neljapäev, 3. november 2011

Tärkavate turgude mobiilne rahakott

Pilt: in2eastafrica.net 

Kuulutatakse revolutsiooni, mis meie rahakoti mobiilseks muudab. Selle nimel töötavad mitmed tehnoloogiafirmad, kes üritavad mobiili standardseks maksevahendiks muuta, kuid töö on raske. Nagu tõdeb Google Walleti internetilehekülg: “Viimase mõne tuhande aasta jooksul on makseviisid muutunud kolm korda. Kõigepealt tulid mündid, siis paberraha, siis kaardid. Nüüd oleme järgmise suure muutuse juures.” Muutused tulevad revolutsiooniga ja need on alati “verised”. Pealegi ei ole Lääne kaupmeestel ja tarbijatel väga suurt vajadust olemasolevat (kaardi)teenust välja vahetada – praeguse, küllaltki hästi toimiva maksesüsteemi olemasolu pärsib mobiilse rahakoti võidukäiku. Kuid see on vaid osa kogu tõest. Fakt on see, et revolutsioon on juba toimunud. Kuid see on toimunud hoopis mujal – tärkavates majandustes. Järgnevalt on selgitatud erinevatele allikatele tuginedes seda tärkavate majanduste mobiilse rahakoti fenomeni.

Jänese ja kilpkonna võidujooks?
Et saada aimu mobiilide kui maksevahendi leviku kiirusest erinevatel turgudel, võib võrrelda kahte mobiilset rahavahendusteenust: ühte USA-s (turuga 312 miljonit elanikku) ja teist Keenias (41 miljonit). Üks kuulsamaid mobiili kui maksevahendi propageerijaid Square käivitas tegevuse Silicon Valleys 2010. aasta mais. Aasta hiljem kirjutas TechCrunch, et välja on saadetud 341,688 lugerit (mis on vajalikud krediitkaartide lugemiseks) ja vahendatud on 0,1 miljardit dollarit (siin ja edaspidi USD).

Aafrika tuntuim mobiilse maksesüsteemi pakkuja M-Pesa alustas Keenias 2007. aasta märtsis. Täpselt kaks aastat hiljem oli M-Pesal aastaaruande järgi üle 5 miljoni kliendi ja kokku oli selleks ajaks vahendatud 1,8 miljardit dollarit. Ühtegi lugerit ei ole olnud vaja välja saata, sest krediitkaarte ei kasutata. M-Pesa töötab oma lihtsuses – kontole raha laadimine käib sama lihtsalt nagu kõneaja laadimine, läbi kohaliku poodniku. Mobiilile lisaks ühtegi teist seadet vaja ei ole, ei poodnikul ega maksjal. M-raha (suahiili keeles m-pesa) on oma mugavuses ja lihtsuses nõndavõrd populaarne, et deebet- ja krediitkaartidele Keenias nõudlust ei ole.


Kahekohalised tulu ja kasutajate arvu tõusunumbrid kuulutavad mobiilse rahakoti revolutsiooni jätkumist Keenias (139 Kshs = 1 Euro) (allikas: Safaricom FY2011 Results Announcement)

Mobiil on maksevahendina sularahaturgudel märksa atraktiivsem
Tärkavates majandustes (Sahara-alune Aafrika, India, Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika) ei ole raharevolutsiooni kolmandat astet, krediitkaartide levikut toimunud. Arveldus käib suuresti veel sularahas. Maailmas on tervelt 2,5 miljardit inimest pangakontota, vahendab Credit Suisse'i viimane maailma jõukuse raport. Nende kahe ja poole miljardi jaoks on üleminek sularahalt mobiilsele pangandusele suur edasiminek.

Sularahaga tegelemine on tärkavatel turgudel eriti ebamugav, kuna esineb rohkem röövimisi ja pettust. Sellegi poolest on nt Lõuna-Aafrika Vabariigis sõna otseses mõttes madratsi all 2 miljardit dollarit. Mobiilipangandus lahendab olulise probleemi. See toob kindlust nii inimese rahakotile kui ka talle endale, samas on säästmine ja raha saatmine mugavam kui kunagi varem. Maailmapanga andmetel saadeti välismaalt koju arenguriikidesse 2010. aastal kokku 325 miljardit dollarit ja The Economisti järgi suurendab mobiili kasutamine maksevahendina ühe pere sissetulekuid 5-30% võrra. Raha kaob vähem ja vähem on linnasõite raha tooma ja maksma. Ühel hiljuti peetud mobiilipanganduse veebinaril räägiti sellest, kuidas politseinikud Aafrikas on mobiilsete rahaülekannetega väga rahul, sest nad said tänu sellele 40% ulatuses palgakõrgendust. Arvatavasti said nad palgakõrgenduse asemel hoopis oma palga esimest korda elus täies ulatuses kätte, ilma et keegi midagi vahelt oleks võtnud. Ka India valitsus eelistab teha oma talunikele väljamakseid (nt subsiidiumite andmisel) läbi mobiilse rahaülekande. Makse saajaid on arvestatav hulk – praegu üle 200 miljoni India taluniku.

Mobiilne pangakonto lahendab veel ühe tärkavate majanduste probleemi. Nimelt, sularahas makstava palgaga on raske hinnata inimese krediidikõlblikkust – ei ole võimalik esitada pangakonto väljavõtet. Pangasuhte loomine (isegi kui see toimub läbi mobiili) annab inimestele ametliku palgateenija staatuse, loob aluse krediidiajaloo tekkeks ning lubab osaleda nö ametlikus majanduses, kus laenu annavad liigkasuvõtjate asemel pangad. Niisiis, kaugel pole ka maja- ja ärilaenud.

Tulevikus oodata veelgi kasvu – nii kasutajates kui teenustes
Uuringufirma Berg Insight kuulutab, et mobiilne pangandus kasvab 2009. aasta 55 miljoni kasutaja pealt 894 miljoni kasutajani aastaks 2015. See kasv tuleb tärkavatest majandustest. Arenguteemadele keskendunud konsultatsioonifirma CGAP on teinud arvutused, et 2012. aastaks on maailmas 1,7 miljardit inimest, kellel on mobiiltelefon, aga puudub pangakonto, ja 20% neist kasutab maksevahendina mobiili.

Nagu öeldud, mobiilse rahakoti revolutsioon on toimumas meist eemal. Seal, kus ei ole suuri lobitöö tegijaid, kes uue makseviisi vastu töötaksid. Sularahasüsteemil ei ole omanikku, kes sooviks, et selline makseviis iga hinna eest säiliks. Turul tegutsevad ettevõtted takistavad murranguliste uuenduste esilekerkimist, mispärast peavad murrangud toimuma olemasolevate tegijate mängumaalt eemal.  Revolutsioon toimub seal, kus uus toode lahendab klientide suure peavalu (mitte ei ole lihtsalt lahe). Lisaks tavainimestele on mobiilne rahakott näiteks Aafrikas äriliselt kasulik ka mobiilioperaatoritele, kes suurendavad sel moel klientide arvu ja nende lojaalsust ning teenivad vaheltkasu ülekandetasude pealt.

Paari aastaga on mobiilsed rahakotid vallutanud pea kogu Aafrika mandri (allikas: wirelessintelligence.com/mobile-money).
Hetkel saab mobiilsesse rahakotti enamasti vaid raha juurde lisada, sellega maksta ja raha saata, kuid tulekul on ka krediidi- ja muud teenused. On tekkinud teenuste ökosüsteem - terve rida külgnevate teenuste pakkujaid. Pole siis ime, et septembris 2011 Ugandas toimunud Garage48 üritusel loodi Mobivisa teenus, mis võimaldab mobiilse rahakotiga internetis maksta. Üks olulisi lisateenuseid pakkuv ettevõte on Movirtu, kes on endale eesmärgiks seadnud need miljardid väikese sissetulekuga kliendid, kes peavad telefoni jagama ning kellel ei ole seetõttu oma mobiiliidentiteeti, millega oma mobiilimaksete kontot siduda. Samas jahivad nad ka arenenud maailma kliente, kellel on mitu SIM-kaarti ja on sama identimise probleemi ees kui need, kellel pole ühtegi päris enda SIM-kaarti. Kogemused ühel turul tulevad kasuks teisel turul.

Movirtu taktika on näide sellest, kuidas sissetulekute püramiidi põhjas tegutsemine aitab püramiidi tippu vallutada (Vt selle kohta Fututoa lugu püramiidi põhja turust). Ettevõte pakub oma toodet turgudel, kus murranguline toode võetakse tervitusavaldustega vastu. Sealt kogutud jõu ja kogemuse abil on toodet edasi arendades võimalik murda ka väljaarenenud turgudele.

Eestis töötavad mobiilimaksed samuti hästi, kuid kõigest valitud kohtades. Eestis ollakse uhked selle üle, et siin saab mobiiliga parkimise eest maksta. Samas Keenias saab mobiiliga tänavalt samosasid osta. Torkiva vajaduse puudumine Eestis tähendab seda, et kasvuturg ei asu siin. Mobiilisektor Eestis peaks oma pilgu pöörama hoopis sellele, mis tärkavates majandustes mobiilimaksetega toimub ja omale selles suhtes selge positsiooni looma. Kas on valmisolekut või vähemalt tahtmist pakkuda tärkavatele turgudele oma tarkvara või külgnevaid teenuseid? Või siis miks mitte panna oma teadmised kokku mõne tärkava mobiilipanganduse innovaatoriga, et koos iganenud arenenud turge vallutada. Kuid igatahes tasub tärkavatelt turgudelt tuleval konkurentsil silma peal hoida. Sest sealsed arendajad, kes praegu ei ole partnerid, on tulevikus konkurendid.

0 kommentaari :

Postita kommentaar