E-tervise kuldaja koidikul

Pilt: The Bloomington Crow

Infotehnoloogiast tõusev kasu tervishoiule leiab iga päevaga aina vähem kahtlejaid. Viimasel paarikümnel aastal on korduvalt ennustatud IT põhjustatavat revolutsioonilist murrangut meditsiinis. Miks aeg selleks viimaks nüüd küps on, põhjendab maailma üks juhtivaid konsultatsioonifirmasid Boston Consulting Group (BCG) artiklis „Enabling E-Health“ (E-tervise võimaldamine). BCG kirjutab küll Ameerika turu näite põhjal, ent enamik argumente tervishoiu ja IT mosaiigikildude kokkusobitamiseks kehtivad mujalgi.

Päikeselisem taastuvenergeetika

Pilt:regjeringen.no

Taastuvenergeetika on kriisituultes hästi vastu pidanud ja isegi uut hoogu saanud. 2010. aasta tõi selle sektori jaoks kolm esmakordset seika, tõdeb ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP taastuvenergia raport “Global Trends in Renewable Energy Investment 2011” (Taastuvenergeetika investeeringute üleilmsed trendid).

Esiteks, taastuvenergeetikasse tehtavate investeeringute maht maailmas tõusis tervelt 32% uuele rekordtasemele, 211 miljardi dollarini (USD, siin ja edaspidi). Teiseks, esmakordselt tehti tärkavates majandustes taastuvenergeetikasse rohkem uusi investeeringuid kui arenenud riikides. Kolmandaks, päikeseenergia paistab esmakordselt jõudvat järele tuuleenergiale nii investeeringute mahult kui ka hinnatasemelt. Need kolm seika ei tohiks tulla rohemajanduse jälgijatele üllatusena, pigem ilmestavad nad juba käimasolevaid trende - roheinvesteeringud kasvavad, eriti tärkavas maailmas. Viimasel ajal on erilise hooga tõusnud panused päikeseenergiasse ja teiste hulgas on trendist oma võtmas energiavajaduse käes vaevlev India ja investeeringuid püüdev Leedu.

Soomlased oma rohelise Sampo otsingul

Pilt: zazzle.com

Roheliste tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu tõukavad tagant mitmed pikemaajalised trendid – rahvastiku kasv, toormehindade tõus, tehnoloogiliste piiride pidev väljapoole nihkumine, suurenev tarbijateadlikkus. Nendele, kohati äratuskellana mõjuvatele arengutele lisanduvad valitsuste jõupingutused rohelisel rindel: rahvusvahelised kokkulepped ja kohustused, siseriiklikud eesmärgid ning kriisiaegsed stiimulpaketid. Alanud on uue, rohelise majanduskasvu (ingl k green growth) otsingud, mille nii OECD kui ka Euroopa Liit (EL) on oma prioriteetideks seadnud.

Soomlaste lähenemine rohemajandusele näitab, kuidas ühiskonna vajadusi ja muret maakera tuleviku pärast kodumaiste ettevõtete konkurentsieeliseks pöörata. Põhjanaabrite nutikale roheideoloogiale heidab pisut valgust nende innovatsioonifondi Tekesi rohelise kasvu raport „Towards Green Growth?“ (Rohekasvu suunas). Küsimärgiga sellepärast, et kuigi Soome kuulub maailmas 25 enim keskkonnatehnoloogiate patente omava riigi hulka, tuleb Tekesi raportist välja mõningane mure Soome võimekuse pärast kasvust osa saada.

Tulevikuteed süsteemsest kriisist välja

Pilt: The Network Center

Me ei taju veel täielikult, milliseid muutusi kolm aastat tagasi alanud kriis on juba endaga kaasa toonud või võib veel tuua. Siiski on üks asi juba täna selgesti tajutav. See, et tegemist pole niisama kriisiga, vaid kriiside kriisiga, milles kohtuvad ja on omavahel lahutamatult seotud majanduskriis, poliitilised raskused, keskkonnamured ja sotsiaalsed pinged. Ehk et tegu on süsteemse kriisiga, mille lahenduste osas on palju määramatuid tegureid. Sellises olukorras on oskus me ümber käimasolevaid muutusi ja ka määramatust tajuda ning nendega kohaneda tulevikuedu eelduseks.

Seda, millised nende täna määramatu kulgemise ja mõjuga tegurite najal muutused täpselt olema saavad, keegi loomulikult ei tea. Kuid oma ettekujutust on hea testida ja arendada tutvudes asjakohaste professionaalsete analüüsidega. Alltoodu pakubki lühiülevaadet üleilmselt tunnustatud stsenaariumiguru Peter Schwartzi nägemusest, kuhu maailm aastaks 2025 välja võib jõuda. Stsenaariumid avaldas Global Business Network’i (GBN) kaasasutaja ja esimees oma käesoleval aastal ilmunud raamatus “Learnings from the Long View” (Tulevikkuvaatamise õppetunnid).