India ookean: India, Hiina või islami ookean?

Allikas: US Navy

Loo avapilt on USA mereväe kaardistus ööpäeva jooksul maailmas toimuvast elektroonilisest emissioonist, roheline märgib kõige intensiivsemat ning sinisega on tähistatud maakera supersadamad. Enamus inimkonnast tegutseb ranniku lähedal ning mered on endiselt olulised. See aitab mõista, miks julgeolekuekspert ja kirjanik Robert Kaplan vaatleb oma raamatus "Monsoon"  (Mussoon) Aasia riikide jõukuse tekkimist ja jõujoonte pulseerimist geopoliitilisest vaatenurgast ning asetab seetõttu Aasia keskmeks hoopis India ookeani.

Kombinatsioon Pärsia lahe piirkonna energiast ning rahast, Aafrika toorainest ja maaviljeluspotentsiaalist, Aafrika ja India demograafilisest dividendist, India ja Hiina tootmisvõimekusest ning kauplemisoskusest koos arenenud meretranspordi kultuuriga võib teha 21. sajandil India ookeani piirkonnast maailmamajanduse südame. Jõukus viib omakorda mõjukuse kasvuni, millest järeldub võimuküsimus - kes valitseb India ookeani, see valitseb ka Aasiat, maailmast rääkimata.

Säästmise tulevik (vol 1) – parem tunne raha kogumisest

Pilt: Magical Penny 

Ajal, mil meedia maalib pilti maailma pangandussüsteemi või sotsialistlike ühiskonnakorralduste peatsest kokkukukkumisest, on kerkinud üles küsimus: kuidas panna inimesi rohkem säästma? Liiga palju inimesi elab palgapäevast palgapäevani või isegi tuleva kuu arvelt eelkõige lühiajalise finantsplaneerimise tõttu. Samal ajal ilmnevad kahtlused riiklike pensionisüsteemide kestlikkuses ning riigid näeksid hea meelega selle kohustuse liigutamist kodanike õlgadele.

Maailma juhtiva majandusajakirja analüüsiüksus Economist Intelligence Unit ja Suurbritannia elu- ja pensionikindlustuse liider Aviva otsustasid uurida säästmise tulevikku ja seoseid heaoluga. Esseekogumik “Big picture thinking – towards sustainable savings” (Terviku nägemine – kestliku säästmise poole) võtab tulemused kokku sisaldades ühtlasi üheksa globaalse mõtleja soovitusi. Huvitavamad nopped sellest saavad kajastust kahes Fututoa loos: käesolevas „Parem tunne raha kogumisest“ ning peatselt ilmuvas „Läbipaistvam toode teadlikumale kliendile“. Välja pakutud mõtetest saavad enim Eesti kontekstis õppida pangad, sest just nemad koguvad täna hoiustajate raha koorekihi.

Toodetud Ameerikas, mitte enam Hiinas

Allikas: BCG

Hiina on olnud maailma „vabrikuks“ mitu aastakümmet, ujutades muu maailma üle odava tööstustoodanguga. Tootmise ja töökohtade üleviimine Aasiasse on olnud rahvusvaheliste suurettevõtete jaoks loomulik strateegiline valik. Ent Boston Consulting Groupi (BCG) raport; „Made in America, Again“ (Toodetud Ameerikas, uuesti) räägib sellest, kuidas Hiina hakkab oma odaval tööjõul põhinevaid konkurentsieeliseid kaotama ning üha enam on Ameerika turule mõeldud kaupu mõttekas toota kohapeal. Samal ajal on USA tööstus tegemas läbi sarnast kohandumist, nagu kunagi vastusena Euroopa, Jaapani või Aasia Tiigrite survele.

Sinu uus kolleeg – millenniumilaps

Pilt: Johnson Controls

Viimaste aastate kuum teema on millenniumi põlvkond. Põhjus on lihtne – vanemad neist on saanud 30seks ja hakkavad töökohtadel välja vahetama pensionile siirduvat beebibuumi põlvkonda. 2020. aastaks vallutavad nad juba keskastme juhi positsioonid. Konsultatsioonifirmad üllitavad millenniumilaste teemal raporteid, eksperdid kirjutavad raamatuid, tärganud on rida millenniumilastele spetsialiseerunud nõustamisettevõtteid.¹

Neist enamike sõnum on: seadke end valmis, sest millenniumilapsed muudavad pöördeliselt meie tööelu ja tarbimismudeleid. Kuid leidub ka skeptikuid, kelle arvates noortest sirguvad pärast abiellumist ja lastesaamist tänastele 30-45-aastasele sarnased tavatarbijad-töötajad. Konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers (PwC) viimaste hulka ei kuulu. Oma uuringus „Millennials at work: Perspectives of a New Generation“ (Millenniumlased tööl: Uue põlvkonna vaatenurk) soovitavad nad: kui ettevõte tahab noori ligi meelitada, hoida, motiveerida ja nende potentsiaali ära kasutada, on kõige valutum ise nende ootuste ja harjumustega kohaneda. Alljärgnev avabki peamiselt PwC leide, kuid sisaldab viiteid ka teistele asjakohastele uuringutele.