teisipäev, 20. detsember 2011

Tehnoloogiavalem hariduses

Tuleviku klassiruum (pilt: archicentral.com)

Murrangulisi muutuseid hariduse andmises, olgu siis tehnoloogiaga või ilma, on lubatud ja oodatud nii Eestis kui ka mujal juba pikka aega. Tuntud innovatsiooniteoreetik, Harvardi ülikooli professor Clayton Christensen tõdes oma haridusele keskendunud raamatus „Disrupting Class” (Trendemurdev klass), et see kuidas koolides on arvuteid kasutatud, on olnud täitsa ennustatav ja loogiline – ent täiuslikult väär.

Konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) raportis „Unleashing the Potential of Technology in Education” (Tehnoloogia potentsiaali vallapäästmine hariduses) selgitatakse, milline see õige infotehnoloogia-kasutus siis olla võiks: kogu haridusahelat terviklikult arvestades õpilaste tulemusi ja haridussüsteemi väljundeid parandav. Selle järelduseni jõutakse kirjeldades seniste takistuste ületamist tehnoloogia rakendamisel hariduses, selle trendi suurimaid ajendeid ning viise infotehnoloogia (IT) tulemuslikumaks kasutamiseks õppetöös.

Aeg IT mõtestatud kasutamiseks hariduses on küps
BCG toob välja kolm olulisemat põhjust, miks tehnoloogia kasutamine hariduses (eriti üldhariduses) pole tekitanud ootustele vastavaid muutuseid:
  • üldharidusse minevate tehnoloogiainvesteeringute maht on tagasihoidlik (nt USA-s vaid 1,9% kogukulust võrrelduna 4-6%ga teistes teadmusmahukates valdkondades nagu professionaalsed teenused või tervishoid),
  • keskendutakse IT-le (st riist- ja tarkvara juurutamisele) ilma õppeprotsessi muutmata ja 
  • õpetajate koolitus tehnoloogiavahendite kasutamaõppimiseks on ebapiisav, sest ei anna oskusi nende kasutamiseks hariduses. 

Ehkki tegemist on USA haridussüsteemi põhjal tehtud järeldustega, tulevad need Eestiski tuttavad ette.

Miks need takistused nüüd enam progressi ei kammitse? BCG osundab neljale globaalsele mõjujõule, mis haridussüsteemis muutuseid kannustavad:
1.    Haridustehnoloogiale pühendunud firmade arv kasvab jõudsalt. Paljud nendest ei eksisteerinud veel viis aastat tagasi. Kiiresti on kasvanud mobiili-app’ide turg (nii Apple’i, Microsofti kui Androidi oma), kus haridusrakendused on väga populaarsed. Väiketegijate kõrval on jõudu kogunud ka suured, kes pakuvad tarkvara ja teenuseid tervetele ülikoolidele, hariduspiirkondadele (nt omavalitsused) ja koguni riikidele (nt DreamBox Learning, Reasoning Mind või Khani akadeemia, millest allpool veel juttu tuleb).
2.    Tehnoloogiliste muudatuste tempo kiireneb – seadmed on aina väiksemad, kiiremad ja kasutajasõbralikumad (vrd kasvõi tänast mobiiltelefoni kümne aasta tagusega). Seadmete hulga kiire kasvuga käib käsikäes hindade sama järjepidev langus. Leidub rohkem nii neid, kes õppetööd tehnoloogiaga rikastata soovivad, kui erinevaid teenusepakkujaid, kes tehnovidinaid kasutades uusi haridusrakendusi pakuvad. See suurendab IT kättesaadavust ka hariduses.
IT seadmete hinnad langevad oluliselt ja kättesaadavus kasvab (allikas: BCG)

3.    Avalikkuse ootused hariduskulutustelt saadava kasu osas kasvavad. USA hariduskulutused õpilase kohta on 70-ndate keskpaigast enam kui kahekordistunud samas kui tulemuste tase (nt matemaatikaoskused) on jäänud muutumatuks. Majanduskriisi tingimustes saaks ilmselt iga odavam lahendus, mis isegi samu tulemusi pakub (rääkimata parematest), tähelepanuväärse nõudluse osaliseks. Näiteks Florida Virtuaalkool (osariigi käivitatud ja suurimaks kasvanud virtuaalne õpikeskkond) on nelja aastaga aidanud kokku hoida üle 38 miljoni dollari (siin ja edaspidi USD).
4.    Tehnoloogial on laste elus aina suurem osa. Seda tõendab nii lasteaiaeeliku osavus tahvelarvuti kasutamisel kui telerivaatamise aeglane ent järjekindel asendumine arvuti jt IT-seadmetega kõigis noorte vanusegruppides. Kui koolid IT kasutuselevõtuga kaasa ei lähe (nt kooltöö viidete puhul ikka veel ette tulev hüüatus: „Internet pole allikas!“), siis haridus võõrandub õppijatest ega valmista neid piisavalt ette edasiseks eluks ja karjääriks (võrreldes nt eakaaslastega riikides, kus seda tehakse).

Nende nelja mõjujõu koostoime viib selliste suuremate muudatusteni nagu hariduse kättesaadavus igal ajal, igal pool ja igaühele, nii et näiteks igale õpilasele leidub suurepärane õpetaja. Tehnoloogia abil pakutav ajakohane, asjakohane ja huvitav õpisisu võimaldab hakata õppimiskogemust kohandama õpilase eelistusi ja eeldusi arvestavaks.

Muudatused õnnestuvad kogu haridustsüklit arvestades
Samas tunnistatakse ka BCG ülevaates, et nende muutusteni jõudmine pole sugugi garanteeritud. Edu valem neist arengutest maksimaalse kasu võtmisel peitub suletud ahela koolitussüsteemi (ingl k closed-loop instructional system) arvestamises ja ärakasutamises. Raporti autorid märgivad siiski, et tegemist pole millegi uuega – ka senini on hea praktika olnud selgete eesmärkide põhjal õppekavade koostamine ning nende õppekavade jaoks õpetajate leidmine. Õpetajad annavad õpetamise käigus oma teadmised edasi ja saavad hindamise tulemusel õpilase edenemise kohta tagasisidet. Viimase põhjal modifitseerivad nad jällegi õppe eesmärke ja selle läbiviimist. Oluline erinevus varasemast peitub aga tehnoloogia võimaldavas rollis, mis lubab seda kõike paremini, kiiremini ja tihtipeale ka odavamalt teha.

Tehnoloogia võimaldab suletud ahelaga koolitussüsteemil pakkuda paremaid tulemusi õpilase jaoks (allikas: BCG)



Kuigi raport pühendab tähelepanu igale ahela osale, tasub siin välja tuua näide haridussüsteemi eesmärkide muutumisest. Kui Briti impeeriumi tulevaste liidrite edukuse eelduseks peeti Oxfordi või Cambridge’i ülikoolides põhjalike kreeka ja ladina keele, ajaloo, filosoofia ja kirjanduse kursuste läbimist, siis täna oodatakse neilt selliste 21. sajandi oskuste valdamist nagu kriitiline mõtlemine, koostöö ja tohutust infohulgast uue teadmise loomine. Teadmiste edasiandmise asemel (seni küll pigem lisaks) oodatakse kaasaegselt hariduselt märksa enam tulevikuoskustele keskendumist (täpsemalt räägib sellest Fututoa artikkel Tulevikutöö kümme võtmeoskust).

Uued eesmärgid toovad kaasa uued viisid õpitulemusteni jõudmiseks. Hariduspõllule on ilmunud mitmed uued äestajad ja väetajad. Ka info hulk ja kättesaadavus, mille põhjal neid materjale kokku panna, ületab generatsioonitaguse koolmeistri ka kõige optimistlikumad ootused õpivara eri vormidele ja hulgale. Täna on võimalik avalikus kasutuses olevaid andmeid ja materjale nutikalt kombineerides ja õppetöösse integreerides hoida see nii ajakohase, huvitava kui eristuvana. Üks viimasel ajal palju tähelepanu saanud näide on Khani akadeemia. Salman Khani (kellel Harvardi Ülikoolist ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist kokku neli kraadi) poolt kuue aasta eest poolkogemata nõbu järeleaitamisest välja kasvanud ning 2009.a hobist täisajaga tööks muutunud ettevõtmine pöörab pea peale senise õpetamismudeli. Õpetaja kuulamine ja materjali läbitöötamine toimub kodus ning teooriate seletamine harjutuste, ülesannete ning grupiööde abil klassis (loe pikemalt näiteks ajakirja Wired artiklist). Ühes Los Altose (Kalifornia) kooli Khani akadeemia materjalide alusel õppivas klassis paranesid matemaatika testitulemused poole aastaga 106 protsenti.

Khani akadeemia veebis on saadaval juba üle kolme tuhande 7-14 minutilise videoklipi (peamiselt reaalained), mida on YouTube’is vaadatud 80 miljonit korda (keskmiselt 2 miljonit kuus ja kasvab). Ettevõtmist on toetanud nii Bill Gates 1,5 miljoni dollariga kui ka Google 2 miljoniga, mille abil tõlgitakse materjale 10 keelde ja ka eestindamisega tegeleb Eestis MTÜ KAE Kool. Sarnasele kontseptsioonile on üles ehitatud ka Carnegie Mellon’i Open Learning Initiative (Avatud Õppe Initsiatiiv), kus on tõestatud õpitulemuste paranemine vaatamata 75% võrra vähem klassiruumis veedetud ajale.

Ka õppe „kohaletoimetamisel“ pakub klassiruumile alternatiivi virtuaalõpe. Heaks näiteks on Lõuna-Korea, kus sel suvel alustatud riikliku projektiga soovitakse aastaks 2015 teha kõik õppematerjalid digitaalseks ja mitmeplatvormiliseks (arvutid, nutitelefonid, telerid, tahvelarvutid jne). Teine näide Koreast on Megastudy, mis vahendab tippõpetajate kursuseid kõrgkooliks ettevalmistavates koolides (ingl k cram schools, korea k hagwon). Nende kursuste järgi valmistavd end ette 2,8 miljonit õpilast ehk ligi pooled sealsetest kõrgkooli suundujatest (selle varjukülg on üleõppimine, millest rääkis üks hiljutine TIME’i lugu).

Muid huvitavaid e-hariduse näiteid maailmast…
  • Insenerikutt engineer guy e Illinois ülikooli professor Bill Hammack seletab haaravalt igapäevaesemete (nagu arvuti kõvaketas või elektripirn) toimimis-põhimõtteid
  • Connexions – valmis teadmustükid tekstide, video ja graafikana kasutaja poolt sobiva õppematerjali kokkupanemiseks
  • ITunes U – Stanfordi, Oxfordi jt tippülikoolide professorite loengud astrofüüsikast zooloogiani iPhone’is vaatamiseks  
  • Google’i koodiülikool – kursused, videod jm õppematerjalid arvutiteaduste õppijate ja õpetajate jaoks
  • MoMa moodsad õpetajad – New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumi tasuta kunsti- ja kultuurialased loengud ja kursused nimekate kunstnike poolt 
  • YouTube Edu – käepärane kanal koondab üle 125 tuhande tasuta õppevideo nii nimekatelt ülikoolidelt kui vähemtuntud entusiastidelt (k.a. sealt tuule tiibadesse saanud Khan’i akadeemia materjalid) 
  • Studio School – Briti haridusuuenduste eesliinil olev riigikooli mudel 14-19 aastastele, mis seob elulist kogemust õpitavaga reaalse töö ja projektide abil (varsti sellest Fututoas pikemalt)

…ja Eestist 
  • Koolielu – Tiigrihüppe õpivara varamu
  • Miksike – e-töövihiku jm muud e-õppematerjalid ning tugi nende kasutamiseks
  • KAE Kool – Khani akadeemia õppematerjalide eestindamisega tegelev MTÜ
Järgmine oluline lüli haridusahelas on hindamine.  Üksikisiku tasemel  annab see tagasidet nii õpilasele kui õpetajale nende töö tulemuslikkuse kohta ja süsteemi tasemel aitab korrigeerida kogu protsessi efektiivsemaks alates eesmärgistamisest kuni tulemuste mõõtmiseni. Tehnoloogia panus sellesse on pideva reaalajas toimuva hindamise lihtsustamine (või lausa võimaldamine). Selles osas on käepärast võtta hea kodumaine näide Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest, kus on ettevalmistamisel eksamite infosüsteem. Vaatamata nimele on rõhuasetus hoopis kõiksugu ülesannetel ja testidel (sh ka eksamitel), mis võimaldavad nii formatiivset (õpingute käigus, nagu nt tunnikontroll või kodutöö) kui summatiivset (õppeperioodi kokkuvõttena, nt eksami- või tasemetöö) õpilase edenemise hindamist. Süsteem kavandatakse hindamise kogu protsessi (alates harjutuste kujundamisest nende elektroonilise rakendamiseni) ja mitmekülgsust (igapäevastest kodutöödest riigieksamiteni) hõlmavana. Kui selle esimesed osad järgmisel aastal töösse lähevad, on tegemist uudse lahendusega mitte ainult Eestis, vaid ainulaadse e-testimise lahendusega ka maailmas.

Kõigi nende muudatuste lävel olles rõhutab BCG oma analüüsi kokkuvõttes haridussüsteemi muutmisel kriitilise edutegurina terviklikku, st kogu suletud ahelaga koolitussüsteemi arvestavat lähenemist haridusstrateegiale ja haridussüsteemi tasemete pühendumist. Konkreetsemalt tähendab see õpetajate võimestamist (koolituste, metodoloogilise toe, aega säästvate IT vahendite jms kaudu), õpilaste kaasamist õppe kujundamisse, heade tagasisidesüsteemide loomist, digiõppimise levikut toetavate poliitikate elluviimist (paindlikum rahastamine, kvaliteeti pärssivate geograafiliste barjääride kõrvaldamine) ja kogu protsessi toetava (modulaarse arhitektuuriga) IT-taristu loomist. Mitmed eelpool toodud näited tõestavad, et tehnoloogiarevolutsioon hariduses pole enam pelgalt hüpoteetiline.

Eesti haridussüsteemi tehnoloogiaväljakutsed
Eelnevast järeldub, et tulevikuski näeme nii edukalt tehnoloogiaid oma kasuks pööranud koole, terveid hariduskeskkondi ja riike, kui ka selles mahajääjaid. Eesti šansid hariduse moderniseerimisel on päris head. Senine kogemus koolide arvutiseerimisel, digiõppematerjalide loomisel, õpetajate koolitamisel jne, nii positiivne kui negatiivne, annab hindamatu eelise alles tehnoloogiliste haridusuuenduste rajale asunute ees. Uutest tehnoloogistest lahendustest pole seejuures mitte ainult hariduslikku kasu, vaid neid saab ka maailma viia (nagu ülaltoodud näitedki viitavad seal kasvavale nõudlusele). Samas pole kõik need pilootprojektide kogemused, õpetajate vabatahtlik töö elektrooniliste õppematerjalide loomisel, jms toonud kaasa süsteemset muutust. Pigem on see suurendanud digilõhet koolide vahel sõltuvalt entusiastlikke õpetajate olemasolust ning koolijuhtide tegutsemisest.

Ei piisa IT kooli “uputamisest” ega ka üksikalgatuste toetamisest ilma, et neist saadud parimad kogemused leviksid laiemalt. BCG raportist ajendatult tasuks ka Eestis küsida, kas IT kasutamist Eesti hariduses vaadeldakse ja arendatakse samamoodi kogu ahelat silmas pidades või piirdume vaid mõnede osadega ning tasemetega? Kuidas kindlustame selle, et väärt üksikalgatuste ja pilootprojektide kogemus levib teistessegi koolidesse ja vajaminevad muudatused kogu süsteemis toimuksid? Vastustest neile küsimustele sõltub, milline näeb Eesti kool välja kümne aasta pärast ja kas oleme e-hariduse vallas maailmas eesrinnas ning sellealase teadmise eksportija või mitte.

Vaata samal teemal lisaks:

3 kommentaari :

Kristjan Rebane ütles ...

Vahendan siia Katrin Pinki kommentaari:
"Samal teemal, matemaatika õpetamise näitel pidas 7.12.2011 TTÜs avaliku loengu Stanfordi ülikooli teadlase dr Keith Devlin. Tema loengu slaidid on kättesaadavad siit.

Devlin oli oma ettekandes suhteliselt kriitiline Khani akadeemia osas. Tema seisukoht on, et tegu ei ole uue meediumiga ja näiteks matemaatika õpetamises ei ole põhimõtteliselt mitte midagi muutunud. Video asendab raamatut ja õpetamisel lähtutakse ikkagi vananenud printsiipidest - matemaatikat õpetatakse teoreetiliselt. Ta võrdles tänast lähenemist muusikaõppega - kui meil ei oleks muusikainstrumente, siis me õpetaksime muusikat pelgalt noodipaberil. Matemaatikat õpetatakse täna "nootide järgi", instrumendid matemaatika õppimiseks puuduvad. Aga need on tulekul."

Robert Peetsalu ütles ...

Väga hea artikkel Kristjan.

Keith Devlin, nagu ka paljud teised, räägib Khan Academy'st kui pelgalt videote kogumist ja ei arvesta võimsat õppimist soodustavat, juhtivat ja motiveerivat keskkonda, mida Khan Academy pakub kõigile, kõikjal ja igal ajal.

Kristjan Rebane ütles ...

Khani akadeemia kohta oli 9. juuli TIME'is hea värskemate andmete ja vaatega ülevaatelugu. Kel huvi, saab seda kaeda SIIT (ajakirja veebis loo täisversioon vaid tellijatele loetav, seega alt link SchoolLeadership2.0 lehele).

Postita kommentaar