusriigid viidud ajas 40 aastat edasi, aastasse 2050. IMFi peaökonomisti Olivier Blanchardi hinnangul on kahekiiruseline taastumine juba niigi kriisijärgne reaalsus ning sisuliselt tähendab selline areng pikemas plaanis G7 tööstusriikide mõjujõu vähenemist ja uue kiirelt areneva seitsmiku - E7 - esiletõusu, kuhu kuuluvad peale BRIC-riikide (Hiina, India, Brasiilia ja Venemaa) veel Indoneesia, Mehhiko ja Türgi. Lisaks näeb PwC uute tegijatena Lõuna-Aafrikat, Argentinat, Saudi-Araabiat, Nigeeriat ja Vietnami.

teisipäev, 22. veebruar 2011

Globaalse haardega riskid 2011



Globaalsete riskide maastik on läinud iga aastaga järkest keerukamaks, tunnistab juba kuuendat aastat Davosi Maailma Majanduse Foorumit eestvedav Klaus Schwab WEF raportis Global Risks 2011. Kokku viisid 2010 aasta jooksul 50 eksperti läbi ligi 600 intervjuud globaalsete liidrite/ekspertidega ja see kirjutati kokku raportiks, kus tuuakse välja 37 globaalset riski ja kirjeldatakse üsna konstruktiivselt nende omavahelist mõju.

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Kui reaalne on uue maailmaraha teke?


Finantskriis ja kiirelt kasvav USA riigivõlg on tõstnud päevakorda maailma rahasüsteemi tuleviku. Räägitakse kullastandardile tagasimineku vajadusest, dollari asendamisest mingi uue maailmarahaga ja mitmetele reservvaluutadele tuginevast maailma rahasüsteemist, IMF võimalikust rollist selles protsessis.

Täna ei tea keegi, kuhu rahamaailm suundub. Kuid vaatamata erinevustele tulevikunägemises domineerib siiski konsensus selles, et praegune, dollari domineerimisele tuginev olukord muutumatult säilida ei saa.