kolmapäev, 17. august 2011

Tulevikutöö kümme võtmeoskust

Pilt: The Atlantic

Tuleviku töökohtade ennustamine on tänamatu töö – keeruline ülesanne, mille juures optimismi kahandab teadmine, et enamus varasemaid prognoose pole reaalsuses paika pidanud. Teisalt on väljakutse, kuidas tööandjate muutuvatele vajadustele vastavat tööjõudu tagada, maailmas üha pakilisemaks muutumas. See on viinud uute ette vaatamise viiside otsingule, mille alusel oleks ehk senisest tõhusamalt võimalik inimesi tulevikuks ette valmistada.

Kalifornias, Palo Altos tegutseva The Institute for the Future (IFTF) raportis "Future Work Skills 2020" (Tuleviku töö oskused 2020) pakutakse varasemast erinevat lähenemist. Nimelt ei ennustata selles mitte tuleviku töökohtasid vaid tuvastatakse 10 võtmeoskust, mida inimesed tuleviku töökohtadel – milliseks iganes need siis kujunevad – vajavad. Seda tehakse töö kui sellise tulevikku enim muutvate mõjujõudude analüüsist lähtuvalt.

Töö tulevikku kujundavad mõjujõud
Tulevikuseire loogikast lähtudes on iga nähtuse analüüsil võtmeküsimuseks, millised on olulisemad tõukejõud (ingl k key drivers of change) ja kuidas need seda nähtust tulevikus mõjutavad. Ka antud teema puhul tuvastas IFTF esmalt kuus tõukejõudu, mis mõjutavad töö tulevikku kõige enam.

6 olulisemat töö tulevikku mõjutavat jõudu ja 10 võtmeoskust, mida töötajal tulevikus vaja läheb.
Allikas: IFTF "Future Work Skills 2020"


Eluea pikenemine muudab oluliselt nii inimeste karjäärimudeleid kui õpiprotsesse. Näiteks on aastaks 2025 USA-s üle 60-aastaste kodanike arv pea kahekordistunud,  mis muudab oluliselt inimeste käitumist, karjäärimudelit, elustiili, pereelu jms. Samamoodi muutub ka tööandjate käitumine – selleks, et kasu lõigata veel elujõulistest ja suurte kogemustega kõrges vanuses töötajatest tuleb organisatsiooni personalipoliitikat sellega kindlasti kohandada. Eeldatavasti pööravad inimesed oma eluea pikenedes järjest enam tähelepanu tervislikele eluviisidele ning vaatavad üldse oma elu ja käitumist läbi tervise prisma (mida süüakse, kus elatakse jne).

Ees seisab nutikate masinate ja süsteemide esiletõus. Inimese ja tema töövahendite suhe muutub olulisel määral. Ees ootab töökohtade automatiseerimine, mis üha enam röövib inimestelt rutiinse ja üksluise töö. Targad masinad tungivad tulevikus enneolematul määral sisse büroodesse, tehastesse ja kodudesse. Nad integreeritakse õppeprotsessi, sõdimisse, meditsiini ning pea igasse inimtegevuse alasse. See sunnib inimesi leidma neid tegevusalasid, milles nad masinatega võrreldes tõesti paremad on.

Uus meedia ja kommunikatsioonivahendid nõuavad ka uut laadi kirjaoskust ja muudavad inimeste omavahelist suhtlust. Tehnoloogiad, mis võimaldavad toota videot, väga reaalseid animatsioone ja mängusid, uutmoodi meediaväljaandeid toimetada – see kõik loob omalaadse uue ökosüsteemi suhtlemiseks.

Tekivad superstruktuuriga organisatsioonid - ettevõtete väärtuse loomise viis muutub eelkõige tänu uutele tehnoloogiatele ning sotsiaal-meedia rakendamisele. Organisatsioonide tulemuslikkuse peamine võimendus tekkib nn kollektiivsest intelligentsusest ja paljude erinevate inimeste tööprotsessi kaasamisest sotsiaal-võrgustike kaudu. Mitmed traditsioonilised institutsioonid nagu kool või haigla kujunevad kontseptuaalselt ümber avatud, võrgustike-põhisteks platvormideks.

Maailm võrgustub globaalselt üha enam. See tõstab esiplaanile just organisatsioonide omanäolisuse ja kohanemisvõime. Sellises keskkonnas ei ole USA-l ja Euroopal enam innovatsiooni, uute töökohtade loomise ja  poliitilise võimu monopoli. Pigem vastupidi, innovatsioonitempo on kiirem kasvava tarbijaskonnaga ning piiratud ressursside ja infrastruktuuriga tärkavatel turgudel nagu Hiina või India.

Kriitilisemad oskused tuleviku tööks
Eespool toodud mõjujõud kujundavad tulevikus töö edukaks sooritamiseks vajalike oskuste maastiku. IFTF on selle põhjal välja toonud 10 kriitilisemat oskust, mille valdamine on tööjõu jaoks tulevikus väga oluline.
  • Mõtestamine. Mida enam arvutid arvutavad, seda määravamaks oskuseks muutub inimese puhul võime mõtestada ning defineerida nende asjade sisuline tähendus, millel oleks inimese jaoks väärtust. Arvuti suudab küll võita inimest males kuid ei suuda ise mõista näiteks mida täpselt mõne mitmetähendusliku mõiste kasutamisel inimene silmas peab. 
  • Sotsiaalne intelligentsus. See on oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua teistega usalduslik suhe. Laboratooriumites loodavad „sotsiaalsed“ ja „emotsionaalsed“ robotid on oma sotsiaalsetelt ja tunnetamise võimetelt siiski piiratud. Sotsiaalne intelligentsus jääb inimese eeliseks masina ees ja tuleviku töö üks baasoskusi on kindlasti võime usalduslikke suhteid luua ja hoida.
  • Loov mõtlemine ja kohanemine. Viimased kolm aastakümmet on täheldatud USA tööjõuturul töökohtade polariseerumist – töö leidmise võimalused kahanevad keskpäraste oskustega valge- ja sinikraede jaoks. Peamiselt on selle põhjuseks töökohade globaalne ümberpaiknemine ja rutiinse töö mehhaniseerimine. Uued töökohad kontsentreeruvad aga ühelt poolt kõrget tehnilist või juhtimisalast kvalifikatsiooni eeldavate kõrgepalgaliste ametite, teisalt aga vähest ettevalmistust nõudvate madalapalgaliste valdkondade (nt toitlustamine, hooldusteenused) ümber. Ühiseks tunnuseks on nende valdkondade puhul inimese oskus reageerida ootamatule situatsioonile. Nii nt eeldavad nii juriidilise argumendi kujundamine kui ka erinevatest komponentidest uue toidu valmistamine  loovust ja olukorraga kohanemisvõimet.
Uued töökohad USAs on tekkinud ühelt poolt kõrge ja teiselt poolt vähenõudliku kvalifikatsiooniga aladel, mille ühiseks nimetajaks on kiire kohanemine ja loova mõtlemise võime. (allikas: David Autor, The Polarization of Job Opportunities in the US Labor Market. Center for American Progress and The Hamilton Project, aprill 2010)


  • Kultuuride-ülene kompetents. Oskus edukalt toime tulla väga erinevates kultuurikeskkondades muutub tuleviku töötaja oluliseks tunnuseks, sest ettevõtete ja organisatsioonide tegevushaare on järjest globaalsem. Kuna mitmekesisus on ka innovatsiooni seisukohalt kasulik, siis hakkavad  organisatsioonid tulevikus järjest enam tähelepanu pöörama mitmekesisusele oma meeskondades komplekteerides neid vanuseliselt, oskustelt, distsipliinidelt, mõtte- ja tööstiilidelt erinevatest töötajatest.
  • Programmeeriv-mõtlemine. Oskus suuri andmemahtusid kontseptuaalselt ja tulemuslikult  töödelda ning andmetele sisu anda on oluline tulevikuoskus. Personaliosakonnad hakkavad uute töötajate värbamisel üha enam väärtustama statistilise analüüsi ning kvantitatiivse põhjendamise oskust.
  • Uue meedia kirjaoskus. Tulevikus muutub tavapäraseks töötaja oskus oma mõtteid tehnoloogiliste lahenduste abil visualiseerida ning kasutada sisu edastamisel väga mitmekesiseid sotsiaalmeedia vahendeid.
  • Transdistsiplinaarsus. Paljude probleemide lahendamine  (näiteks kliimamuutus, ülerahvastumine) nõuab väga kompleksset mõtlemist. Seepärast on tulevikus üks tarvilik oskus mõista erinevate sotsiaalsete, teaduslike või tehniliste mõttedistsipliinide loogikat. Kui möödunud sajand soosis ülimat spetsialiseerumist, siis käesoleval muutub keskseks transdistsiplinaarne lähenemine. Ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetentsiga - süvateadmisega vähemalt ühel alal ning oskusega mõista ja omavahel siduda erinevaid teisi distsipliine.
  • Disain-mõtlemine. See tähendab oskust visualiseerida ja mudeldada oma töös tarvilikke protsesse ning neid ka arusaadavalt esitleda.
  • Enesejuhtimine. Tulevikus muutuvad andmevood veelgi mahukamaks ning on esitatud väga erinevates kanalites. Oskus tohutust infoväljast vajalikku infot filtreerida ja eristada olulist ebaolulisest on järgmise põlvkonna töötajate jaoks väga oluline.
  • Virtuaalne koostöö. Üks tulevikusoskus on töötada virtuaalselt erinevates töörühmades ja neid juhtida, sh hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitades neis kollektiivi tunnet.

Tähendus töötajale, ettevõtjale, hariduse andjale ja riigile
Tuleva aastakümne edukas töötaja on kohanemisvõimeline elukestev õppija – ta suudab navigeerida kiirelt muutuvas organisatsiooni vormide ja nõutavate oskuste maastikul ning enda oskusi sellele vastavalt  arendada.

Ettevõtjatele tähendab uusi oskusi ja väljakutseid esitav tulevik oma strateegilise tegevusraamistiku (globaalsete võrgustike loomine) ja personalipoliitika (pideva täiendõppe valguses) ümbermõtestamist.

Haridussüsteem peab läbivalt kohanema uute nõudmistega. Koolid peavad suutma õpetada eelkõige õppima ja enesearenguga tegelema. Enam rõhku tuleb panna kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuste arendamisele, nn pehmetele oskusele nagu koos- ja grupitöö, uue meedia alase kirjaoskuse arendamisele jms. Oluline on ka ühiskonnas noorelt õppimise mudelilt elukestva õppe põhimõtetele üleminek.

Riigil on inimeste ettevalmistuse ja ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks otstarbekas võtta hariduses liidriroll seades see riigi prioriteediks nr.1 - nii plaanides kui ka tegudes.

0 kommentaari :

Postita kommentaar